10 asja, mida väikelapse jonnihoo ajal mitte teha

Kui oled kunagi väikelapse jonnihoole valesti reageerinud, ära ole enda vastu liiga karm. Jonnihood võivad olla väga stressirohked ja me oleme vaid inimesed, kes paratamatult teevad vigu.

Jonnihoogude paremaks mõistmiseks loe meie jonnihoogude teejuhti.

Sellest hoolimata on oluline teada, et sinu reaktsioon jonnihoole mõjutab drastiliselt lapse käitumist. Teisisõnu võib see määrata, kas emotsioonid eskaleeruvad või vaibuvad. Samuti võib see mõjutada seda, kuidas laps õpib suureks kasvades oma emotsioone reguleerima.

Mida rohkem harjutad, seda rohkem õpid! Proovi rakendust Speech Blubs, et nautida koos lapsega lõbusat ja kaasahaaravat keeleõpet!

Sinu reaktsioon jonnihoole mõjutab drastiliselt lapse käitumist.

Pea meeles, et oled oma lapse suurim eeskuju ja ta matkib sinu käitumist. See, kuidas sa väikelapse jonnihoogudega toime tuled, võib tema elus väga palju muuta. Kuid mõnikord võib olla raske teada, kuidas jonnihoole reageerida, eriti kui oled väikelapse jonnihoogude maailmas uus. Seega räägime täna kõigest sellest, mida väikelapse jonnihoo ajal mitte teha. Siin on neist 10:

1. Ära pisenda lapse tundeid

Mõnikord saavad väikelapse jonnihood alguse pisiasjadest – piim läheb ümber, uut mänguasja ei osteta, mulda ei lubata süüa. Kuid mis iganes põhjus ka poleks, on oluline, et me ei pisendaks lapse tundeid. Kuigi ärritumise põhjus võib meile tunduda tühine, on see lapse jaoks väga reaalne.

Mõtle sellele, kui vihaseks sa muutuksid, kui oleksid millegi pärast endast väljas ja keegi ütleks: „Miks sa ärritud? See pole ju mitte midagi!” Täpselt nii tunneb end sinu väikelaps. Kuigi see võib sulle tunduda tobe, on pettumus, kurbus või viha tema peas väga ehtne.

Nii et ükskõik mille pärast ta parasjagu jonnib, on oluline tema tundeid kinnitada ja aktsepteerida. „Ma tean, et see võib teha väga kurvaks, kui sa ei saa uut mänguasja, mida sa nii väga tahtsid.” Sa üllatud, mida lihtne tunnete mõistmine korda saata võib.

2. Ära võta jonnihooge isiklikult

See on väga oluline punkt. Paljud vanemad võtavad jonnihooge isiklikult, arvates, et jonnihoog on märk sellest, et nemad teevad midagi valesti. See ei ole tõsi. Jonnihood on lapsepõlve normaalne osa. Kuigi mõned lapsed jonnivad rohkem kui teised, kinnitame, et maailmas pole ainsatki lapsevanemat, kes poleks jonniga kokku puutunud.

Seda seetõttu, et jonnihood ei ole „käitumisprobleem”. Need on lihtsalt lapse viis oma emotsioone väljendada, kui tal pole selleks veel muid vahendeid.

Nii et ära võta neid isiklikult. Sa ei ole midagi valesti teinud. Jonnihood on täiesti normaalsed ja iga laps läbib jonnifaasi.

3. Ära naera oma lapse üle

Kui sa oleksid millegi pärast äärmiselt endast väljas ja su elukaaslane sinu üle naeraks, kuidas sa end tunneksid? Tõenäoliselt teeks see sind veelgi vihasemaks.

Vaatamata sellele, et jonnihood võivad mõnikord tekkida lausa „naeruväärsetel” põhjustel, anna endast parim, et naeru tagasi hoida seni, kuni räägid sellest hiljem sõpradega õhtusöögilauas. Ära naera lapsele näkku. See on veel üks viis tema emotsioonide pisendamiseks, mis õpetab lapsele vaid seda, et ta ei saa sinule toetuda, kui on kurb või ärritunud.

Kordame veel: ükskõik kui tobe ajend ka poleks, aktsepteeri neid tundeid siis, kui laps on rääkimiseks piisavalt rahunenud.

https://youtu.be/NBUhV4seFHA

Jonnihoo põhjused on vahel tobedad, kuid lapse jonnihoogude üle ei ole soovitatav nalja heita.

4. Ära kaota enesevalitsust

Me teame, et see võib olla raske. Nagu eespool mainisime, mõistame hästi, et väikelapse jonnihood võivad olla väga stressirohked. Kuid kui sina ei suuda oma emotsioone kontrollida, kuidas saad oodata, et väikelaps suudaks omi talitseda? Näita eeskuju. Kui lapsel on jonnihoog, jää rahulikuks ja tasakaalukaks (isegi kui sa seda sisemiselt ei tunne).

Kui väikelaps näeb sind ärritumas, eskaleerib see ka tema emotsioone. Kui ta näeb sind rahulikuks jäämas, õpib ta pikapeale sinu käitumist matkima.

5. Ära kõnni minema

Kui väikelaps jonnib, on see tema viis mingit negatiivset emotsiooni väljendada. Ja kui laps on ärritunud, kurb, hirmul või vihane, vajab ta oma vanemaid kõige rohkem. Ära jäta teda hülgamistundega üksi, sest see ajab teda ainult paanikasse. Selle asemel hoia distantsi, kuid ole piisavalt lähedal, et laps sind näeks ja teaks, et oled käeulatuses. See kinnitab talle, et oled tema jaoks olemas, kui ta sind vajab – nii praeguses olukorras kui ka tulevikus.

6. Ära püüa talle mõistust pähe panna

Kui laps on kõrgendatud emotsionaalses seisundis, ei ole ta võimeline ratsionaalselt mõtlema. Jonnihoo haripunktis temaga arutleda püüdmine on mõttetu – ta lihtsalt ei kuule sind. Mõnes olukorras võib see emotsioone veelgi rohkem üles kütta.

Kui laps on piisavalt vana, et selgitustest aru saada, on arutlemine igati asjakohane, kuid oota, kuni jonnihoog on möödas ja emotsioonid on taas rahunenud. See on ainus hetk, mil saavutad tulemusi.

7. Ära anna järele

Väga tihti on jonnihood tingitud mingist lapse vajadusest. Võib-olla on ta kurb, sest on väsinud. Või on ta ärritunud, sest kõht on tühi. Kuid mõnikord saavad lapsed pahaseks ka seetõttu, et nad ei saa seda, mida nad „tahavad”. Seetõttu näemegi kaubanduskeskustes nii palju jonnihooge. Väikelaps märkab säravat uut mänguasja, vanem ütleb ei – ja kohene emotsioonipuhang ongi käes.

Sellistes olukordades saad lapse tundeid siiski mõista ja aktsepteerida („Ma saan aru, et oled kurb”), ilma et annaksid järele. Tegelikult on tungivalt soovitatav mitte järele anda, kui laps jonnib millegi pärast, mida ta lihtsalt „tahab”. Kui annad järjepidevalt järele, õpib laps kiiresti, et jonniga saabki oma tahtmise, ning tulemuseks on veelgi sagedasemad jonnihood.

8. Ära peta last altkäemaksuga

Äraostmisel on samasugune tagajärg nagu järeleandmisel. Lapse tähelepanu hajutamine on igati okei („Kuule, vaata – seal on jõuluvana!”), kuid meelituste ja altkäemaksu pakkumine mitte („Kui sa karjumise lõpetad, ostan sulle uue mänguasja”). See kinnistab vaid jonnivat käitumist ja tulevikus on sellest harjumusest palju raskem lahti saada.

9. Ära karista oma last

Pea meeles, et jonnihood väikelapseeas tulenevad püüdest väljendada või reguleerida emotsiooni, mida laps ei suuda veel kontrollida. Seetõttu ei anna karistuse rakendamine selles etapis mingit tulemust.

Kui laps on vanem ja jonnib, teeb keset hoogu määratud karistus asja ainult hullemaks. Kui karistus on asjakohane, oota, kuni laps on rahunenud ja olukord lahenenud, ning istuge maha, et tagajärgi rahulikult arutada.

10. Ära eira märke sügavamatest probleemidest

Jonnihood on lapsepõlve loomulik osa, kuid mõnikord võivad need viidata ka sügavamale probleemile. Näiteks kõnearengu hilistumisega lastel võivad käitumisilmingud, nagu jonnihood, tihti eskaleeruda. Uuringud on näidanud, et hilise kõnearenguga lastel esineb jonnikäitumist kaks korda tõenäolisemalt kui eakohase kõnega lastel. Ja mida varem kõneprobleeme märkad ja tuvastad, seda edukamalt saab nendega tegeleda ning nendega seotud jonnihooge vähendada.

Õnneks on asju, mida saad lapse kõne toetamiseks teha mugavalt oma kodus. Sellised rakendused nagu Speech Blubs on loodud spetsiaalselt lastele, aidates kõnet arendada eakaaslaste matkimise ning lõbusate mängude ja tegevuste kaudu.

Rakendus Speech Blubs aitab arendada lapse kõnet, pakkudes talle uusi võimalusi oma tunnete väljendamiseks (lisaks jonnimisele).

Kui su laps jonnib regulaarselt ja sul on muresid tema kõnearengu pärast, proovi rakendust Speech Blubs juba täna. See mitte ainult ei toeta lapse kõnet, vaid võib vähendada ka jonnihooge sinu kodus.