6 kõnetakistuse tüüpi
Selles artiklis: Logopeedia harjutused Speech Blubsiga, 3 kõnepuude liiki, kõneapraksia, häälduspuue, kogelemine, 3 keelepuude liiki, spetsiifiline kõnearengupeetus...
Selles artiklis
- Logopeedia harjutused rakendusega Speech Blubs
- 3 kõnepuude liiki
- Kõneapraksia
- Kõnehäälikute puue (häälduspuue)
- Kogelemine
- 3 keelepuude liiki
- Spetsiifiline kõnearengupeetus (SLI)
- Afaasia
- Keelepõhised õpiraskused
- Peamised järeldused kõnetakistuste kohta
Kõnetakistus on seotud viisiga, kuidas inimene konkreetseid häälikuid moodustab või hääldab. Üheks selliseks näiteks on kogelemine. Kõnepuude laia mõiste alla kuulub mitu erinevat tüüpi häiret, mida saab diagnoosida nii lapsel kui ka täiskasvanul.
Keelepuue hõlmab mõtete ja ideede mõistmist ning väljendamist. Näiteks ei pruugi inimesel olla eakohast sõnavara ega grammatikaoskusi. Sellesse kategooriasse kuulub samuti mitmeid erinevaid keelehäireid, mida selles postituses käsitleme.
Logopeedia harjutused rakendusega Speech Blubs
Speech Blubs on kõneravirakendus, millel on rikkalik kogu üle 1500 tegevuse, näofiltrite, häälega aktiveeritavate harjutuste ja harivate lisavideotega.
Mida rohkem harjutad, seda paremini oskused kinnistuvad! Proovi rakendust Speech Blubs, et teha oma pisikesega lõbusaid ja kaasahaaravaid kõneteraapia seansse.
3 kõnepuude liiki
Kõneapraksia
Kõneapraksia on neurogeenne (närvisüsteemist tulenev) suhtlemishäire, mis mõjutab kõne liigutuste planeerimise süsteemi.
Apraksiaga inimesed teavad, mida nad öelda tahavad, kuid aju selles osas, mis annab lihasele liikumiskäskluse, esineb katkestus. Kui kellelgi diagnoositakse kõneapraksia, võib täheldada hääldusasendi otsimist, kus suu justkui otsib õiget asendit hääliku tekitamiseks.
Kui see juhtub, mõjutab see häälikute pikkust ning võib põhjustada veidrat häälekõrgust, helitugevuse kõikumist ning häälikute moonutamist või asendamist. Üks kindel märk apraksiast on see, et laps kaotab võime hääldada sõnu, mida ta varem oskas öelda.
Näiteks kui palud lapsel öelda sõna „koer”, saab ta sellega edukalt hakkama, kuid kui palud tal sama sõna korrata 10 minutit hiljem, ei pruugi see tal enam õnnestuda.
Kõnehäälikute puue
Kõnehäälikute puuded jagunevad peamiselt kaheks: artikulatsioonihäired (häälikute tekitamine) ja fonoloogilised häired (häälikusüsteemi reeglite omandamine).
Artikulatsioonihäire võib väljenduda tavapäraste kõnehäälikute asendamises, ärajätmises, lisamises või moonutamises.
Fonoloogilised häired võivad hõlmata süsteemsemaid raskusi teatud tüüpi häälikute moodustamisel, näiteks suu tagumises osas tekitatavate häälikute puhul, nagu „k” ja „g” (ASHA 2018).
Lapse õpetamine häälikuid õigesti hääldama ja järjepidev harjutamine võib viia loomuliku ja selge kõneni.
Kui soovid artikulatsiooni- ja fonoloogiliste häirete kohta rohkem lugeda, tutvu järgmiste postitustega:
Kogelemine
Kogelemine on inimese kõne voolavuse häire, mis algab tavaliselt lapsepõlves ja võib kesta terve elu.
Kogelemine on sujuvusetuse vorm (raskus kõnelda ladusalt). Sujuvusetus muutub probleemiks siis, kui see takistab kahe osapoole vahelist edukat suhtlemist. See võib väljenduda häälikute tahtmatus kordamises (nt „M-m-m-ma tahan jäätist”), häälikute venitamises (nt „P——alun aita”), silpide kordamises (nt „Tu-tu-tule siia”) või sõnade kordamises (nt „läheme-läheme-läheme poodi”). Samuti võivad esineda tahtmatud kõnepausid ja -blokeeringud, kus inimene ei suuda üldse häält teha (ASHA 2016).
Kahjuks pole kogelemise täpne põhjus teada, mis teeb selle teraapia keerulisemaks. Ravi ja lähenemine varieeruvad sõltuvalt inimesest, kogelemise raskusastmest ja selle vormist.

Loe lähemalt sellest, kuidas eristada eakohast kogelust kõnepuudeks loetavast kogelemisest!
3 keelepuude liiki
Spetsiifiline kõnearengupeetus
Spetsiifiline kõnearengupeetus (SLI) diagnoositakse siis, kui lapse keeleline areng ei kulge teiste lastega võrreldes sama kiiresti või tavapäraselt. Selleks, et lapsel saaks diagnoosida SLI-d, ei tohi tal olla autismispektri häiret, apraksiat, kuulmislangust ega kõneelundite anatoomilisi anomaaliaid. Nende esinemisel ei ole tegemist SLI-ga, vaid vastavatele diagnoosidele omaste kõnemustritega. Tavaliselt on esimeseks märgiks see, et laps hakkab teistest hiljem rääkima ning tal esineb hilistumist ka sõnade lauseteks ühendamisel. Kõneldav keel võib tunduda ebaküps. Paljudel SLI-ga lastel on häiritud ka kõnest arusaamine ehk retseptiivne kõne, kuigi see ei pruugi ilmneda enne põhjalikku hindamist. See diagnoos on mõeldud lastele, kelle keeleraskused püsivad ka koolieas, mitte neile, kelle kõne lihtsalt hilineb ja kes eakaaslastele peagi järele jõuavad.
Afaasia

Afaasia on võimetus kõnest aru saada või kõnet luua teatud ajupiirkondade kahjustuse tõttu.
Peamisteks põhjusteks on ajuveresoonkonna tüsistused (insult) või peatraumad, kuid afaasia võib tekkida ka ajukasvajate, ajupõletike või neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks dementsuse tagajärjel (ASHA 2017).
Afaasiaga inimeste raskused võivad ulatuda aeg-ajalt esinevast sõnade leidmise raskusest kuni täieliku kõne-, lugemis- või kirjutamisvõime kaotuseni; intellekt jääb seejuures puutumatuks. Afaasia võib tekkida igas vanuses inimesel, kuna seda põhjustavad sageli traumad, kuid kõige sagedamini esineb seda keskealistel ja vanematel inimestel.
Keelepõhised õpiraskused
Keelepõhised õpiraskused ilmnevad lastel, kes hakkavad oma eakaaslastest maha jääma. Neil lastel on raskusi õigekirja, lugemise ja/või kirjutamisega, kuid nende intellektuaalsed võimed on täiesti eakohased. See on väikelastel sagedane koolimurede põhjus ning seda võidakse tavapäraste hindamiste käigus valesti tõlgendada või hoopis märkamata jätta.
Keelepõhiste õpiraskustega laste toetamisel on võtmeks oskus kohandada õppekava ja õpetamist, et tagada neile vajalikud keele- ja kirjaoskused. Enamik vajab spetsiaalset, selget, struktureeritud ja multisenoorset juhendamist ning pidevat suunatud harjutamist nõrkade külgede järeleaitamiseks.
Peamised järeldused kõnetakistuste kohta
Lastel ja täiskasvanutel võib esineda palju erinevaid kõne- ja keelepuudeid. See blogipostitus puudutab vaid nende häirete pealispinda, seega hoia end kursis ja külasta Speech Blubsi blogi regulaarselt, et leida põhjalikumaid artikleid.
Kui soovid mõne teema kohta rohkem teada saada, võta meiega julgelt ühendust ja me võtame selle käsile! Nagu ikka – kui tunned, et sinu lapsel esineb mõne loetletud häire märke või sümptomeid, on oluline pöörduda võimalikult kiiresti vastuvõtule, kus logopeed viib läbi põhjaliku hindamise.
Speech Blubs aitab lastel rääkima õppida. Laadi kohe alla, et saada ligipääs lõbusale ja harivale sisule kõne harjutamiseks kodus!
Autor: Stacie Bennett