Autistliku filmitegija lugu „Raskustest, visadusest ja lootusest“

See on tõesti üks meie lemmikpodcastidest! Auhinnatud autistlik filmitegija Scott Klumb vestles hiljuti Speech Blubsi saatejuhi Jaka Z.-ga!

See taskuhääling räägib Scotti keerulisest teekonnast diagnoosita elamisest kuni lõpuks autismidiagnoosi saamiseni. Ta meenutab, et soov varases lapsepõlves „kiusamisele lõpp teha“ viis ta teraapiasse. Veelgi enam, ta mõistis lõpuks, et tema sümptomid sarnanesid autismispektri häirega (ASD) laste omadega.

Pärast diagnoosi saamist tundis Scott enda sõnul tohutut kergendust. Ta ütles, et see selgitas „nii palju juhtumeid“, ning ta hakkas endale rohkem armu andma ja sai lõpuks vajalikku abi.

Saame tuttavaks ka tema „parima kaaslasega“, koeraga nimega 2-Paw Barkur, kes on tema elus rahustav ja sõbralik tugi.

Ma olen lihtsalt teistmoodi üles ehitatud kui neurotüüpiline inimene.

Kuula Blub Talks vestlust Scott Klumbiga

https://www.youtube.com/watch?v=i_l8Aa4Rdls

Vaata videot, et Scotti loost rohkem teada saada.

Vestlus algab Scotti tunnistusega, et „elu pole olnud lihtne“.

See on tema filmitud mälestusteraamatu „Autism: One Man’s Journey“ alguspunkt. Film käsitleb kõike, mida ta koges kuni hilise diagnoosi saamiseni 23-aastaselt. Filmi peamine sõnum on: „Diagnoos oli pöördepunkt.“

Õnneks andsid see diagnoos ja sellele järgnenud teraapia talle lõpuks vajalikud oskused, et tulla toime muredega, millega enamik autistlikke lapsi silmitsi seisab – nagu kõnearengu mahajäämus, raskused silmside või näoilmete loomisel või sootuks mitterääkimine.

Tegelikult meenutab ta, kuidas terapeut teda lõpuks veenis: „Ma olen lihtsalt teistmoodi üles ehitatud kui neurotüüpiline inimene.“

Tema lugu võttis positiivse pöörde, kui ta avastas endas seni varjul olnud ande fotograafia ja filmitegemise vallas. Scott esitas oma viimase filmi festivalile Disability Film Challenge ning võitis 87 filmi seast parima monteerija („Best Editor“) auhinna.

Selle tulemusena loodab ta, et just filmitegemine on see, mis teda defineerib, mitte tema autism. Lisaks loodab ta, et tema film tõstab teadlikkust autistlike inimeste hilisest diagnoosimisest. Tema lugu toob esile nende mured, kes on jäänud abita või kuuluvad „unustatud või kaotatud põlvkonda“ – inimeste sekka, kes jäid noorena diagnoosimata.

Scott lõpetas vestluse sõnadega, et „varajane sekkumine on väga oluline“.

Scott Klumbi nõuanded vanematele

Lisaks soovitab ta vanematel pöörduda terapeudi või psühholoogi poole kohe, kui nad märkavad samu sümptomeid, mida tema koges.

Põhjalik ja silmaringi avardav vestlus inspireeriva filmitegijaga. Loodame, et vanemad võtavad aega seda taskuhäälingut kuulata. See kehtib ka nende kohta, kelle peres on spektrihäirega lapsed ja noorukid, teistele autistlikele noortele ning kõigile, kes kahtlustavad, et nende lapsed võivad vajada spetsialisti tuge, kuid on veel diagnoosimata. Scotti julge lugu inspireerib sind kindlasti – ja ka tema koer on lihtsalt suurepärane!