Blub Talks vilunud vanemluse nõustaja Susannah Chambersiga, ICP ACC

Selles artiklis

• Kuula Blub Talks taskuhäälingut Susannah Chambersiga
• Vaata Blub Talks taskuhäälingut pereõppest
• Pereõppe, koduõppe ja distantsõppe erinevused
• Kuidas rakendada pereõpet ülemaailmse pandeemia ajal
• Nipid koduseks keeleõppe tõhustamiseks
• Suhtlemisoskuste arendamise olulisus

Kuula Blub Talks taskuhäälingut Susannah Chambersiga

Vaata Blub Talks taskuhäälingut pereõppest

https://www.youtube.com/watch?v=aj4Kx8prAeg

Pereõppe, koduõppe ja distantsõppe erinevused

Vestlus algas sellega, et Susannah võrdles ja vastandas pereõpet koduõppele ja distantsõppele. Ta rõhutas, et tema „missioon on tuua pereõpe iga pereni üle maailma, kes seda soovib“. Ta jätkas, et kuigi neil on kattuvaid osi, „määratletakse pereõpet igasuguse tegevusena, millel on õpiväljundid nii täiskasvanutele kui ka lastele. See võib tähendada, et vanemad või hooldajad õpivad koos lastega samal ajal – seda ma nimetan sünkroonseks õppeks –, või näiteks seda, et vanemad tutvuvad tehnikatega, mida lasteaia- või algklasside õpetajad kasutavad tähekujude, häälikute või isiklike emotsionaalsete ja käitumuslike mustrite õpetamiseks. Seda saab teha ilma lapse kohalolekuta ja seda nimetan ma asünkroonseks õppeks.“

„Ja teate, lihtsalt selgituseks – pereõpe võib vabalt olla distantsõpe. See võib olla õppimine, nagu pandeemia ajal nägime, kus vastav õpe viidi õnneks üle veebi.“

Susannah jätkab: „Kuid levinud on eksiarvamus, et pereõpe on sama mis koduõpe, mida see tegelikult ei ole. Küll aga toetab suurepärane pereõpe kindlasti koduõpet. Uuringud kinnitavad, et kodune õpikeskkond – mida ma siinkohal väga teadlikult eristan koduõppest – on keskkond, kus väikelapsed kogevad juba sünnist saati, kuidas maailmaga suhestuda. Seda toetavad ja arendavad pereõppe põhimõtted igati.“

Seejärel rääkis Susannah sellest, kuidas ta alustas pereõppe algatusega, ja meenutas, kuidas ta hakkas pereõppele keskenduma oma kodus vanema pojaga. Ta ütles: „Tasub eraldi välja tuua, et mu vanim laps, kes on nüüd 16-aastane, kandis viis aastat kuuldeaparaate. See avastati nelja-aastaselt ja meil oli tohutult vedanud, et tema kõne ei olnud hilinenud. Ta luges kenasti ja haigla audioloogid pidasid selle põhjuseks tugevat suhtluse vundamenti, mille olime loonud koduses õpikeskkonnas pereõppe kaudu silmside ja vahetu suhtlusega. Nii ma jõudsingi pereõppe imelisse maailma.“

Kuidas rakendada pereõpet ülemaailmse pandeemia ajal

Robert jätkas seejärel teemat, küsides, milline roll on olnud pereõppel pandeemiaaegsete piirangute ajal.

Susannah vastas: „Võin täiesti ausalt öelda kahte asja. Esiteks, vastupidiselt meedias kõlanud juttudele mahajäämusest, läks kõigil minu kolmel lapsel pandeemia ajal suurepäraselt.“

Tema teine nõuanne vanematele oli alustada dialoogi laste koolidega selle üle, kuidas distantsõpe teie kodus korraldatakse. Ta ütles: „Oled andnud neile ülesandeid ja tõenäoliselt nad teevad need ära, kuid võib tulla päevi, mil nad ei tee määratud tööd, sest neid huvitavad teised õppimisvõimalused.“ Ta lisas: „Usun kindlalt, et kindlameelne, kuid viisakas ja positiivne dialoog kooliga on tegelikult äärmiselt oluline ning lastele väga motiveeriv.“

Rääkides taas pereõppest ja sellest, mida see tema perele tähendas, sõnas ta: „Pereõppe lähenemine aitas neil koolide sulgemise ajal särada, ja siin mängivad rolli praktilised asjad – rutiinid ja arusaam sellest, kus kellegi õpiruum kodus asub. Pereõppele omaselt tuleb arvestada, et ühele lapsele sobib laua taga istumine, samas kui teisele andsin vabaduse õppida aias, kui ta tundis end seal kõige mugavamalt – näiteks kolmerattalisel jalgrattal või kott-toolil istudes. Pereõppes on kõige olulisem mõista, mida õpetatakse, kuidas seda õpetatakse, omada julgust selle üle läbirääkimisi pidada ning anda lapsele õppeprotsessis oma sõnaõigus ja vabadus.“

Nipid koduseks keeleõppe tõhustamiseks

Seejärel tõi ta välja neli peamist tegurit, miks tema lapsed sellises olukorras tõeliselt edukad olid. Ta ütles: „Pereõppe puhul on võtmetähtsusega mõista nelja asja: A. mida õpetatakse, B. kuidas seda õpetatakse, C. julgust selle üle läbirääkimisi pidada ja D. lapsele sõnaõiguse ning vabaduse andmist selles protsessis, et õppimine saaks toimuda.“

Lisaks soovitab ta vanematele: „Laske oma ootused õppimise suhtes vabaks ja püüdke vastu pidada. Me kõik teame, et kui lapsele meeldib mõni raamat, tahab ta seda kuulda umbes 200 korda. Uuringud kinnitavad, et see järjekindlus tasub end laste keele ja kirjaoskuse arengus kuhjaga ära. Nii et isegi kui tunned, et ei suuda raamatut „Karujahil“ sel kuul enam 400. korda lugeda, palun pea vastu! Tulemused ei lase end kaua oodata.“

Olulist rolli mängib ka tema taust muusiku ja lauljana, mis võimaldab tal kasutada õppetegevustes muusikat. Ta sõnas: „Soovitan olla väga avatud meelega ja võtta asja vabalt. Laps kogeb jagatud kogemuse rõõmust tulenevaid endorfiine ning tema suhtlemisoskus lööb tõeliselt õitsele. Sinu naeratus – isegi kui see on veidi kohmetunud naeratus –, ühine naer teiste vanematega laulmise ajal ja muidugi vanema hääle kuulmine, mis on meile tuttav ja omane juba emaüsast alates.“ Ta lõpetas mõtte öeldes, et „luuletused, aga eriti laulmine, on lausa maagilised koostisosad.“

Susannah sõnul on veel üks nipp pereõppe käivitamiseks koduses keskkonnas järgmine: „kui mängite lapsega näiteks „peitusemängu asjadega“ ja leiad eseme üles, ütle talle: „Oi, kui põnev! Vaatame seda lähemalt, eks?““ Ta jätkab: „Kui laps on piisavalt vana, võid tal paluda emmele raamatu tuua – ka nii oled talle keeleliselt eeskujuks. Mängige keelega ja kui ta on eseme toonud, uurige ja avastage seda koos süvitsi.“

Suhtlemisoskuste arendamise olulisus

Vestlus lõppes väga huvitava mõttega, kui Susannah jagas: „See on ühine õppimine, põlvkondadevaheline õppimine, kuid traditsiooniliselt on selle mudeli suur osa seisnenud kodu ja kooli või kodu ja lasteaia vahelise suhtluse sidumises.“ Erinevate suhtlusviiside seotus, see, kuidas need hakkavad üksteist ja laste kõnet mõjutama, oli lihtsalt paeluv.

Veel üks teema, mida ta Speech Blubsi kuulajatele eraldi puudutas, keskendus kõnele ja selle tulemustele. Ta ütles: „Kõne on lapse arengu üks peamisi komponente. Ilma kõneta on lastel palju raskem oma vajadusi, tundeid ja arvamusi väljendada. Rääkimisoskus mõjutab ka nende enesekindlust, suutlikkust teistega suhelda ja elus läbi lüüa.“ Meie Speech Blubsis oleme oma väikeste kasutajate seas näinud selle kohta piisavalt tõendeid, et olla sellega kogu südamest nõus. Ta lisas: „Usun, et iga lapsevanem soovib seda oma lapsele – toetada tema rääkimisoskuse arengut.“

Oleme sinuga täiesti nõus, Susannah!