Eestkõneleja Abigail – Blub Talks #3
Selle nädala teemaks on saavutused, takistuste ületamine ja oma täieliku potentsiaali saavutamine. Pärast selle taskuhäälingu vaatamist hakkad mõistma, kuidas see pole Abigaili ja tema...
Selle nädala teemaks on saavutused, takistuste ületamine ja oma täieliku potentsiaali saavutamine. Pärast selle taskuhäälingu vaatamist hakkad mõistma, kuidas see pole Abigaili ja tema isa jaoks vähimgi probleem.
Kuula Blub Talksi eestkõneleja Abigailiga
https://www.youtube.com/watch?v=Kx8EJIoRy5I
See taskuhääling algas sellega, et Jaka loetles kõiki eestkõneleja Abigaili muljetavaldavaid saavutusi, mille hulka kuuluvad: avalikuks esinejaks, modelliks ja näitlejaks saamine, eriolümpia sportlane ja triatleet olemine. Ta on astunud üles ka Oprah Winfrey telekanalis ning näidelnud Disney ja Universal Studiosi reklaamides.
Tema lemmiktegevus on trenni tegemine, mis hõlmab (muu hulgas): ergutustüdrukute trenni, ujumist, surfamist, sõber Chrisiga triatloniks treenimist ja tema suurt lemmikut – iluvõimlemist. Vabal ajal meeldib talle sõpradega FaceTime'is suhelda, samuti suhelda Snapchatis ja Facebookis, veeta aega oma poiss-sõbraga; ta osales oma esimesel iludusvõistlusel ja on astunud üles mitmetel moeetendustel. Ta jumaldab meiki ja moodi.
Oma hüüdnime „Eestkõneleja Abigail“ kohta ütleb ta, et tema jaoks tähendab see „omamoodi õpetajaks olemist“ ning see tekkis sellest, et ta „armastab tõeliselt inimesi ja väikeseid lapsi!“
Iga päev on pidupäev, õnnistus ja tunnistus sihikindluse olulisusest!
Isa Steve Adams ütleb: „Erivajadustega inimestel on omad võimed... On oluline teha tööd, et need üles leida.“ Samuti rõhutas ta (Downi sündroomiga lapse vanemana): „Hoolitse selle eest, et sina ei oleks see, kes takistab su lähedasel edukaks saamast. Ära keela neil asju proovimast, ja kui see alguses ei õnnestu, ära karda uuesti proovida.“
Seejärel küsis Jaka: „Millised kõneprobleemid Abigailil alguses olid?“
Steve rõhutas varajase sekkumise olulisust ja ütles, et logopeedia „oli midagi, millega ta alustas väga varakult, juba beebieas“. Samuti soovis ta selgitada: „Muutus, mida logopeedia on toonud, on mõõtmatu ja see on osa nii paljudest asjadest, näiteks: eakaaslastega suhtlemisest, osalemisest üritustel, kus ta muidu ei saaks kaasa lüüa, ning ta saab aidata ka oma sõpru.“ Ta lisas, et see „on suur osa eestkõnelejaks olemisest – ta saab aidata oma sõpradel osaleda sündmustel, kus nad tavaliselt osaleda ei saaks, ning aidata neil selgemalt rääkida.“

Jaka küsis täpsemalt kodus logopeediliste harjutuste tegemise kohta ning Steve mainis, et Abigail on saanud logopeediat 16 aastat (ta on 20-aastane) ja veelgi kauem, kui arvestada tööd tema suumotoorikaga. Praegu käib ta tundides kord nädalas. Steve märkis ka, et esimene mure, millega nad pidid tegelema, oli „madal lihastoonus“, sest Downi sündroomiga lapsed sünnivad sageli hüpotoonia ja liigeste lõtvusega.
Steve jätkas selgitades, et kodune harjutamine hõlmas palju kordamist ja toimus igal pool. „Oleme me siis restoranis, kodus või autos – teeme pisikesi harjutusi, sest kordamine on nii tähtis. Ta tüdineb sellest, kui kuuleb mind ütlemas „kas sa saaksid seda selgemalt öelda?“, mistõttu oleme avalikes kohtades suhtlemiseks loonud oma viipekeele (et saaksin küsida ilma sõnadeta).“
Abby ütleb: „Need aitavad tõesti,“ ja lisab, et tema lemmikud logopeedia harjutused on kuulamisharjutused.
Steve sõnas samuti, et oluline on mitte leppida lihtsate ühesõnaliste vastustega ning et nad töötavad pidevalt selle kallal, et „asju laiendada ja mitte leppida lihtsate ühesõnaliste vastustega“. Steve lõpetas taskuhäälingu sõnadega: „Tal on olnud palju seiklusrikkam elu kui minul (tema vanuses), kuid see nõuab palju rasket tööd. Ja Abigail teeb väga kõvasti tööd.“
Elagu Abigail! Sa oled tõeline inspiratsioon.
Autor: Robert McKenzie