Jonnigraafik: millal, miks ja kuidas jonnihoogudega toime tulla

Vanematele võivad jonnihood olla äärmiselt kurnavad ning avalikus kohas lausa piinlikud. Võid aga kindel olla, et enamik jonnihooge on täiesti normaalsed ja sinu laps pole sugugi ainus, kes jonnib. Tegelikult on see loomulik osa suureks kasvamisest. 

Lapsed jonnivad erinevatel põhjustel. Mõned neist on täiesti tavapärased, teised võivad aga viidata sügavamatele muredele. Siin on välja toodud mitmed põhjused, miks lapsed jonnivad, ja üldised nõuanded, kuidas nendega toime tulla. Alustame sellest, millal jonnihood tavaliselt alguse saavad.

Jonnifaasid ja miks lapsed neid läbivad

Beebiiga: 1–2-aastaste jonnihood

Väljend „kuri teine eluaasta” võib vahel eksitav olla, eriti mis puudutab jonnihooge. Seetõttu arvavad paljud, et jonnimine algab alles väikelapseikka jõudes. Ei sugugi. Tegelikult pole harvad juhud, kui jonn algab juba umbes üheaastaselt. 

Beebide jonnihood on täiesti normaalsed ega viita peaaegu kunagi agressiivsusele. Imikutel pole lihtsalt veel suhtlemisoskust ega viisi oma tunnete väljendamiseks välja kujunenud. Nagu arvata võib, on suutmatus end väljendada äärmiselt frustreeriv. Nii lasebki beebi oma tunnetel välja tulla ainsal viisil, mida ta oskab – jonniga. 

Väikelapseiga: 3–4-aastaste jonnihood

Jonnihood väikelapseeas võivad olla pisut intensiivsemad kui beebieas ja päädida sageli täieliku kontrolli kaotamisega. See võib ulatuda jalgadega tagumisest ja löömisest kuni karjumise ja lausa hinge kinni hoidmiseni. Need näevad välja väga sarnased tavalisele jonnile, kuid vahe seisneb selles, et tavaline jonn väljendab soovi või vajadust.

Teisalt on kontrolli kaotamine tingitud liigsest meelelisest ülekoormusest. Jonnihood on väga levinud ja täiesti normaalsed nii poistel kui tüdrukutel vanuses 1 kuni 3 eluaastat.

Kuigi mõned väikelapsed jonnivad sagedamini kui teised, on oluline, et vanemad mõistaksid: see on lapse arengu täiesti normaalne osa. Kui su väikelapsel on jonnituur, ei tähenda see, et teed midagi valesti. Selles vanuses viitavad jonnihood enamasti lihtsalt pettumusele või kurbusele.

Seetõttu näedki väikelapsi tihti jonnimas siis, kui nad on väsinud, näljased, ebamugavustundes või kui nad ei saa seda, mida tahavad. 

Pakkudes oma mudilastele tuge tunnetega toimetulekul ja nende väljendamisel, suudame sellest väikelapse jonnifaasist lõpuks välja tulla – vaja on vaid kannatlikkust. 

Koolieelne iga: 5–6-aastaste jonnihood

Kui laps saab 4- või 5-aastaseks, peaks ta hakkama jonnifaasist välja kasvama. Selleks ajaks on enamik lapsi õppinud oma tundeid paremini reguleerima ja end kohasemalt väljendama. 

Ometi tuleb jonnihooge ette ka mõnel koolieelikul. Kui see juhtub, on selle taga tavaliselt üks kahest põhjusest:

1. Emotsionaalsed jonnihood

Nii nagu väikelapseeas, on ka mõnel vanemal lapsel raske oma tundeid valitseda, mis omakorda viib jonnini. Kuna iga laps areneb omas tempos, pole üllatav, et kohtame sageli eelkooliealisi, kellel pole veel välja kujunenud vajalikke oskusi oma tunnete ohjamiseks. 

Laste puhul, kes vajavad emotsioonide reguleerimisel pisut rohkem aega, võivad jonnihood tihti kaasneda viha-, pettumus- või kurbustundega. 

2. Võimujonn

Kui laps on imik või väikelaps, on jonnihood tavaliselt seotud suutmatusega oma tundeid õigesti väljendada. Kuid lapse kasvades võib ilmneda uus jonni tüüp – võimujonn. See jonn keerleb just selle ümber, mida võiks arvata – võimu ja kontrolli. Kui su laps peab võimuvõitlust, võib ta üritada proovile panna sinu autoriteeti. 

Näiteks? Kui oled kunagi näinud last oma vanemate peale karjumas ja kisamas, sest ta ei taha jopet selga panna – see ongi võimujonn. Sellises olukorras pole lapsel tegelikult põhjust emotsionaalses stressis või endast väljas olla. Ta lihtsalt katsetab vanemate piire ja näitab oma iseseisvust. 

Ehkki võimujonn pole nii tavaline kui väikelapseea jonnihood, ei ole see lapsepõlves sugugi ebatavaline käitumine. Ära ole enda vastu liiga karm, kui su laps nii käitub. Nagu teistestki jonnihoogudest, saab ka sellest üle.

Kas jonn võib olla märk suuremast probleemist?

Nüüd me teame, mis põhjustel beebid, väikelapsed ja suuremad lapsed jonnivad. Kuid kuigi enamik jonnihooge on täiesti normaalsed, võivad need vahel anda märku ka varjatud probleemist. 

Täpsemalt on uuringud hiljuti leidnud seose hilise kõnearengu ja jonnihoogude vahel. Üks uuring leidis, et hilisematel rääkijatel esineb tõsiseid ja sagedasi jonnihooge kaks korda tõenäolisemalt kui tavapärase kõnearenguga lastel. Seda mustrit ei märgatud mitte ainult suurematel lastel, vaid juba lausa 12 kuu vanustel beebidel. See tähendab, et imikute ja väikelaste jonnihood võivad olla seotud ka hilinenud kõnearenguga.

Lisaks on leitud, et varajased kõneprobleemid võivad viia püsivate keeleliste raskusteni, mis võivad lapse kasvades mõjutada nii tema õppeedukust kui ka vaimset tervist.

Just seetõttu on oluline tegeleda kõnemuredega niipea kui võimalik. Logopeedia ja logopeedilised äpid, nagu Speech Blubs, aitavad su lapsel varases eas keelearenguga tegeleda, tagades, et lapsepõlves kogetud raskused ei kanduks edasi täiskasvanuikka. Samuti aitavad logopeedia ja logopeedilised äpid õpetada lapsele kohast ja tõhusat suhtlemist, vähendades seeläbi tema frustratsiooni ja pettumusest tingitud jonnituure. 

Väikelapse jonnipäästikud

Võid olla üllatunud (või mitte), et tegelikult on olemas mitut erinevat tüüpi jonnihooge. Siin on mõned neist:

• Väsimusjonn, mis tekib siis, kui laps on väsinud.
• Frustratsioonijonn, mis tekib siis, kui laps on endast väljas või pettunud.
• Näljajonn, mis tekib siis, kui lapsel on kõht tühi. 
• Tähelepanujonn, mis tekib siis, kui laps soovib sinu tähelepanu saada.
• Võimujonn (nagu eespool kirjeldatud), mis tekib siis, kui laps soovib näidata oma iseseisvust ja panna proovile sinu autoriteedi.
• Häiriv avalik jonn, kus laps karjub ja rabeleb avalikus kohas.
• Ülestimulatsiooni jonn, kus laps tunneb end emotsioonidest või olukorrast ülekoormatuna. 
• Uneaegne jonn, kui laps ei taha magama minna.
• Raevujonn, kus laps kaotab kontrolli nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. 

Kuidas tulla toime väikelapse jonniga

Mida saame teha jonnihoogudega toimetulekuks? Parim viis nendega tegelemiseks on neid ennetada. Jonnihoogude tõenäosust saad vähendada järgmiselt:

• Vähenda stressi, tagades lapsele regulaarsed uinakud, korraliku kõhutäie ja piisavalt aega ainult koos sinuga;
• Märka ja ole tundlik oma lapse vajaduste ning emotsioonide suhtes;
• Tee kindlaks ja eemalda jonnipäästikud;
• Räägi lapsega tema tunnetest ja paku erinevaid toimetulekuviise (kui ta on veidi vanem).

Kuidas tulla toime väikelaste jonnihoogudega

Me võime üritada jonnihooge vältida või lõpetada nii palju kui tahame, kuid aeg-ajalt tulevad need ikka ette. Kui see juhtub, toimi nii:

• Jää rahulikuks. Kui muutud vihaseks või ärritud, teeb see olukorra ainult hullemaks. Võta vajadusel hetk hingamiseks ja räägi lapsega rahuliku, hooliva häälega siis, kui olete mõlemad selleks valmis. 
• Oota, kuni hoog möödub. Jää jonnipurske ajal lapse kõrvale, et ta teaks, et on kaitstud, aga lase tal end tühjaks nutta. Kui laps on juba keset täit jonnihoogu, pole mõtet üritada tema tähelepanu hajutada – selleks on liiga hilja. Oota hoog ära ja räägi temaga siis, kui ta on selleks valmis.
• Kui laps on rahunenud, istu maha ja tunnusta tema tundeid. „See teeb tõesti meele kurvaks, kui söök põrandale kukub, eks?” Käsilolevast teemast rääkimine aitab lapsel oma emotsioonid maha laadida ja õppida nendega teistmoodi toime tulema.
• Ole oma lähenemises järjepidev, eriti kui lapsel on tähelepanu- või võimujonn. Kui ta teab, et saab sel viisil oma tahtmise, seostab ta jonnimist soovitud tulemusega ja olukord võib veelgi süveneda.  

Loe lähemalt sellest, kuidas tulla toime jonniga ja millised on kõige levinumad vead, mida vanemad lapse jonnides teevad.

Toeta varajast arengut, et jonnihoogudest võitu saada

Laste jonnihood on paratamatud. Ära ole enda vastu liiga karm. Imikuea, väikelapse ja lapseea jonnihood on täiesti normaalne osa suureks kasvamisest.

Seega, kui märkad, et su lapsel on ebatavaliselt palju jonnihooge, võib see tulla raskustest end kõne kaudu väljendada. Sel juhul tasub pöörduda logopeed poole või kasutada logopeedilist äppi, nagu Speech Blubs, et aidata kõnearengu muredele lahendus leida enne, kui need süvenevad.