Joonistamise tähtsus lapse arengus

Selles artiklis

• Arenda joonistamisoskust TASUTA värviraamatuga!
• Mis kasu on joonistamisest eelkooliealistele?
• Millised on joonistamise arenguetapid?

Paljud vanemad küsivad meilt joonistamisoskuste arengu kohta. Millal hakata joonistamist õpetama? Millised on joonistamise arenguetapid? Kas joonistamist saab kasutada suhtlusvahendina?

On tegevusi ja käitumisviise, mis tulevad lastel loomulikult – üks neist on joonistamine. Pole vahet, kas nad kasutavad rasvakriite, viltpliiatseid, värve või hoopis kõnniteekriite, kõik need vahendid aitavad su lapsel end väljendada.

Nagu teisedki eneseväljendusviisid, näiteks tantsimine või laulmine, toetab ka joonistamine lapse arengut mitmel moel. Joonistamist saab kasutada ka suhtlusvahendina laste puhul, kes ei räägi või kelle kõne on piiratud. Mida joonistamine veel arendada aitab? Sellest blogipostitusest saadki täpsemalt teada, lisaks anname soovitusi, millal ja kuidas alustada!

Arenda joonistamisoskust TASUTA värviraamatuga

Enne kui räägime lähemalt joonistamise kasuteguritest ja arenguetappidest, tutvu kindlasti Speech Blubsi tasuta õppevahendiga. Selles värviraamatus on olemas kõik Speech Blubsi rakenduse kleepsud, mis on joonistatud ja kirjutatud kergesti loetavas kirjas, et laps saaks hakata kokku veerima rakendusest õpitud sõnu.

Mis kasu on joonistamisest eelkooliealistele?

Allpool on välja toodud 6 joonistamise peamist kasutegurit. Loe edasi ja saa teada, milliseid oskusi laps joonistades omandab.

1. Peenmotoorika areng
2. Visuaalse analüüsivõime paranemine
3. Parem tähelepanu ja keskendumisvõime
4. Käe-silma koordinatsiooni harjutamine
5. Enesekindluse kasv oma oskustes
6. Loova probleemilahendamise soodustamine

Joonistamise esimene eelis on see, et see arendab peenmotoorikat. Peenmotoorika hõlmab kõiki pisikesi liigutusi sõrmede, käte või randmetega. Kirjutusvahendite hoidmine ja käsitsemine on üks parimaid viise lapse peenmotoorika parandamiseks. Me teame, et lastele meeldib täiskasvanutelt tagasisidet saada, ja joonistamine annab neile vahetu tagasiside. Nad võtavad värvipliiatsi, panevad selle paberile ja näevad kohe tulemust. See tagasiside aitab lapsel mõista, kuidas saavutada soovitud tulemust parimal viisil.

Teine eelis on see, et see toetab visuaalset analüüsivõimet. Väikelapsed ei suuda asju vaimusilmas ette kujutada nii nagu täiskasvanud – näiteks suurust, võrdlemist/vastandamist, kaugust ja tekstuurierinevusi. Joonistamine pakub lapsele suurepärast võimalust neid mõisteid teadlikult õppida. Et sellist joonistamist kodus toetada, suuna last joonistama näiteid suurest ja väikesest, karedast ja siledast, kaugest ja lähedasest jne.

Meil kõigil on eesmärk (või unistus), et meie lapsed suudaksid paremini keskenduda. See oskus muutub kooli minnes veelgi olulisemaks. Joonistamine parandab tähelepanu ja keskendumisvõimet. Väikeste detailide märkamine, kindla tulemuse saavutamisele keskendumine ja keerulisemate ülesannete harjutamine aitavad lapsel areneda. Kuigi lapsele võib valmistada meelehärmi, kui ta peab „joonte sees püsima“, tee pause ja lase tal esmalt vabalt paberile joonistada. Keskendumisvõime kasvatamiseks võid selle oskuse poole liikuda samm-sammult.

Käe-silma koordinatsioon on veel üks joonistamise ja värvimise plusse. Käe ja silma koostöö on oluline nii spordis ja mängudes kui ka koolitegevustes, näiteks käekirja harjutamisel. Käe-silma koordinatsiooni arendamiseks palu lapsel joonistada mõnda eset seda samal ajal vaadates või teha järele sinu tehtud joonistus.

Me soovime, et meie lapsed tunneksid end enesekindlalt kõiges, mida nad teevad. Lastele teeb suurt rõõmu tulla meie juurde ja hüüda: „Vaata, mis ma tegin!“ Joonistamine aitab sellele olulisele oskusele kaasa. Kui lapsel on võimalus luua oma kujutlusvõimest, mõtetest ja kogemustest käegakatsutavaid pilte, kasvab ka tema enesekindlus.

Lisaks visuaalsele analüüsile ja keskendumisele innustab joonistamine last probleeme loovalt lahendama. Joonistades peab laps otsustama, kuidas kehaosi omavahel kõige paremini ühendada, emotsioone edasi anda ja erinevaid tekstuure kujutada. Konkreetsete joonistamisülesannete andmine (näiteks perepildi joonistamine) ning lapse värvivalikute, tehnikate või põnevate lahenduste arutamine aitab tal aja jooksul arendada tugevamat probleemilahendusoskust.

Selleks et lapsel säiliks soov joonistada ja luua, kasuta positiivset tunnustust. Valmis joonistusi võid riputada lapse tuppa või mujale koju, lisada omatehtud pilte sugulastele saadetavatesse kirjadesse ning kiita last harjutamise ja konkreetsete saavutuste eest.

Millised on joonistamise arenguetapid?

Nüüd, kui tead kõiki joonistamise eeliseid, millised on selle arenguetapid? Lapsed läbivad joonistades ja värvides mitu eri tasandit.

1. Kritseldamine (18 kuud kuni 3 eluaastat): See etapp kestab umbes 18. elukuust kuni kolmanda eluaastani. Need on juhuslikud kriipsud ja kraapsud, mis näitavad, et laps katsetab värve mänguliselt. Lapse vanuse kasvades muutuvad kritseldused juhuslikest kontrollitumaks. Näiteks võib 18-kuune laps tõmmata vaid sirgeid jooni, samas kui kolmeaastane suudab juba joonistada ringe.
2. Eelskeemaatiline etapp (2–4 eluaastat): See etapp on omane 2–4-aastastele lastele. Joonistused muutuvad keerukamaks, ehkki need pole tavaliselt realistlikud ja võivad täiskasvanule kummalised tunduda. Tõetruude värvide asemel valivad lapsed sageli lihtsalt oma lemmikvärvi või tooni, mis neid parasjagu köidab. Inimesi joonistades on kujud väga lihtsad ja neil on vähe või üldse mitte detaile. Lisaks hõljuvad esemed tühjas ruumis ega toetu maapinnale – näiteks võivad lilled asuda hoopis taevas, mitte murul.
3. Skeemaatiline etapp (5–8 eluaastat): See etapp on tavapärane 5–8-aastastel lastel. Märkad, et inimeste joonistused muutuvad proportsionaalsemaks ja detailirohkemaks. Värvid lähevad realistlikumaks ja harjumuspärasemaks (muru on roheline, taevas sinine). Piltidele tekivad taeva- ja maapinnajooned, nii et esemed hakkavad paiknema seal, kuhu need kuuluvad. Lisaks tekib joonistustesse teatud korduv muster – näiteks maja joonistades näeb see kõigil piltidel üsna sarnane välja.
4. Varajane noorukiea etapp (9–11 eluaastat): See etapp on omane lastele vanuses 9–11 eluaastat. Lapse joonistused muutuvad palju detailsemaks ja ruumiline perspektiiv on selgelt nähtav. See tähendab, et objektid paiknevad paberil loogiliselt. Selles vanuses lapsed võivad kergesti pettuda, kui neil ei õnnestu luua elutruud pilti, ja võivad isegi väita, et nad ei oska joonistada, kuigi tegelikult oskavad küll.

Nagu näed, on joonistamisel ja lapse loovuse toetamisel tohutult eeliseid! Soovitan rasvakriitidega alustamiseks oodata umbes 18. elukuuni, sest varem võib pisike joonistamise asemel hoopis kriite süüa proovida. Lõbutsege ja nautige seda teekonda! Ja varu külmkapile ohtralt magneteid, sest peagi on sul näitamiseks terve kunstigalerii!