Kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnearengu peetust?

Sisukord

1. Sissejuhatus
2. Aspergeri sündroomi mõistmine tänapäeval
3. Suur küsimus: kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnepeetust?
4. Aspergeri sündroomile omased kõne- ja keelemustrid
5. Sotsiaalse suhtlemise roll
6. Väljakutsed väljaspool sõnu
7. Kuidas oma last kodus toetada
8. Spetsialistide tugi Aspergeri suhtlusoskuste arendamisel
9. Realistlikud ootused ja mängu jõud
10. Parima toe valimine oma perele
11. Kokkuvõte
12. Korduma kippuvad küsimused

Sissejuhatus

Kas oled kunagi märganud nelja-aastast last, kes suudab nimetada peast iga dinosauruse liigi või selgitada päikesepaneeli keerulist tööpõhimõtet, kuid kellel on raske naabrile „tere“ öelda või lihtsas vestluses kordamööda rääkida? See nähtus paneb vanemaid sageli esitama keerulise küsimuse: kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnepeetust või toimub nende arenguga midagi muud? Kuigi paljudel autismispektri lastel esineb esimeste sõnade ütlemisel märkimisväärne mahajäämus, on traditsiooniliselt Aspergeri sündroomiks nimetatud profiiliga laste puhul pilt sageli palju segadusttekitavam. Nad võivad olla erakordselt jutukad, kuid nende suhtlemine mõjub siiski „teistmoodi“.

Meie Speech Blubsis mõistame, et iga lapse teekond suhtlemiseni on kordumatu. Oleme siin, et aidata sul nendes nüanssides empaatia ja asjatundlikkusega orienteeruda. Meie missioon on anda lastele julgus ja võimalus „väljendada oma mõtteid ja tundeid“ – see eesmärk sündis meie asutajate isiklikest kogemustest, kes seisid lapsepõlves silmitsi omaenda kõneprobleemidega. Selles postituses süveneme Aspergeri sündroomi ja kõnearengu vahelisse seosesse, vaatleme levinumaid suhtlusmustreid ning pakume praktilisi strateegiaid lapse sotsiaalse ja keelelise arengu toetamiseks. Samuti räägime sellest, kuidas meie ainulaadne videomudeldamise metoodika võib muuta ekraaniaja võimsaks vahendiks sideme loomisel.

Selle artikli lõpuks on sul selge arusaam sellest, kas Aspergeri sündroomiga lapsel esineb tavaliselt kõnepeetust ja kuidas luua rõõmus keskkond, mis kasvatab tema enesekindlust ja suhtlemisoskust.

Aspergeri sündroomi mõistmine tänapäeval

Enne kui saame vastata küsimusele, kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnepeetust, peame selgitama, mida see mõiste tänapäeval tähendab. Aastal 2013 muutus diagnostikamaailm märkimisväärselt. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon uuendas oma diagnostikajuhendit (DSM-5), eemaldades Aspergeri sündroomi eraldiseisva diagnoosina ja liites selle laiemasse kategooriasse autismispektri häire (ASH).

Tänapäeval klassifitseeritakse lapsed, kellel oleks varem diagnoositud Aspergeri sündroom, tavaliselt „ASH 1. tasemena“ või „intellekti- ja kõnepuudeta autismispektri häirena“.

Toevajaduse spekter

Autism on spekter, sest sümptomid ja toevajadus varieeruvad lastel tohutult.

• 1. tase (vajab tuge): siia sobitub tavaliselt Aspergeri profiil. Neil lastel on sageli keskmine või üle keskmise intellekt ja nad saavad igapäevaste ülesannetega hakkama, kuid neil on raskusi sotsiaalsete nüansside mõistmisega.
• 2. tase (vajab olulist tuge): lastel võib esineda märgatavamaid raskusi nii verbaalses kui ka mitteverbaalses suhtluses ning sagedamini korduvaid käitumismustreid.
• 3. tase (vajab väga olulist tuge): see hõlmab sageli lapsi, kes ei räägi üldse või kelle funktsionaalne kõne on väga piiratud ning kes vajavad igapäevaelus märkimisväärset abi.

Kuigi nimetus „Aspergeri sündroom“ ei ole enam ametlik meditsiiniline termin, kasutavad paljud pered, täiskasvanud ja eestkõnelejad seda endiselt kindla tugevuste ja raskuste kogumi kirjeldamiseks. Kui oled sellel teekonnal alles alguses, võid tunda end veidi eksinuna. Soovitame teha meie kiire 3-minutilise esmase sõeluuringu, mis koosneb 9 lihtsast küsimusest, et mõista lapse praegusi arenguetappe ja saada isikupärastatud tegevusplaan edasisteks sammudeks.

Suur küsimus: kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnepeetust?

Lühike vastus on: tehniliselt mitte.

Ajalooliselt oli üks peamisi kriteeriume, mis eristas Aspergeri sündroomi „klassikalisest“ autismist, märkimisväärse kõnearengu peetuse puudumine. Tegelikult pidi laps vanade reeglite järgi Aspergeri diagnoosi saamiseks jõudma kõne arenguetappideni õigeaegselt – see tähendab, et ta kasutas üksikuid sõnu teiseks eluaastaks ja suhtluslauseid kolmandaks eluaastaks.

Kuid see, et neil ei ole kõne tekkimisel kliinilist mahajäämust, ei tähenda, et nende suhtlemine oleks tüüpiline. Vanemad märkavad sageli, et kuigi laps hakkab rääkima varakult või õigel ajal, esineb tal funktsionaalne suhtluspeetus. Tal võib olla tohutu sõnavara (mida mõnikord nimetatakse „väikese professori“ sündroomiks), kuid ta ei suuda seda sõnavara teistega tõhusaks suhtlemiseks kasutada.

Miks see erinevus on oluline?

Klassikalise autismi puhul ei pruugi laps üldse rääkida enne neljandat või viiendat eluaastat. Aspergeri sündroomi puhul võib laps rääkida juba kaheaastaselt, kuid ta võib rääkida ainult inimestele suunatult, mitte nendega koos. Seetõttu ei diagnoosita paljusid selle profiiliga lapsi enne kooliiga. Alles siis, kui mänguväljakul ja klassiruumis esitatavad sotsiaalsed nõudmised kasvavad, tulevad ilmsiks nende raskused „vestluskunstiga“.

Peamine järeldus: kuigi Aspergeri sündroomiga lapsed jõuavad tavaliselt kõne peamiste verstapostideni õigel ajal, esineb neil sageli mahajäämust „pragmaatilises keeles“ – keele sotsiaalses kasutamises, mis võimaldab meil teistega suhelda ja sidet luua.

Aspergeri sündroomile omased kõne- ja keelemustrid

Kui sõnade arvus mahajäämust ei ole, siis milline näeb suhtlusraskus välja Aspergeri sündroomiga lapsel? Sageli märkame teatud mustreid, mis nende kõne teistest eristavad.

1. Ebatavaline prosoodia (toon ja rütm)

Prosoodia viitab meie kõne „muusikale“ – rütmile, häälekõrgusele ja helitugevusele. Aspergeri sündroomiga lapsed võivad rääkida ilmetu ja monotoonse häälega või vastupidi väga kõrge või „laulva“ tooniga, mis ei sobi vestluse kontekstiga.

2. Pedantne või liiga ametlik kõne

Mõned lapsed kasutavad keelt, mis on nende vanuse kohta liiga ametlik või „akadeemiline“. Näiteks selle asemel, et öelda „Ma tahan õue minna“, võib kolmeaastane laps öelda: „Oleks eelistatav, kui me siirduksime nüüd väliskeskkonda.“ Selline rikkalik sõnavara avaldab muljet, kuid see võib raskendada teiste laste sekka sulandumist.

3. Ehholaalia ja ettekirjutatud fraasid (skriptimine)

Kuigi see on levinum 2. või 3. taseme ASH puhul, võivad ka Aspergeri sündroomiga lapsed kasutada ehholaaliat – korrata filmidest, raamatutest või vanematelt kuuldud fraase. Nad võivad esitada lemmiksaatest pärit terveid dialooge kindla stsenaariumi järgi, püüdes nii toime tulla sotsiaalsete olukordadega, mida nad peavad segadusseajavaks.

4. Raskused pragmaatikaga

See on probleemi tuum. Pragmaatika hõlmab järgmist:

• Kordamööda rääkimine: teadmine, millal rääkimine lõpetada ja lasta teisel inimesel kõnelda.
• Teemas püsimine: teema juurde jäämine, millest teine inimene on huvitatud, mitte ainult oma meelisteemadest jahvatamine.
• Mitteverbaalsed vihjed: mõistmine, et sõbra kellale vaatamine või eemale astumine tähendab soovi vestlus lõpetada.

Sotsiaalse suhtlemise roll

Aspergeri sündroomiga lapse jaoks on keel sageli pigem faktide jagamise kui tunnete jagamise vahend. Tal võib olla raske mõista, et suhtlemine on kahepoolne tänav, mis on mõeldud sotsiaalse sideme loomiseks.

Kujuta ette last, kellele meeldib meie rakenduse teema „Nämm-nämm“. Kui neurotüüpiline laps osutaks ekraanile ja vaataks oma emale otsa, et jagada rõõmu sellest, kuidas eakaaslane õuna sööb, võib Aspergeri sündroomiga laps keskenduda pingsalt video tehnilistele detailidele või jätta pähe sündmuste täpse järjekorra, loomata vanemaga seda „sotsiaalset sidet“.

Siin peitubki Speech Blubsi lähenemise eripära. Me kasutame videomudeldamist, kus lapsed näevad teisi lapsi (oma eakaaslasi) tegutsemas ja rääkimas. See aktiveerib ajus peegelneuronid. Kui laps näeb eakaaslast edukalt sotsiaalses olukorras toime tulemas või mõnda häälikut tegemas, jäljendab ta seda palju tõenäolisemalt. See muudab passiivse ekraaniaja „nutikaks ekraaniajaks“, mis soodustab matkimist ja kasvatab enesekindlust. Lisateavet leiad lehelt meie meetodi teaduslik taust, kust saad lugeda, kuidas aitame ületada lõhet kõne ja sotsiaalse suhtluse vahel.

Väljakutsed väljaspool sõnu

Kui küsime, kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõnepeetust, peame vaatama ka sensoorseid ja käitumuslikke tegureid, mis suhtlemist segavad.

Sensoorse töötlemise eripärad

Paljud selle profiiliga lapsed on helide, valguse või tekstuuride suhtes ülitundlikud. Kui ruum on liiga lärmakas, võib nende kõne täielikult „välja lülituda“. Nad ei vali vaikimist meelega – nende aju on keskkonnast lihtsalt ülekoormatud.

Kinnisideed ja süvahuvid

On tavaline, et Aspergeri sündroomiga lastel on tugev ja kitsas fookus kindlale teemale – rongidele, ilmastikunähtustele või kasvõi tolmuimejatele. Kuigi see fookus võib viia erakordsete teadmisteni, võib see viia ka „ühepoolse“ suhtluseni, kus laps eirab kuulaja huvi puudumist.

Mootorika koordinatsioon

Huvitaval kombel on paljudel Aspergeri sündroomiga lastel ka mahajäämust motoorsetes oskustes. See võib mõjutada nende käekirja (peenmotoorika) või kõnnakut (üldmotoorika), kuid võib mõjutada ka selge kõne tekitamiseks vajalikke keerulisi lihasliigutusi, muutes kõne hakituks või kohmakaks.

Kuidas oma last kodus toetada

Hea uudis on see, et kuna Aspergeri sündroomiga lastel on sageli kõrge intellekt ja head verbaalsed oskused, võivad nad õigete vahendite abil olla uskumatult edukad. Kõik algab kodust. Siin on mõned soovitused, kuidas toetavat keskkonda luua.

Loo etteaimatavad rutiinid

Autismispektri lapsed vajavad kindlat struktuuri. Täpne teadmine, mis järgmisena juhtub, vähendab ärevust, mis omakorda teeb suhtlemisele keskendumise lihtsamaks. Kasuta üleminekute hõlbustamiseks visuaalseid päevakavasid või taimereid.

Kasuta „nutikat ekraaniaega“ sillana

Teame, et vanematel soovitatakse sageli ekraaniaega piirata, kuid mitte igasugune ekraaniaeg pole ühesugune. Multikate passiivne vaatamine ei nõua lapselt suhtlemist. Speech Blubs on loodud selle passiivsuse ekraanivabaks alternatiiviks. See nõuab lapselt vaatamist, peegeldamist ja kaasategemist.

Lapsele, kes jumaldab loomi, pakub rakenduse osa „Loomariik“ motiveerivat viisi harjutada häälitsusi nagu „möö“ või „auhh“, samal ajal päris last samu hääli tegemas vaadates. See loob suhtlemisele rõõmsa aluse ilma pingelise sotsiaalse olukorra surveta.

Harjutage sotsiaalsete lugude abil

Kuna Aspergeri sündroomiga lastel on raskusi sotsiaalsete reeglitega, saad neid reegleid lugude kaudu eelnevalt õpetada. Kui olete minemas sünnipäevale, kirjuta lihtne lugu sellest, mis toimuma hakkab: „Peole jõudes ütlen: „Palju õnne sünnipäevaks!“ Ootan oma korda, et torti süüa.“

Toeta ühiseid huvisid

Selle asemel et püüda lapse süvahuvi peatada, kasuta seda sillana. Kui talle meeldib kosmos, rääkige koos kosmosest. Harjutage järk-järgult kordamööda rääkimist, öeldes: „Sina räägid mulle ühe fakti Marsi kohta ja siis mina räägin sulle ühe fakti Kuu kohta.“

Professionaalne abi Aspergeri sündroomiga laste suhtlemisoskuste toetamiseks

Kuigi kodune toetus on ülioluline, võib professionaalne sekkumine tuua kaasa tohutu muutuse.

• Logopeedid: Erinevalt traditsioonilisest logopeediast, mis keskendub hääldusele, keskendub logopeed Aspergeri puhul sotsiaalsele pragmaatikale. Logopeedid aitavad lastel mõista sarkasmi, kehakeelt ja vestluse kirjutamata reegleid.
• Tegevusterapeudid: Tegevusterapeudid aitavad sensoorse regulatsiooniga. Sensoorselt tasakaalus laps on palju võimelisem sisukaks suhtluseks.
• Laste arenguarstid ja neuroloogid: Need spetsialistid aitavad jälgida lapse üldist arenguteed ja tagada, et ta saaks koolis vajalikku tuge.

Meie rakendus on mõeldud tõhusa lisandina nendele professionaalsetele teenustele. Me ei püüa asendada terapeuti, vaid olla rõõmus igapäevane abivahend, mis aitab hoida edasiminekut teraapiaseansside vahelisel ajal. Paljud vanemad leiavad, et enesekindlus, mille laps rakendust kasutades saavutab, kandub üle ka teraapiasse ja kooliellu. Loe vanemate tagasisidet, kes on neid läbimurdeid oma silmaga näinud.

Realistlikud ootused ja mängu jõud

Tasub meeles pidada, et areng on teekond, mitte sprint. Me ei luba, et sinu laps peab kuu aja pärast avalikke kõnesid. Selle asemel keskendume väikestele rõõmsatele võitudele: esimene kord, kui ta vaatab sulle snäkki küsides silma, esimene kord, kui ta naerab nalja peale, või esimene kord, kui ta kasutab sõna pelgalt fakti teatamise asemel oma tunde väljendamiseks.

Meie eesmärk on leevendada pettumust, mis tekib siis, kui lapse mõtted liiguvad kiiremini kui tema oskus neid sõnadesse panna. Ühendades teaduslikud põhimõtted mänguga, loome nutika ekraaniaja kogemuse, mis tundub nagu mäng, kuid toimib nagu õppimine.

Parima toe valimine oma perele

Soovime olla täiesti läbipaistvad selles osas, kuidas saad Speech Blubsi perega liituda. Pakume kahte peamist võimalust:

1. Kuupõhine pakett: Hinnaga 14,99 $ kuus saad täieliku juurdepääsu Speech Blubsi rakendusele ja selle enam kui 1500 tegevusest koosnevale kogule.
2. Aastapakett (kõige soodsam): See on parim valik peredele, kes on pühendunud oma lapse arengule. Hinnaga 59,99 $ aastas teeb see vaid 4,99 $ kuus – tervelt 66% säästu võrreldes kuupaketiga.

Aastapakett ei tähenda ainult soodsamat hinda, vaid ka igakülgset tuge, mida sinu laps väärib. Aastapaketi valimisel saad:

• 7-päevase tasuta prooviperioodi, et kõike riskivabalt katsetada.
• Juurdepääsu rakendusele Reading Blubs, mis aitab lapsel kõnelt lugemisele üle minna.
• Varajase ligipääsu kõigile uutele uuendustele ja funktsioonidele.
• Eelisjärjekorras klienditoe ja vastuse 24 tunni jooksul.

Pane tähele, et kuupakett ei sisalda 7-päevast prooviperioodi ega Reading Blubsi rakendust. Soovitame sul luua konto ja alustada prooviperioodi juba täna, et erinevust ise kogeda.

Kokkuvõte

Ehk siis – kas Aspergeri sündroomiga lastel esineb kõne hilistumist? Kuigi neil ei pruugi olla kõne arengupeetust traditsioonilises mõttes ehk rääkima õppimisel, seisavad nad peaaegu alati silmitsi hilistumisega sideme loomise oskuses. Nende teekond seisneb sõnavarast kaugemale jõudmises ning sotsiaalse suhtluse, nüansside ja emotsioonide väljendamise maailma astumises.

Meil Speech Blubsis on au olla osa sellest teekonnast. Usume, et igal lapsel on hääl, mis väärib kuuldavõtmist – olgu selleks galaktika faktide ettelugemine või lihtsalt esimest korda öeldud "ma armastan sind". Keskendudes rõõmsale matkimisele, eakaaslaste eeskujule ja peresidemetele, saame aidata sinu lapsel leida enesekindluse, mida ta maailmas toimetulekuks vajab.

Ära oota alustamiseks seda "täiuslikku hetke". Varajane märkamine ning järjepidev ja mänguline toetus on eduka ja iseseisva elu võti.

Oled valmis alustama? Laadi Speech Blubs alla App Store'ist või hangi see Google Playst juba täna. Vali kindlasti aastapakett, et kasutada 7-päevast tasuta prooviperioodi ja kõiki Reading Blubsi võimalusi. Aitame sinu lapsel väljendada oma mõtteid ja tundeid – üks rõõmus sõna korraga.

KKK

1. Kui mu laps räägib väga palju, kas ta võib ikkagi kuuluda autismispektrile?

Jah. Paljud Aspergeri profiiliga (ATH 1. tase) lapsed on väga hea kõneoskusega. Siiski võib neil olla raskusi rääkimise sotsiaalse poolega, näiteks mõistmisega, millal teine inimene soovib rääkida, sarkasmi tabamisega või teisi huvitaval teemal püsimisega.

2. Mis on peamine erinevus Aspergeri ja teiste autismivormide vahel?

Peamine ajalooline erinevus oli see, et Aspergeri sündroomiga lastel ei esinenud kliiniliselt olulist keelelist ega kognitiivset arengupeetust. Kuigi tänapäeval diagnoositakse neid kõiki autismispektri häire all, viitab Aspergeri profiil tavaliselt keskmise või kõrge intellektiga lastele, kelle peamine raskus seisneb sotsiaalses suhtluses.

3. Kas logopeedia saab aidata last, kes teab juba palju sõnu?

Absoluutselt. Logopeed teeb palju enamat kui vaid õpetab sõnu – ta õpetab suhtlemist. Aspergeri sündroomiga lapse puhul keskendub logopeedia sotsiaalsele pragmaatikale, mis aitab lapsel mõista kehakeelt, näoilmeid ja seda, kuidas pidada kahepoolset vestlust.

4. Kas rakendus Speech Blubs sobib kõrgelt funktsioneerivatele lastele?

Jah! Meie videopõhine modelleerimine sobib Aspergeri sündroomiga lastele suurepäraselt, sest see võimaldab neil vaadelda sotsiaalset suhtlust ja näoilmeid turvalises ja pingevabas keskkonnas. See aitab ületada lõhet pelgalt sõnade teadmise ja nende teistega sideme loomiseks kasutamise vahel.