Kas kõne arengu peetus võib olla autism? Mida vanemad peavad teadma

Sisukord

1. Sissejuhatus
2. Põhitõdede määratlemine: kõnepeetus vs. keelepeetus
3. Kas kõne arengu peetus võib olla autism?
4. Peamised erinevused: autism vs. isoleeritud kõnepeetus
5. Kõnepeetuse tunnused autistlikel lastel
6. Muud sagedased kõnepeetuse põhjused
7. Miks varajane sekkumine muudab kõike
8. Ekraaniaja muutmine "nutikaks ekraaniajaks"
9. Realistlike ootuste seadmine
10. Praktilised strateegiad koduseks kasutamiseks
11. Parim viis oma lapse toetamiseks juba täna
12. Olulisemate teadmiste kokkuvõte
13. KKK
14. Kokkuvõte

Sissejuhatus

Lapsevanemana kuulad sa tõenäoliselt hinge kinni pidades igat häält, mida su laps teeb, ning ootad kannatamatult neid kalleid esimesi sõnu. Kui need arenguetapid mööduvad aga vaikuses, on täiesti loomulik, et su peas tekib tuhat küsimust. Võid leida end hilisõhtul oma magavat väikelast vaatamas ja mõtlemas: "Miks ta veel ei räägi?" või veelgi täpsemalt: "Kas kõnepeetus võib olla autism?" Sa ei ole selle murega üksi. Tegelikult võib peaaegu iga neljas laps vajada varajases eas mingit laadi kõnetuge.

Meie Speech Blubs meeskonnas mõistame seda teekonda läbi ja lõhki. Meie asutajad kasvasid ka ise üles kõneprobleemidega ja lõid just sellise tööriista, millest nad lapsena puudust tundsid. Meie missioon on anda igale lapsele võimalus oma mõtteid ja tundeid väljendada, muutes vahel masendava takistuse rõõmsaks peresidemeks.

Selles postituses sukeldume sügavale varajase suhtluse nüanssidesse. Uurime erinevusi tavalise kõnepeetuse ja autismispektri häire (ASD) vahel, vaatame ohumärke, millele tähelepanu pöörata, ning räägime sellest, kuidas saad oma lapse arengut juba praegu toetada. Mis kõige tähtsam – soovime anda sulle vajalikku selgust, et saaksid enesekindlalt edasi liikuda. Kuigi kõne arengu peetus on autismi puhul tavapärane tunnus, ei ole see iseseisvalt lõplik diagnoos. Selle artikli lõpuks mõistad paremini, kuidas neil kahel vahet teha ja kuidas oma lapses suhtlemisrõõmu sütitada.

Põhitõdede määratlemine: kõnepeetus vs. keelepeetus

Enne kui käsitleme seost autismiga, on ülioluline mõista, mida me arengupeetustest rääkides täpselt silmas peame. Paljud inimesed kasutavad mõisteid "kõnepeetus" ja "keelepeetus" sünonüümidena, kuid tegelikult viitavad need suhtlemise eri aspektidele.

Mis on kõnepeetus?

Kõnepeetus viitab tavaliselt häälikute ja helide füüsilisele moodustamisele. See puudutab seda, "kuidas" laps sõnu hääldab. Kui lapsel on kõnepeetus, võib tal olla raskusi artikulatsiooniga (õigete häälikute moodustamisega) või fonoloogiaga (häälikute sellise järjestamisega, et teised neist aru saaksid). Näiteks võib lapsel olla raske koordineerida oma huuli, keelt ja lõuga, et öelda "s" või "r" häälikut.

Mis on keelepeetus?

Keelepeetus puudutab "mida" – tähendust ja sõnumit. Seda saab jagada kahte kategooriasse:

• Ekspressiivse keele peetus: lapsel on raskusi sõnade ja žestide kasutamisega oma mõtete väljendamiseks. Ta võib teada, mida ta tahab, kuid ei suuda sõnu kokku panna, et seda sulle öelda.
• Retseptiivse keele peetus: lapsel on raskusi temaga räägitava keele mõistmisega. Tal võib olla raske järgida lihtsaid juhiseid või osutada pildil olevale "koerale", kui seda palutakse.

Nende erinevuste mõistmine on esimene samm probleemi tegeliku põhjuse tuvastamisel. Kui sa pole kindel, kus su laps oma arengus hetkel on, soovitame teha meie kiire 3-minutilise esmase testi. See koosneb 9 lihtsast küsimusest ning annab sulle esialgse hinnangu ja edasiste sammude plaani, mis aitab su teekonda suunata.

Kas kõne arengu peetus võib olla autism?

Lühike vastus on: jah, kõnepeetus on üks levinumaid autismi varajasi näitajaid. Siiski – ja see on väga oluline "siiski" – ei tähenda kõnepeetuse olemasolu automaatselt seda, et su lapsel on autism.

Autismispektri häire on neuroarenguline seisund, mis mõjutab seda, kuidas inimene maailma tajub ja teistega suhtleb. Kuigi suhtlemine on sellest tohutu osa, hõlmab autism laiemat sümptomite ringi, sealhulgas sotsiaalseid raskusi ja korduvaid käitumismustreid.

Paljude "hilisemate rääkijate" puhul on kõnepeetus isoleeritud. Need lapsed on suhtlemisest äärmiselt huvitatud; nad pole lihtsalt veel verbaalseid vahendeid omandanud. Nad sikutavad sind käest kööki, et näidata, et neil on kõht tühi, osutavad elevusega taevas lendavale linnule ning kasutavad näoilmeid, et anda täpselt märku, mida nad tunnevad.

Seevastu autismiga seotud kõnepeetusega lapsel ilmneb sageli teistsugune muster. Nende peetus ei seisne pelgalt sõnades, vaid soovis sotsiaalselt suhelda. Nad ei pruugi otsida sotsiaalset reaktsiooni, kui näevad midagi põnevat, ega pruugi kasutada žeste lünga täitmiseks, kuni nad rääkima õpivad.

Peamised erinevused: autism vs. isoleeritud kõnepeetus

Aitamaks sul orienteeruda küsimuses "kõnepeetus vs. autism", vaatleme peamisi käitumuslikke erinevusi. Kui oled mures, tasub oma last igapäevase mängu ajal jälgida.

1. Sotsiaalne vastastikkus ja huvi

Isoleeritud kõnepeetusega lapsed igatsevad tavaliselt sotsiaalset kontakti. Nad tahavad olla sinu lähedal, soovivad sinu tähelepanu ning vastavad su naeratustele ja kallistustele. Nad on "sotsiaalselt motiveeritud". Autistlikud lapsed võivad aga näida omaette maailmas rahulolevamad. Nad ei pruugi alati reageerida, kui sa neid nimepidi hüüad, või eelistavad mängida pigem üksi kui osaleda kaaslase või vanemaga vastastikuses mängus.

2. Mitteverbaalne suhtlus

See on sageli kõige olulisem vihje. Laps, kes on "lihtsalt" hiline rääkija, teeb kõik endast oleneva, et end arusaadavaks teha. Ta osutab, lehvitab, noogutab ja hoiab pingsat silmsidet. Autistlik laps ei pruugi neid "silla loomise" võtteid kasutada. Ta ei pruugi osutada millegi huvitava näitamiseks (ühine tähelepanu) ning tema silmside võib olla põgus või vältiv.

3. Korduvad käitumismustrid ja sensoorsed vajadused

Isoleeritud kõnepeetusega ei kaasne peaaegu kunagi korduvaid füüsilisi käitumisviise. Autismi puhul võid märgata enesestimulatsiooni ("stimming"), nagu kätega lehvitamist, kõigutamist või mänguasjade ritta seadmist väga kindlas järjekorras. Samuti võid märgata, et laps on väga tundlik teatud helide, tekstuuride või tulede suhtes.

4. Mänguoskused

Jälgi, kuidas su laps mänguautoga mängib. Kõnepeetusega laps sõidab sellega tõenäoliselt mööda põrandat ja teeb "põrr-põrr" häält. Autistlik laps võib olla rohkem huvitatud rataste lakkamatust keerutamisest või keskenduda mänguasja ühele pisidetailile, selle asemel et kasutada asja selle ettenähtud otstarbel.

Peamine järeldus: kui su laps ei räägi, kuid kasutab sinuga kontakti loomiseks aktiivselt žeste, silmsidet ja asjade "näitamist", on tõenäolisemalt tegemist isoleeritud kõnepeetusega. Kui ta ei räägi ja tundub lisaks olevat sotsiaalsetest vihjetest eemaldunud, tasub pöörduda spetsialisti poole põhjalikumaks hindamiseks.

Kõnepeetuse tunnused autistlikel lastel

Kui kahtlustad, et mängus võib olla autism, on olemas teatud kõne arengu mustrid, mida spektri puhul sageli nähakse. Oluline on meeles pidada, et iga laps on kordumatu, kuid järgnevad on levinud ohumärgid:

• Taandareng: laps võib hakata umbes 12-kuuselt ütlema üksikuid sõnu (nagu "emme" või "pall") ja siis järsku nende kasutamise täielikult lõpetada. Varem omandatud oskuste kadumine on oluline märk, mis nõuab kindlasti lastearstiga konsulteerimist.
• Ehhohlalia: see on sõnade või fraaside kordamine. Kuigi paljud väikelapsed teevad seda õppides, võivad autistlikud lapsed korrata terveid repliike lemmiksaatest või tunde tagasi kuuldud fraase, sageli ilma et nad kasutaksid neid tegelikult oma vajaduste väljendamiseks.
• Robootiline intonatsioon: mõned spektri lapsed räägivad ilmetu, monotoonse häälega või kasutavad ebatavalist "laulvat" rütmi, mis ei sobi öeldu kontekstiga.
• "Osuta ja vaata" puudumine: kui osutad pargis koerale ja ütled "Vaata!", jälgib tüüpiline laps su sõrme. Autistlik laps võib vaadata koera asemel hoopis su kätt või mitte üldse reageerida.

Vanemale, kelle 2-aastane armastab loomi, kuid ei räägi veel, pakuvad meie rakenduse teemad, nagu "Loomariik", lõbusat ja motiveerivat viisi "mmuu" ja "mää" häälte harjutamiseks. Vaadates teisi lapsi neid hääli tegemas, võib su laps tunda vähem survet ja rohkem rõõmu nende järeleproovimisest. Võid Speech Blubsi App Store'ist alla laadida, et neid tegevusi koos avastada.

Muud sagedased kõnepeetuse põhjused

Kuigi autism on üks võimalus, on veel mitmeid põhjuseid, miks laps võib rääkima hakkamisega viivitada. Kõige parem on need esmalt koos arstiga välistada:

1. Kuulmislangus: see on kõige levinum "peidetud" põhjus. Kui laps ei kuule selgelt (näiteks krooniliste kõrvapõletike tõttu), ei saa ta matkida hääli, mida ta peaks õppima.
2. Kõneapraksia (CAS): see on motoorne kõnehäire, mille puhul ajul on raskusi kõneks vajalike liigutuste planeerimisega. Laps teab, mida ta tahab öelda, kuid tema ajul on raske suulihastele öelda, kuidas liikuda.
3. Suumotoorika probleemid: keele või suulae füüsilised eripärad (näiteks keelekida) võivad teha teatud häälikute moodustamise füüsiliselt keeruliseks.
4. Kakskeelsus: mitmekeelses peres kasvavatel lastel kulub rääkima hakkamiseks vahel veidi rohkem aega, kuna nad töötlevad kahte erinevat reeglite süsteemi, kuid tavaliselt jõuavad nad kiiresti teistele järele ning saavad sellest kognitiivse eelise!

Miks varajane sekkumine muudab kõike

Sõltumata sellest, kas põhjuseks on autism või isoleeritud hilistumine, jääb lahendus samaks: varajane sekkumine.

Lapse esimesed viis eluaastat on uskumatu neuropingelisuse ja aju plastilisuse periood. Nende aju on nagu käsn, mis loob igas sekundis miljoneid närviühendusi. Kui pakume selle akna jooksul õiget stimulatsiooni, ei õpeta me neile lihtsalt sõnu; me aitame sõna otseses mõttes luua nende ajus suhtlemiseks vajalikke ühendusi.

Meie lähenemine Speech Blubsis põhineb videomodelleerimise metoodikal. Teaduslikud uuringud on näidanud, et lapsed imiteerivad palju tõenäolisemalt oma eakaaslasi kui täiskasvanuid. Seetõttu on meie rakenduses üle 1500 tegevuse, mida juhivad "Väikesed eksperdid" – päris lapsed, kes näitavad ette häälikuid, sõnu ja sotsiaalseid vihjeid. See eakaaslastevaheline side aktiveerib ajus peegelneuronid, muutes õppimise tüütu kohustuse asemel lõbusaks mänguks. Meie meetodi taga oleva teaduse ja uuringute kohta saad lähemalt lugeda meie veebisaidilt.

Ekraaniaja muutmine "nutikaks ekraaniajaks"

Tänapäeva maailmas on ekraane pea võimatu täielikult vältida. Siiski on tohutu erinevus passiivse vaatamise (nagu lapse asetamine mõttetute multikate ette) ja "nutika ekraaniaja" vahel.

Passiivne vaatamine on ühesuunaline tänav; laps lihtsalt võtab vastu. Nutikas ekraaniaeg, nagu Speech Blubs, on aga interaktiivne. See nõuab, et laps kuulaks, vaatleks ja mis kõige tähtsam – reageeriks. Lõime oma rakenduse võimsaks vahendiks peresidemete tugevdamisel. Julgustame vanemaid lastega koos istuma, lõbusaid filtreid koos proovima ja lapse igat tehtud häält üheskoos tähistama.

"Digitaalse lapsehoidja" asemel saab rakendusest hoopis ühendav sild. Kui su laps teeb näiteks tegevusi osas "Nämm-nämm", saad samu sõnu (nagu "õun" või "mahl") kasutada hiljem samal päeval ooteajal. Selline kordamine aitab viia õpitu ekraanilt pärismaailma.

Vaata meie vanemate tagasisidet, et näha, kuidas see on toiminud tuhandete teiste perede puhul. Sealt leiad lugusid lastest, kes ütlesid oma esimesed sõnad, ja vanematest, kes leidsid lõpuks ometi viisi oma pisipõnniga kontakti saavutamiseks.

Realistlike ootuste seadmine

Tahame olla täiesti ausad: iga lapse teekond on erinev. Me ei luba siinkohal, et sinu laps peab juba kuu aja pärast avalikke kõnesid. Areng on maraton, mitte sprint.

Varajase sekkumise – ja ka Speech Blubsi – eesmärk on:

• tekitada siiras armastus suhtlemise vastu;
• luua alusoskused, mida on vaja hilisemaks õppimiseks;
• vähendada pettumustunnet, mis tekib, kui laps ei suuda oma vajadusi väljendada;
• luua rõõmsaid ja enesekindlust tõstvaid õppimishetki tervele perele.

Olenemata sellest, kas sinu lapsel diagnoositakse hiljem autism või on ta lihtsalt hiline rääkija, on need alusoskused just need, mida ta arenguks vajab. Sellise vahendi nagu Speech Blubsi kasutamine on suurepärane täiendus sinu lapse üldisele arenguplaanile ning see sobib imehästi professionaalse teraapia kõrvale.

Praktilised strateegiad kodus kasutamiseks

Samal ajal kui ootate spetsialistide vastuvõttu või teraapiatunde, saate kodus lapse toetamiseks juba väga palju ära teha. Siin on mõned ekspertide soovitatud strateegiad:

1. Kirjelda oma igapäevaelu: Hakka oma päeva kommenteerijaks. „Emme peseb sinist tassi. Nüüd ma kuivatan sinise tassi ära.“ See pakub pidevat keelelist eeskuju vahetus kontekstis.
2. Järgi lapse huvi: Kui laps on dinosaurustest vaimustuses, rääkige dinosaurustest! Ära püüa teda sundida rääkima millestki muust. Kasuta tema loomulikku huvi suhtluse algatamiseks.
3. Varu aega ja oota: See on sageli kõige raskem osa. Pärast seda, kui oled küsimuse esitanud või midagi näidanud, oota vähemalt 5 kuni 10 sekundit. Anna tema ajule aega infot töödelda ja vastust formuleerida, enne kui ise vahele segad.
4. Kasuta videomudeldamist: Kuna lastele meeldib teisi lapsi jäljendada, kasuta rakendust Speech Blubs Google Plays, et pakkuda talle eeskujuks „Väikesi eksperte“.

Parim viis oma lapse toetamiseks juba täna

Teame hästi, et kõneprobleemidega toimetulek võib olla kulukas ja tekitada abitustunnet. Eralogopeedia võib olla väga kallis ning spetsialistide järjekorrad kuudepikkused. Seetõttu olemegi pühendunud pakkuma kohest, tõhusat ja rõõmu toovat lahendust, mis sobitub sujuvalt teie igapäevaellu.

Et anda lapsele parim stardipositsioon, soovitame valida meie aastapaketi. Kuigi pakume ka kuutellimust hinnaga 14,99 $, on aastapakett ilmselgelt parim valik peredele, kes soovivad näha püsivat arengut.

Miks aastapakett on parim valik?

• Märkimisväärne sääst: Vaid 59,99 $ aastas teeb kuutasuks kõigest 4,99 $ kuus – see on kuuplaaniga võrreldes 66% soodsam.
• 7-päevane tasuta prooviperiood: Saad kogu sisu nädala vältel katsetada, et veenduda selle sobivuses oma lapsele.
• Reading Blubs on hinna sees: Saad ligipääsu ka meie lisarakendusele Reading Blubs, mis aitab kõneoskustel sujuvalt varajaseks kirjaoskuseks areneda.
• Varajane ligipääs ja eelisjärjekorras klienditugi: Saad uued uuendused esimesena ning vastused tugitiimilt 24 tunni jooksul.

Kuuplaan ei sisalda tasuta prooviperioodi, Reading Blubsi ega eelisjärjekorras tuge. Kui registreerud siin ja valid aastapaketi, kingid oma lapsele terveks aastaks „nutikat ekraaniaega“ vähema eest, kui maksab üksainus eratund logopeedi juures.

Peamiste mõtete kokkuvõte

• Kõnepeetus on sümptom, mitte diagnoos. See võib olla autismi märk, kuid võib viidata ka eraldiseisvale hilistumisele, kuulmisprobleemile või motoorse planeerimise raskustele.
• Sotsiaalne suhtlemissoov on peamine eristaja. Jälgi silmsidet, osutamist ja soovi oma huvisid teistega jagada.
• Varajane tegutsemine on ülioluline. Mida varem lapse suhtlemist toetama asud, seda paremad on tulemused.
• Eakaaslaste eeskuju toimib. Lapsed on loodud teistelt lastelt õppima ja just seepärast on Speech Blubsi „Väikesed eksperdid“ nii tõhusad.
• Sina oled oma lapse parim toetaja. Usalda oma sisetunnet, pea nõu asjatundjatega ja kasuta abivahendeid, mis teevad õppimise lõbusaks.

Korduma kippuvad küsimused

1. Kui mu lapsel on kõnepeetus, kas see tähendab kindlasti autismi?

Ei, kindlasti mitte. Kuigi enamikul autismiga lastest esineb kõnepeetus, ei ole valdaval osal kõnepeetusega lastest autismi. Paljud lapsed on lihtsalt hilised rääkijad, kes vajavad jutu lahtisaamiseks veidi lisatuge. Oluline on jälgida ka teisi sotsiaalseid märke, näiteks silmsidet ja žeste.

2. Mis vanuses peaksin muretsema, kui mu laps ei räägi?

Lastearstid jälgivad tavaliselt kindlaid verstaposte: lalisemine 12. elukuuks, üksiksõnad 15–18. elukuuks ning kahesõnalised väljendid 24. elukuuks. Kui laps neid verstaposte ei saavuta, tasub pidada nõu arstiga ja võtta kasutusele kõne arengut toetavad tegevused.

3. Kas autismiga laps saab õppida rääkima rakenduse abil?

Jah! Paljud spektri lapsed reageerivad digitaalsetele vahenditele väga hästi, sest need on etteaimatavad ja visuaalselt köitvad. Speech Blubs kasutab videomudeldamist – tõendatud meetodit, mis aitab autistlikel lastel parandada nii verbaalset kui ka mitteverbaalset suhtlust.

4. Mis vahe on hilisel rääkijal ja autismil?

Hiline rääkija mõistab tavaliselt talle suunatud kõnet ja kasutab suhtlemiseks mitteverbaalseid vahendeid (näiteks osutab või võtab sul käest kinni). Autismiga lapsel võib esineda raskusi nii keele mõistmisel kui ka mitteverbaalsete vihjete kasutamisel ning ta võib ilmutada vähem huvi sotsiaalse kontakti vastu.

Kokkuvõte

Küsimus „Kas kõnepeetus võib olla autism?“ on vanemate jaoks sageli murrangulise teekonna alguspunkt. See on hetk, mil mõistad, et laps võib oma hääle leidmiseks vajada teistsugust tuge. Olenemata sellest, kas tegemist on pelgalt kõne hilistumisega või liigute autistliku spektri mitmekülgses maailmas, on kõige olulisem pakkuda lapsele toetavat ja rõõmurohket kasvukeskkonda.

Meie Speech Blubsis oleme siin, et seda teed koos teiega käia. Oleme oma silmaga näinud, kuidas õiged tööriistad aitavad leevendada pettumustunnet, kasvatada enesekindlust ja avada ukse suhtlemismaailma. Soovime südamest, et sinu laps saaks öelda, kui väga ta sind armastab, küsida oma lemmikmänguasja ja jagada oma erilisi mõtteid kogu maailmaga.

Ära jää ootama „täiuslikku“ hetke. Saad nende oskuste arendamisega alustada juba täna, otse oma elutoa mugavuses. Laadi rakendus alla juba täna ja alusta 7-päevast tasuta prooviperioodi. Lapse arengu parimaks toetamiseks ja suurima säästu saavutamiseks soovitame kindlasti valida meie aastapaketi. See on investeering lapse tulevikku, mis maksab vähem kui tassitäis kohvi kuus. Alustame seda teekonda koos – üks sõna, üks häälitsus ja üks „Väike ekspert“ korraga.