Kas sünesteesia ja autismi vahel on seos?

Selles artiklis

• Mis on sünesteesia?
• Sünesteesia diagnoosimine
• Kes kogeb sünesteesiat?

Mis on sünesteesia?

Sünesteesia on seisund, kus ühe meele (näiteks kuulmise) aistingut tajutakse samal ajal teise või enama meele, näiteks nägemise kaudu. Laura Moss ütleb: „Sünesteedid – ehk inimesed, kellel on sünesteesia – võivad näha helisid, tunda sõnade maitset või aistinguid nahal, kui nad tunnevad teatud lõhnu. Samuti võivad nad näha abstraktseid mõisteid, näiteks aega, projitseerituna end ümbritsevasse ruumi.“

Teine sünesteesia vorm seob sellised objektid nagu tähed, kujundid, numbrid või inimeste nimed lõhna, värvi või maitsega. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et sünesteet võib näha numbrit „2“ „sinisena“.

Sõna „sünesteesia“ pärineb kahest kreekakeelsest sõnast: syn (koos) ja aisthesis (taju). Seega tähendab sünesteesia sõna-sõnalt „kaastaju“ (Neuroscience for Kids).

Sünesteesia on haruldane nähtus, mida esineb vaid umbes 1% elanikkonnast. See ei ole häire ega puue; pigem nimetavad eksperdid seda mõnikord „erakordseks võimeks“.

Sünesteesia võib esineda mis tahes meelte vahel, kuid kõige levinum on värviliste tähtede ja numbrite kogemine.

Praeguseks teame, et sünesteet võib näha sõna „lennuk“ mündirohelisena või numbrit „4“ tumepruunina. On ka sünesteete, kes kuulevad lõhnade peale helisid, tunnevad puudutuse peale lõhna või nägemisaistingu peale kehalist tunnet. Võimalik on peaaegu igasugune meelte kombinatsioon.

Mõnel inimesel hõlmab sünesteesia kolme või isegi enamat meelt, kuid see on äärmiselt haruldane.

Sünesteetilised tajud on igal inimesel individuaalsed. Erinevad sünesteesiaga inimesed tajuvad asju peaaegu alati erinevalt. Teisisõnu, kui üks sünesteet näeb tähte „q“ sinisena, võib teine näha seda oranžina (Neuroscience for Kids).

https://www.youtube.com/watch?v=rkRbebvoYqI

Sünesteesia diagnoosimine

Kahjuks ei ole sünesteesia diagnoosimiseks ühte kindlat meetodit. Siiski on juhtiv sünesteesiauuringute ekspert dr Richard Cytowic töötanud välja konkreetsed suunised, mille abil saavad arstid ja teadlased kindlaks teha, kas lapsel on sünesteesia.

Nende tajutüüpide suuniste hulka kuuluvad:

• Tahtmatu: sünesteedid ei mõtle oma tajudele teadlikult; need lihtsalt tekivad iseenesest.
• Projitseeritud: selle asemel, et kogeda midagi „vaimusilmas“ (nagu siis, kui palutakse värvi ette kujutada), näeb sünesteet värvi sageli reaalselt väljaspool oma keha ruumis projitseerituna.
• Püsiv ja üldine: taju peab olema iga kord täpselt samasugune; näiteks kui tunned Beethoveni Viiulikontserti kuulates šokolaadi maitset, pead seda tundma iga kord seda teost kuulates. Lisaks peab taju olema lihtne ja üldine – see tähendab, et teatud lõhnale reageerides võid näha värve, jooni või kujundeid, kuid mitte midagi keerulist, nagu tuba koos inimeste, mööbli ja piltidega seinal.
• Meeldejääv: sageli on teise meele sünesteetiline taju paremini meeldejääv kui esmane taju; näiteks sünesteet, kes seostab nimega „Laura“ alati lillat värvi, mäletab sageli naise nimena lillat värvi, mitte niivõrd nime „Laura“ ennast.
• Emotsionaalne: tajud võivad esile kutsuda emotsionaalseid reaktsioone, näiteks meeldivaid tundeid.

Kes kogeb sünesteesiat?

Seni on tehtud vaid üks uuring selle kohta, kellel võib sünesteesia tõenäolisemalt esineda. See näitab, et sünesteesiat esineb sagedamini naistel, samuti vasakukäelistel, normaalse või üle keskmise intelligentsusega inimestel ning neil, kelle lähisugulasel on see seisund juba diagnoositud.

Esmapilgul tunduvad sünesteesia ja autism olevat täiesti erinevad seisundid: sünesteesiat määratletakse kui „meelte põimumist“, kus muusika võib esile kutsuda värve või sõnad maitseid. Seevastu autismi iseloomulikuks jooneks on raskused sotsiaalses mõistmises ja suhtlemises.

Uued uuringud aga näitavad, et mõlemal rühmal esineb kõrgendatud sensoorset tundlikkust, näiteks vastumeelsust teatud helide või valguse suhtes, samuti erinevusi detailidele keskendumises.

Samas ei kogenud sünesteedid tavaliselt raskusi seoses klassikaliste suhtlemisega seotud sümptomitega, mis tavaliselt autismi defineerivad. Kuigi uuringud viitavad kahe seisundi vahelisele seosele, näib see olevat pigem sensoorne kui sotsiaalne (Science Daily).

Esialgsed uuringud näitavad, et sünesteesia kipub olema eriti levinud autistlikel inimestel, kellel on ka ootamatud savanti-võimed, näiteks erakordsed oskused arvutamises, mälus ja kunstis. Mõtle näiteks filmile „Vihmamees“ („Rain Man“). Erakordselt kõrge intelligentsuse tunnustega inimestel esineb sünesteesiat tõenäolisemalt.

Tegemist on tõeliselt huvitava nähtusega. Kui arvad, et sinu lapsel võib esineda sünesteesia märke, tasub kindlasti panna aeg arsti, psühholoogi või neuroloogi juurde, kuigi enamik inimesi tuvastab selle endal ise. Tegelikult on olemas ka mitmeid sünesteesia enesetestimise teste.

See ei ole sugugi halb ega negatiivne asi. Vastupidi – see võib last hilisemas elus aidata info meeldejätmisel ja meenutamisel!