Kodus olemine ja kõne arendamine

Logopeedina kordan ma pidevalt, et „teraapia on igapäevane, vanema juhitud ja kodune tegevus”… ning seetõttu pakub praegune olukord võimalust proovida midagi uut ja teha head, samal ajal kui kodus oled.

Täpselt nagu uue keele õppimisel, nõuab ka suhtlemise õppimine palju harjutamist ja palju kordamist. See võib olla raske ja igav, eriti pisikestele, kellele meeldib hoopis mängida! Seega heida pilk allolevale nimekirjale ning vaata, kas saad algust teha ja natuke lõbutseda!

Ükski allolevatest mängudest ega tegevustest ei nõua midagi peent ega kallist – kasutada saab asju, mis sul juba kodus olemas on!

5 tegevust väikelapsele kodus kõne arendamiseks

1. Perefotode vaatamine

Fotod on suurepärased vestluse algatajad ja meil kõigil on palju pilte kas albumites või arvutites ja telefonides. Vaata koos lapsega fotosid. Lihtsa kõne eeskuju näitamine aitab lapsel omandada sõnavara ja moodustada lauseid.

Osuta pildil olevatele asjadele ja tee paus, et näha, kas laps ütleb mõne sõna või lause. Kui mitte, ütle sõnad ja laused ise ette. Vaata allpool näiteid raskusastmete kaupa.

Lihtne tegevus väikelapsele

Ütle ette üksikuid sõnu ja kaheosalisi väljendeid piltidel olevate asjade nimetamiseks, nt emme, vanaisa, koer, lennuk, kollane lill, issi müts, Sass jookseb, Kati ujub ja Mari sünnipäev.

Keskmise raskusastmega tegevus väikelapsele

Ütle ette lühikesi lauseid piltidel toimuva kirjeldamiseks, nt meres sulistamine, issi sööb pitsat, beebi viskab lusika maha, vanaisa magab diivanil ja Kati sõidab oma sinise rattaga.

Raskem tegevus väikelapsele

Esita küsimusi piltidel toimuva kohta, nt kes jookseb? Kus beebi on? Mida issi teeb? Kuidas vanaema end tunneb? Miks Ben nutab? ja Millal me tordil küünlaid ära puhume?

2. Lugude jutustamine

Lugude jutustamiseks võimaluste loomine on fantastiline viis kõne toetamiseks. Lugude kaudu puutuvad lapsed kokku palju laiema sõnavaraga kui tavapärasest igapäevaelust rääkides. Vaata allpool näiteid raskusastmete kaupa.

Lihtne tegevus väikelapsele

Loe koos lastega tuttavaid lugusid. Jäta loos võtmesõnu vahele või tee nende kohal pause ja vaata, kas laps oskab need ise öelda, nt „Emme viskas palli liiga …”, „Lapsed läksid sulistama …”, „On aeg minna …”. Kui ta ei oska lünka täita, võid toeks pildile osutada ja seejärel lause tema eest lõpetada.

Keskmise raskusastmega tegevus väikelapsele

Joonista paberilipikutele suvalisi esemeid, nt lill, auto, kroon, lehm, võlukepp, raamat, rong jne, ja pane need topsi. Mõelge koos lastega välja suulisi lugusid, tõmmates topsist pilte, mis annavad loole peamised detailid. Nii sünnivad lõbusad ja naljakad lood, mis on iga kord erinevad, isegi kui kasutate samu pilte, nt „Poiss läks poodi, et osta … lehm! … Lehmale meeldis süüa … vorste! … Poiss viis lehma … rongi peale … ja nad sõitsid … kuule!”. Suuremate lastega võid teha eraldi topsid esemete, tegelaste ja kohtade piltidega, kust nad saavad valida.

Raskem tegevus väikelapsele

Koosta koos lapsega loole mõttekaart. Mõelge välja sõnad, mis kirjeldavad küsimusi „mis”, „kus”, „kes”, „miks”, „millal”, ja kirjutage või joonistage need paberile. Saate kordamööda mõttekaarti kasutada, et lugu suuliselt jutustada. Pereliikmed võivad lugu jutustamise ajal kaasa mängida, võite jutustuse hilisemaks kuulamiseks lindistada või näitemängu koguni filmida, et seda pärast nagu päris filmi vaadata.

Täiendavate mängude ja tegevuste jaoks, mis toetavad jutustamisoskust ning küsimuste esitamist ja neile vastamist, vaata rakendust Speech Blubs.

3. Olendite meisterdamine

Olgu selleks joonistamine või meisterdamine käsitöövahenditest ja taaskasutatavatest pakenditest – uute ja põnevate olendite loomine on lõbus viis uue ja ebatavalise sõnavara avastamiseks. Saate koos kavandada uue olendi, keda joonistada ja/või meisterdada. Sellest rääkides saate nimetada erinevaid kehaosi ning kirjeldada mõistete, omadussõnade ja tegusõnade abil, kuidas ta välja näeb, liigub ja käitub. See on suurepärane viis käed külge panna ja loov olla, arendades samal ajal suhtlemist. Vaata allpool näiteid keelekasutusest, mida võid eeskujuks tuua, jaotatuna raskusastmete järgi.

Lihtne tegevus väikelapsele

• Nimisõnade näited – pea, silmad, jalad, saba, nina, juuksed/karvad, tiivad;
• Mõistete näited – suur, väike, punane, sinine, roheline jne;
• Omadussõnade näited – kõva, pehme, pikk, lühike, kiire, aeglane;
• Tegusõnade näited – jooksma, kõndima, lendama, magama, sööma, jooma.

Keskmise raskusastmega tegevus väikelapsele

• Nimisõnade näited – kael, küünis, lakk, suled, karvkate, soomused;
• Mõistete näited – tuhm, märg, kuiv, hele, tume;
• Omadussõnade näited – karvane, kohev, terav, kleepuv, kuum, külm, haisev, konarlik;
• Tegusõnade näited – roomama, ronima, libisema, hüppama, hammustama, lakkuma, nuusutama, peitma.

Raskem tegevus väikelapsele

• Nimisõnade näited – kihvad, röövlinnu küünised, sarv, ninasõõre, käpad, vurrud;
• Mõistete näited – vaikne, vali, tagumine, esimene, vasak, parem;
• Omadussõnade näited – ujunahkadega, metsik, mürgine, taltsas, kihvtine;
• Tegusõnade näited – hiilima, jahtima, urgu kaevama, urisema, talveunne jääma, sukelduma, kraapima, röökima.

4. Mis on kotis?

Võta kott ja otsi toast erinevaid suvalisi esemeid, mida sinna sisse panna. Võtke kordamööda kotist üks ese nii, et teised seda ei näe. Kasutage allolevaid mänguvariante, et luua lõbusaid ja keelerikkaid mänge.

Esimene mäng

Eset hoidev mängija kirjeldab seda asja – nt milline see välja näeb, mis tunne seda katsudes on ja milleks seda kasutatakse – ning teised mängijad arvavad, mis see on. See, kes esimesena ära arvab, võidab ja tema kord on kotist ese võtta.

Teine mäng

Teised mängijad esitavad eset hoidvale inimesele küsimusi, et teada saada: Kuidas see välja näeb? Mis värvi see on? Mis kategooriasse see kuulub? jne. See, kes esimesena ära arvab, võidab ja tema kord on kotist ese võtta.

Kolmas mäng

Teised mängijad võivad esitada ainult jah/ei-küsimusi, et eseme kohta teada saada . . . Kas see on kõva? Kas seda saab süüa? Kas see on terav? Kas seda leidub vannitoas?

• Lihtsate esemete näited – õun, mänguauto, king, telefon, tass;
• Keskmise raskusega esemete näited – kinnas, juuksehari, teleripult, taldrik, kartul;
• Raskete esemete näited – oapurk, mutrivõti, teip, joonlaud, nööp;
• Rohkemate mängude ja tegevuste jaoks, nagu „Arva ära loom” või „Arva ära hääl”, vaata rakendust Speech Blubs.

5. Tõkkemängud

Esemeid või paberit ja pliiatsit kasutavad tõkkemängud sobivad suurepäraselt juhiste andmise ja kirjeldava keele arendamiseks. Saad mängu üles seada lihtsa tõkkega kahe mängija vahel laual või põrandal, kasutades püsti pandud raamatut, krõbinakarpi vms. Ühel pool tõket loob mängija esemetest paigutuse või joonistab pildi. Ta peab kirjeldama ja andma oma paarilisele juhiseid, kuidas teha teisel pool täpselt samasugune. Vaata allpool näiteid raskusastmete kaupa.

Lihtne tegevus väikelapsele: Tornide ehitamine

Esimene mängija ehitab klotsidest või legodest torni. Seejärel kirjeldab ta oma paarilisele, kuidas torni ehitada, nt „kõigepealt sinine klots alla, siis punane keskele, siis roheline kõige peale”. Tema paariline järgib juhiseid. Kui torn on valmis, eemaldage tõke ja võrrelge torne.

Keskmise raskusastmega tegevus väikelapsele: Mänguloomade paigutamine

Joonista eelnevalt kahele paberilehele samasugune lihtne talu plaan, nt põld, laut, tiik ja maja. Esimene mängija asetab või joonistab oma loomad talu eri osadesse ja kirjeldab seejärel paarilisele, millised loomad kus asuvad, nt lehm on põllul, hobune on tiigis ja kana on maja kõrval. Paariline järgib tõkke taga juhiseid, kuni kõik on valmis, ja seejärel eemaldatakse tõke, et näha, kas need klapivad.

Raskem tegevus väikelapsele: Tulnuka joonistamine

Esimene mängija joonistab eri värve kasutades tulnuka, ilma et tema paariline seda näeks. Seejärel peab ta tulnukat paarilisele võimalikult hästi kirjeldama, samal ajal kui paariline joonistab juhiste järgi, nt „joonista pea jaoks suur ring, tal on keskel kolm silma, neli pikka jalga ja üks käsi pealael”. Kui töö on valmis, eemaldage tõke ja võrrelge pilte.