Kuidas ära tunda täidesaatva funktsiooni häire varajasi märke

Selles artiklis

• Mis on täidesaatva funktsiooni häire? 
• Täidesaatva funktsiooni häire põhjused
• Täidesaatva funktsiooni häire (EFD) diagnoosimine
• Mis võib valmistada raskusi
• Täidesaatva funktsiooni häire ravivõimalused

Töötan täiskohaga riigigümnaasiumis. Võin öelda, et puutun lastega, kellel on nõrgad täidesaatvad funktsioonid, kokku väga tihti. Need on õpilased, kes lihtsalt ei suuda oma asju joonele saada, on väga organiseerimata (nii kodus kui ka koolis) ja kellel on raskusi selliste põhitõdedega nagu õigeks ajaks kohale jõudmine.

See on üks minu LEMMIKVALDKONDI, millega õpilaste puhul tegeleda, sest enamasti arvavad täiskasvanud lihtsalt, et tegemist on laiskade teismelistega. Tõe väljaselgitamine toob õpilasele tõelise heureka-hetke ning aitab tal tunda end mõistetuna ja väärtustatuna.

Mis siis ikkagi on täidesaatev funktsioon? Millised on peamised märgid? Kuidas saad sina aidata? Loe edasi!

Mis on täidesaatva funktsiooni häire? 

Täidesaatvad funktsioonid võimaldavad meil planeerida, organiseerida, tähelepanu koondada, mitmeosalisi juhiseid meeles pidada ja reegleid järgida.

Kuni 90%-l lastest, kellel on diagnoositud ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), esineb nõrkusi täidesaatvates funktsioonides (ASHA 2016). Kuid ka lastel, kellel pole ATH-d diagnoositud, võib nendes valdkondades esineda raskusi. 

Lapsed ja täiskasvanud, kellel on probleeme täidesaatvate funktsioonidega, näevad vaeva asjade korraldamise ja ajakavade koostamisega. Nad kaotavad ära pabereid, töid ja muid koolitarbeid. Samamoodi võib neil olla raske hoida silma peal isiklikel asjadel või hoida oma tuba korras.

Nagu näha, võib see probleem ravimata jätmisel süveneda ja saata last ka täiskasvanueas. Seetõttu on oluline alustada sekkumise ja strateegiatega võimalikult vara. 

Täidesaatvad funktsioonid hakkavad arenema umbes 2. eluaasta paiku ja arenevad täielikult välja umbes 30. eluaastaks (ASHA 2016).

Aju tagumine osa talletab juba omandatud teavet. Aju eesmine osa on aga see, kus kasutad seda teavet, et sotsiaalselt hästi toime tulla ja elus läbi lüüa.

Selles ajuosas on neli peamist närviringi, mis osalevad täidesaatvates funktsioonides:

1. „Mis“-ring juhib töömälu, aidates sul ellu viia plaane, eesmärke ja projekti lõpetamiseks vajalikke samme;
2. „Millal“-ring aitab organiseerida tegevuste järjekorda ja hallata tähtaegu;
3. „Miks“-ring juhib emotsioone – seda, millele mõtled ja mida tunned;
4. Neljas ehk „kuidas“-ring juhib eneseteadlikkust oma tunnetest ja kogemustest.

Kui mõni neist ringidest ei toimi korralikult, tekib puudujääk – täidesaatva funktsiooni puudulikkus. 

Täidesaatva funktsiooni häire põhjused

Arstid ei ole päris kindlad, miks mõnel inimesel tekib täidesaatva funktsiooni häire. Uuringud näitavad, et täidesaatvad funktsioonid võivad päranduda vanematelt lastele – seega võib EFD-ga vanema lapsel samuti esineda EFD.

Täidesaatva funktsiooni häired võivad tuleneda prefrontaalse ajukoore eripäradest. Uuring näitas, et inimestel, kellel on seda ajupiirkonda kahjustavad häired, haigused või vigastused, esineb sagedamini raskusi täidesaatvate funktsioonidega (ASHA 2016).

Kuigi kindlat põhjust ei teata, on enamik teadlasi nõus, et see on seotud otsmikusagara või prefrontaalse ajukoorega. 

Täidesaatva funktsiooni häire (EFD) diagnoosimine

EFD hindamine algab tavaliselt läbivaatuse või hindamisega, et välistada muud sarnaste sümptomitega seisundid.

Sinu perearst võib seejärel suunata teid spetsialisti, näiteks lapsepsühholoogi või lasteneuropsühholoogi juurde.

Spetsialist tutvub varasemate terviseandmetega, hindab toimetulekut koolis või tööl ning teeb vajadusel lisateste.

Kõige levinum EFD hindamise vahend on Behavior Rating Inventory of Executive Function (BRIEF) – kirjalik küsimustik, mille täidavad lapsed/noored täiskasvanud, vanemad ja õpetajad, et hinnata täidesaatvat funktsioneerimist. See koosneb 86 küsimusest, mille eesmärk on välja selgitada suurimad raskused.

EFD diagnoositakse sageli 6. või 9. klassi üleminekul, mil koolikorraldus ja tunniplaanid oluliselt muutuvad ning akadeemilised ootused kasvavad.

Lapsevanemad ja õpetajad ei mõista sageli, miks laps ei suuda ülesandega iseseisvalt töötada, ja eeldavad, et vajalikud oskused „kujunevad ise“. Oluline on hakata ATH/EFD-ga lapsi varakult aitama ja teadvustada nende häirete tekitatud probleeme, et lapsed ei peaks end rumala või laisana tundma (attitudemag.com).

Mis võib valmistada raskusi

Kui logopeed diagnoosib inimesel täidesaatva funktsiooni häire, märkame nõrkusi järgmistes valdkondades: 

1. Eneseteadlikkus: võime ise oma tähelepanu suunata
2. Enesekontroll: võime ennast pidurdada ja tagasi hoida
3. Mitteverbaalne töömälu: asjade meeleshoidmine oma käitumise suunamiseks
4. Verbaalne töömälu: sisekõne säilitamine ja kasutamine
5. Emotsioonide reguleerimine: sõnade ja kujutluspiltide kasutamine koos eneseteadlikkusega, et muuta seda, kuidas millessegi suhtud
6. Enesemotivatsioon: enda motiveerimine tegevusteks, kui puuduvad välised tagajärjed
7. Planeerimine ja probleemide lahendamine: uute lähenemisviiside ja lahenduste leidmine

Täidesaatva funktsiooni häire ravivõimalused

Kui diagnoositakse EFD, võib arst soovitada abi saamiseks mitut eri tüüpi spetsialisti.

Nende spetsialistide hulka võivad kuuluda:

• logopeedid,
• psühholoogid,
• lugemisterapeudid või eraõpetajad,
• tegevusterapeudid.

Enamik spetsialiste soovitab keskkonda ümber korraldada, et EFD-ga inimene saaks edukamalt hakkama.

Oma gümnaasiumiõpilaste puhul korraldan nende koolikotid eri ainete jaoks eri värvi kaustadesse või kiirköitjatesse. Samuti prindin välja kalendri ja lasen neil panna märkmepaberid päevadele, mil neil on kindlad tähtajad.

Jagame teabe lisamärkmepaberitel väiksemateks osadeks ja nad saavad need pärast ülesande täitmist ära rebida ja prügikasti visata (see annab hea eduelamuse).

Võid proovida ka järgmisi muudatusi, et aidata EFD diagnoosiga inimest kodus või koolikeskkonnas:

• kellad, taimerid ja arvutitaimerid,
• nimekirjad ja päevikud,
• punktisüsteemid (sobivad hästi koolikeskkonnas),
• kleepmärkmepaberid,
• sildid, sümbolid ja kaardid.

Nagu iga diagnoositava häire või sündroomi puhul, on varajane sekkumine ja ravi äärmiselt oluline ja määrav.

Kui sinul või sinu lapsel on raskusi mõnes eespool nimetatud valdkonnas, soovitan pöörduda võimalikult kiiresti arsti või lastearsti poole.

Nagu ikka, tutvu lähemalt Speech Blubsiga, et saada rohkem teavet, ja võta minuga ühendust, kui soovid täidesaatva funktsiooni häirete kohta täpsustusi või lisainfot.