Kuidas teada, kas mu laps on hilise arenguga või hilise kõnepuhanguga?
Selles artiklis: Millest sõltub sinu lapse kõne ja keele areng? Kas sinu 18–30-kuune laps ei räägi nii hästi, kui sinu arvates peaks? Ohutegurid, mis võivad seada lapse keeleliste probleemide ohtu...
Selles artiklis
- Millest sõltub sinu lapse kõne ja keele areng?
- Kas sinu 18–30-kuune laps ei räägi nii hästi, kui sinu arvates peaks?
- Ohutegurid, mis võivad seada lapse keeleliste probleemide ohtu
Kõik lapsed läbivad oma kõne ja keele arengus samad etapid. Siiski on raske täpselt teada, millal sinu laps igasse etappi jõuab. Normaalse arengu piirid on laiad ja võivad suuresti erineda.
Millest sõltub sinu lapse kõne ja keele areng?
- Tema loomulikust keeleõppevõimest.
- Teistest oskustest, mida ta samal ajal omandab.
- Sellest, kui palju kõnet ta päeva jooksul kuuleb.
- Sellest, kuidas teised reageerivad sellele, mida ta ütleb või teeb.
Seetõttu on raske kindlalt öelda, milline on sinu lapse kõne ja keele arengutase kolme kuu või ühe aasta pärast, ning just seepärast on oluline pöörduda spetsialisti poole, kui tunned, et laps ei arene ootuspäraselt.
Kas sinu 18–30-kuune laps ei räägi nii hästi, kui sinu arvates peaks?
Proovi rakendust Speech Blubs 2! See on suurepärane nutikas ekraaniaja lahendus, mis julgustab lapsi lõbusate mängude ja tegevuste kaudu sõnu ja häälikuid looma!
Siit saad vaadata tavalisi keelelisi verstaposte ja kliinilisi märke võimaliku kommunikatsioonihäire kohta!
(Teave pärineb otse veebilehelt ASHA.org)
Ohutegurid, mis võivad seada lapse keeleliste probleemide ohtu
- Keele mõistmine. Laps mõistab tavaliselt kuuldut enne, kui hakkab ise sõnu kasutama. See on retseptiivne keel ehk kõne mõistmine. Sinu laps võib olla võimeline esemetele osutama, kui neid nimetad, ja järgima lihtsaid juhiseid. Kui laps tundub oma vanuse kohta hästi aru saavat, jõuab ta keeleliselt tõenäolisemalt eakaaslastele järele. Kui arvad, et ta ei mõista teiste juttu, võib tal olla keeleline mahajäämus.
- Žestide kasutamine. Sinu laps võib suhtlemiseks kasutada žeste, eriti enne seda, kui ta oskab öelda palju sõnu. Žestide hulka kuuluvad osutamine, „tere“ või „head aega“ lehvitamine ning käte ülestõstmine, et teda sülle võetaks. Mida rohkem žeste laps kasutab, seda suurema tõenäosusega jõuab ta teistele samaealistele lastele järele. See on veel üks põhjus, miks lisada beebi viipekeel oma igapäevarutiini (lisateavet leiad minu blogist). Kui laps ei kasuta palju žeste, ei pruugi tema keeleline areng kulgeda sama ladusalt.
- Uute sõnade õppimine. Sinu lapse kõne võib areneda aeglasemalt, kuid ta peaks siiski püüdma igal kuul uusi sõnu kasutada. Ta võib hakata sõnu omavahel kombineerima või kasutama sõnu küsimuste esitamiseks. Kui sinu laps seda teeb, jõuab ta tõenäolisemalt teistele järele ja mahajäämust ei teki. Kui sa aga uusi sõnu tihti ei kuule, võib lapsel olla keeleprobleem.
Probleem ükskõik millises siinsetest punktidest ei tähenda automaatselt, et sinu lapsel on keeleline mahajäämus.
Küll aga seab see ta suuremasse ohurühma. Võiksid lasta lapse oskusi hinnata, veendumaks, et tema kõne ja keel arenevad eakohaselt.
Et saada rohkem teadmisi lapse kõne ja keele verstapostidest, küsi julgelt TASUTA personaalset tagasisidet oma lapse kõne arengu kohta, mille vaatab üle atesteeritud logopeed.
Autor: Stacie Bennett