Kuulmislangus ja kõne arengu hilistumine

Selles artiklis

• Hilistumine ja häire
• 4 peamist viisi, kuidas kuulmislangus lapsi mõjutab
• • 1. Väljendus- ja vastuvõtliku keele (kõne ja keele) arengu hilistumine
  • 2. Keeleline mahajäämus põhjustab õpiraskusi, mille tõttu on õpitulemused kehvemad.
  • 3. Suhtlemisraskused võivad viia sotsiaalse isolatsiooni ja madala enesehinnanguni
  • 4. See võib mõjutada kutsevalikut
• Konkreetne mõju arengule
• • Sõnavara
  • Lauseehitus
  • Rääkimine
  • Õpitulemused
• Mida saad ise teha

Hea kuulmine loob aluse kõne ja keele arengule, suhtlemisele ja õppimisele. Lastel, kellel on diagnoositud ükskõik millise raskusastmega kuulmislangus, võib esineda nõrkusi nendes valdkondades, samuti raskusi õppimise ja kuuldud info töötlemisega.

Mida varem lapse elus kuulmislangus tekib, seda tõsisemad on selle tagajärjed. Kui kuulmislangus tekib 5-aastaselt, on laps juba palju keelt kuulnud ja õppinud kõnehäälikuid õigesti moodustama, et rääkida ladusalt ja selgelt. Kui aga beebi sünnib kuulmislangusega, ei ole tal kunagi olnud võimalust kuulda, kuidas keel üles on ehitatud. Samas, kui kuulmislangus avastatakse varakult ja laps saab abi nii kiiresti kui võimalik, mõjutab see tema suhtlemist, sotsiaalset arengut ja õppimist vähem.

Hilistumine ja häire

Kui lapsel diagnoositakse arengu hilistumine, tähendab see lihtsalt, et ta omandab praegu puudu olevad oskused, kuid võib-olla aeglasemalt kui tema eakaaslased. Kui lapsel diagnoositakse häire, tähendab see, et tema kõne, üldine areng või mõtlemine areneb teistest lastest erinevalt ega järgi „tavapärast” mustrit.

4 peamist viisi, kuidas kuulmislangus lapsi mõjutab

1. Väljendus- ja vastuvõtliku keele (kõne ja keele) arengu hilistumine

Väljenduslik keel on inimese oskus rääkida selgelt, tõhusalt ja lühidalt. See keelevaldkond hõlmab ka kirjutamist.

Vastuvõtlik keel on inimese oskus teavet mõista. See tähendab sõnade ja nende tähenduste mõistmist erinevates olukordades.

2. Keeleline mahajäämus põhjustab õpiraskusi, mille tõttu on õpitulemused kehvemad.

Kui laps ei kuule helisid või kõnet selgelt, ei saa ta aru, mis tema ümber toimub, olenemata keskkonnast. Kui õpetaja räägib klassi ees ja laps ei kuule, mida õpetatakse, jääb tal väärtuslikke teadmisi saamata ning ta hakkab mõistmises ja õpitu kasutamises maha jääma. See võib tekitada ka pettumust ja läbikukkumise tunnet.

3. Suhtlemisraskused võivad viia sotsiaalse isolatsiooni ja madala enesehinnanguni

Lapsed suhtlevad samamoodi nagu täiskasvanud: vesteldes ja üksteisele vastates. Kui laps ei suuda teise lapse küsimustele või kommentaaridele sobivalt vastata, ei pruugi „tüüpilise” arenguga laps tahta kuulmislangusega lapsega enam nii palju suhelda. Aja jooksul hakkab see mõjutama kuulmislangusega lapse enesekindlust. Ta hakkab vestlusi vältima, mis süvendab sotsiaalse suhtlemise raskusi veelgi.

4. See võib mõjutada kutsevalikut

Mitte alati, kuid mõnikord ei saa lapsed oma kuulmislanguse tõttu vajalikku taastusravi. See mõjutab nende toimetulekut klassiruumis ja võib pärast kooli lõpetamist mõjutada ka elukutse valikut. Sobiva kuuldeabivahendiga saavad nad teha ÜKSKÕIK MILLIST tööd, mida ise soovivad!

Konkreetne mõju arengule

Sõnavara

• Sõnavara areneb aeglaselt lastel, kellel on diagnoositud kuulmishäire.
• Konkreetseid sõnu, nagu koer, kass, ema, sinine, on lihtsam õppida kui abstraktseid sõnu, nagu enne, kui, pärast, alates. Lisaks võib kuulmislangusega lastel olla raske mõista ja kasutada väikeseid sõnu, nagu ja, et, ning ka.
• Kuulvate ja kuulmislangusega laste sõnavara erinevus suureneb vanusega. Kuulmislangusega lapsed ei jõua hiljem teistele järele. Seepärast ongi vastsündinute kuulmissõeluuring nii tähtis!
• Mitmetähenduslikud sõnad on keerulised. Näiteks võib sõna kuu tähendada nii taevakeha kui ka kalendrikuud.

Lauseehitus

• Kuulmislangusega lapsed moodustavad lühemaid ja katkendlikumaid lauseid kui kuulvad lapsed.
• Keerukaid lauseid, nagu „Pall, mille John viskas, põrkas üle väljaku ja maandus põõsastes”, on raske lugeda, mõista ja kirjutada. Keerulised on ka umbisikulises tegumoes laused (nt „Koogike söödi Sally poolt ära”).
• Sõnalõppe, nagu -d või -sin, on kuulmislangusega lastel raske tabada. See põhjustab mitmuse ja verbiaegade valesti mõistmist ja kasutamist ning aluse ja öeldise ühildumise vigu.

Rääkimine

• Vaikseid kõnehäälikuid, nagu „f”, „s”, „k”, „t” ja „š”, on kuulmislangusega lastel raske kuulda. See toob rääkides kaasa sõnade vale häälduse. Nende kõnest võib olla ka raske aru saada.
• Lapsed, kes ei kuule hästi, ei suuda rääkides oma hääle tugevust hinnata. Seetõttu räägivad nad kas liiga vaikselt või liiga valjult. Nende hääl võib olla ka kõrgem ja nad võivad isegi pomiseda, sest nad ei kuule, kuidas nende kõne kõlab.

Õpitulemused

• Kuulmislangusega lastele valmistavad raskusi sellised valdkonnad nagu lugemine ja matemaatika.
• Kerge kuni mõõduka kuulmislangusega lapsed jäävad oma eakaaslastest keskmiselt ühe kuni nelja klassi võrra maha, kui ei tehta sobivaid kohandusi ega pakuta vajalikku abi.
• Raske kuni sügava kuulmislangusega lapsed ei jõua kõrgemale kui 3. või 4. klassi tasemele, kui nad ei saa sobivat õpiabi.
• Saavutuste tase on otseselt seotud vanemate kaasatusega ning teenuste hulga, kvaliteedi ja osutamise ajastusega.

Mida saad ise teha

Uuringud on näidanud, et lapsed, kelle kuulmislangus on varakult diagnoositud, suudavad keelt (nii kõne- kui ka viipekeelt) õppida ja arendada samas tempos oma eakaaslastega. Kui sinu peres avastatakse kuulmislangus, tuleks varajase sekkumisega alustada kohe. Audioloog on meditsiinispetsialist, kellel on diagnoosimisel ja sobiva abi soovitamisel väga oluline roll. Ta hindab olukorda ja soovitab sinu lapsele ja perele kõige sobivama audioloogilise sekkumiskava. Logopeed aitab sul omakorda leida parima viisi oma lapsega suhtlemiseks!

Laadi alla Speech Blubs, et saada lisanippe, mida oma lapsega kasutada!

Viide: ASHA - Audiological Information Sheets, 2015.