Lõbusad keele- ja kirjaoskuse arendamise tegevused väikelastele vanuses 18–36 kuud

Sisukord

1. Sissejuhatus
2. 18–36 kuu vanuseakna võlu
3. Miks mäng on parim õpetaja
4. Igapäevased olulised keele- ja kirjaoskuse tegevused 18–36 kuu vanustele väikelastele
5. Kirjaoskuse toetamine mängu kaudu
6. Sotsiaal-emotsionaalne areng ja kõne
7. Passiivsest ekraaniajast kaugemale liikumine
8. Praktilised olukorrad: tõelised keelevõidud igapäevaelus
9. Millal peaksid muret tundma?
10. Parimate praktikate kokkuvõte vanematele
11. Lõppsõna
12. Korduma kippuvad küsimused

Sissejuhatus

Kas teadsid, et lapse kolmandaks sünnipäevaks on tema aju saavutanud juba ligikaudu 80% täiskasvanu aju mahust? See kiire neuroloogiline areng teeb 18–36 kuu vanuseaknast ühe kõige olulisema perioodi inimese elus. Nende 18 kuu jooksul muutub sinu väikelaps lalisajast väikeseks inimeseks, kes suudab jagada oma mõtteid, tundeid ja teha isegi mõne nalja. Meie missioon rakenduses Speech Blubs on anda lastele julgus ja oskus väljendada oma mõtteid ja tundeid, pakkudes tuge, mida nad selle tormilise arengu ajal vajavad.

Selle postituse eesmärk on anda sulle põhjalik ülevaade keele- ja kirjaoskuse tegevustest 18–36 kuu vanustele väikelastele, mida saad hõlpsasti oma igapäevaellu põimida. Vaatame lähemalt, miks mäng on kõige tõhusam õpikeskkond, kuidas oma igapäevategevuste kirjeldamine aitab sõnavara kasvatada ning kuidas nutikas ekraaniaeg saab olla lapse arengule suurepärane abiline. Samuti räägime praktilistest viisidest, kuidas toetada kirjaoskuse aluseid juba enne seda, kui laps üldse pliiatsi kätte võtab.

Meie peamine sõnum on lihtne: lapse arendamiseks ei ole vaja klassiruumi ega kalleid õppevahendeid. Varajane kõne ja kirjaoskus arenevad kõige paremini igapäevastes hetkedes – koos lugedes, naerdes ja mängides. Selle artikli lõpuks on sul käepärast valik lõbusaid ja teaduspõhiseid strateegiaid, mis aitavad sinu väikelapsel särada.

18–36 kuu vanuseakna võlu

Aeg 18. kuni 36. elukuuni on tõeline arenguhüpete keeristorm. 18-kuusel lapsel võib olla vaid käputäis selgeid sõnu; 36-kuuselt räägib ta aga sageli juba lausetega, küsib lakkamatult „miks?” ning võtab osa keerukatest fantaasiamängudest. See on ka etapp, mil pannakse alus kirjaoskusele.

Kirjaoskus ei tähenda pelgalt raamatute lugemist; see tähendab mõistmist, et sümbolitel (tähtedel ja piltidel) on tähendus ning lugudel on algus, keskpaik ja lõpp. Kui räägime keele- ja kirjaoskuse tegevustest 18–36 kuu vanustele väikelastele, peame silmas silla ehitamist sõnade kuulmise ja maailma mõistmise vahele.

Retseptiivne vs. ekspressiivne kõne

Kõne arengus on kasulik eristada kahte tasandit. Retseptiivne kõne on see, mida laps mõistab, ekspressiivne kõne aga see, mida ta suudab ise öelda. Väikelapsed mõistavad sageli palju rohkem, kui suudavad sõnadesse panna. Kui palud oma 24-kuusel lapsel tuua oma sinised kingad ja ta teeb seda, on tema kõnest arusaamine igati eakohane, isegi kui ta ei oska seda lauset veel ise öelda.

Vanematele, kelle lapse kõne tundub viibivat, on retseptiivsetele oskustele ja mitteverbaalsele suhtlusele keskendumine suurepärane esimene samm. Kui sul tekib lapse arengu osas kõhklusi, soovitame teha meie kiire 3-minutilise esmase sõeluuringu. See koosneb vaid üheksast lihtsast küsimusest ja pakub professionaalset hinnangut, mis aitab sul mõista lapse praegust taset.

Miks mäng on parim õpetaja

Paljud vanemad tunnevad survet oma väikelast „õpetada”, kasutades sõnakaarte või rangeid õppetunde. Uuringud näitavad aga järjekindlalt, et pealesurutud akadeemilised tegevused alla kolmeaastastele lastele võivad hoopis kahju teha. Need võivad tekitada lapses pettumust ja seostada õppimist millegi ebameeldivaga.

Speech Blubsis usume nutikasse ekraaniaega, mis toetab loomulikku mängu. Meie asutajad kasvasid ka ise üles kõneraskustega ning lõid just sellise tööriista, millest nad lapsena puudust tundsid. Kasutame ainulaadset videona modelleerimise meetodit, kus laps vaatab teisi lapsi (oma eakaaslasi) kõneharjutusi tegemas. See aktiveerib ajus peegelneuronid, innustades väikelast nähtut jäljendama rõõmsas ja pingevabas õhkkonnas. Vaata lähemalt, kuidas see toimib, ja tutvu meie meetodi taga oleva teadustööga, et mõista, miks eakaaslastelt õppimine on nii tõhus.

Igapäevased olulised keele- ja kirjaoskuse tegevused 18–36 kuu vanustele väikelastele

Parim viis lapse toetamiseks on muuta oma igapäevarutiin keelerikkaks keskkonnaks. Siin on mitu tegevust, mis ei nõua mingit ettevalmistust, kuid toovad tohutut kasu.

1. Oma tegevuste kommenteerimise jõud

Kujutle, et oled oma lapse päeva spordikommentaator. Koduseid toimetusi tehes kirjelda häälega kõike, mida teed.

• „Võtan siit punase särgi. Nüüd voldin selle kokku. Ja panen sahtlisse!”
• „Vaata, kuidas vesi kraanikausis suliseb. See on nii soe ja seebivahune!”

Kui 2-aastasel lapsel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna, aitab rutiinsete sammude ettelugemine – näiteks vanniminekuks valmistumisel – pettumust vähendada. Kuuldes järjepidevalt sõnu nagu „rätik”, „vesi” ja „mullid”, tekib lapsel selge ettekujutus sellest, mis järgmiseks juhtub.

2. Valikute mäng

Väikelapsed ihkavad iseseisvust. Selle asemel et lihtsalt vahepala kätte ulatada, paku talle valikuvõimalust: „Kas sa soovid õuna või banaani?” See lihtne tegu paneb aju töötlema kahte erinevat nimisõna ja julgustab last sõna hääldama, et soovitud asja saada. Isegi kui ta vaid osutab, korda sõna ise üle: „Aa, sa soovid banaani! Siin on sinu kollane banaan!”

3. Avatud küsimused

Selle asemel et küsida: „Kas see on koer?” (millele saab vastata vaid jah või ei), proovi küsida: „Mida see koer teeb?” või „Kuhu see koer sinu meelest läheb?” See innustab last sügavamalt mõtlema ja aja jooksul ka keerukamaid lauseid moodustama.

4. Interaktiivne laulmine ja riimimine

Rütmikad laulud ja liisusalmid sobivad sellele vanuserühmale ideaalselt. Need õpetavad keelerütmi ja arendavad foneemilist teadlikkust – oskust eristada sõnades üksikuid häälikuid. Proovi laulurea lõpus teha paus, et näha, kas laps ütleb puuduva sõna ise.

• „Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piip-piip-piip ja... ” (Oota, kuni ta ütleb „tuut!”)

Mängulise õppimise alustamiseks saad Speech Blubsi App Store'ist alla laadida või leida meid Google Play poest, et saada ligipääs sadadele interaktiivsetele tegevustele, mille on loonud logopeedid.

Kirjaoskuse toetamine mängu kaudu

Kirjaoskus saab alguse ammu enne seda, kui laps hakkab lauseid lugema. See algab tekstitaju tekkimisest – arusaamast, et nendel kriipsudel ja tähtedel lehel on mingi tähendus.

5. Maailma sildistamine

Saad luua kirjaoskust toetava keskkonna, sildistades kodus tavalisi esemeid. Kirjuta teibitükile markeriga „Uks”, „Tool” või „Mänguasjakast”. Osuta sõnale ja seejärel esemele. See aitab väikelapsel mõista, et kirjutatud sõnad tähistavad päris asju.

6. Saladuste karbi mäng

Võta kingakarp ja pane sinna sisse mõned tuttavad esemed (lusikas, mänguauto, pall). Lase lapsel katsuda karbi sisu sinna sisse vaatamata. Palu tal kirjeldada, mida ta tunneb: „Kas see on kõva? Kas see on ümmargune?” See arendab kirjeldavat sõnavara (omadussõnu) ja meeltega tajumist, mis mõlemad on hilisema tekstist arusaamise aluseks.

7. Nipid kooslugemiseks

Pappraamatut lugedes ära piirdu vaid teksti ettelugemisega. Palu lapsel piltidel asju näidata: „Kus on lehm?” või „Kas leiad väikese linnukese?”

• Tuttav olukord elust enesest: kui 3-aastasele hilise kõnealustusega lapsele meeldivad väga loomad, pakub meie rakenduse teema „Animal Kingdom” lõbusat ja motiveerivat viisi harjutada häälitsusi nagu „ammuu” ja „mää”. Pärast saate samu loomi raamatust otsida, et õpitut kinnistada.

Sotsiaal-emotsionaalne areng ja kõne

Kõne on peamine tööriist, mille abil lapsed oma tundeid väljendavad ja juhivad. 18–36 kuu vanuses kogevad väikelapsed suuri tundeid, kuid neil puudub veel sõnavara nende väljendamiseks. Just see ongi sageli kaheaastaste jonnipidude põhjuseks.

8. Tunnetele nime andmine

Kui laps nutab, aita teda tundele nime andmisega: „Ma näen, et oled pettunud, sest klotsitorn kukkus ümber.” Tundele nime andes aitad arendada tema emotsionaalset kirjaoskust. Aja jooksul õpib ta löömise või karjumise asemel ütlema: „Ma olen vihane.”

9. Nukuteater ja rollimängud

Kasuta käpiknukke või pehmeid mänguasju igapäevaste suhtlussituatsioonide läbimängimiseks. Näiteks võib karumõmm „karta” arsti juurde minna või olla „rõõmus” sõbraga kohtumise üle. See aitab väikelapsel mõista vestluse reegleid, näiteks kordamööda rääkimist ja silmsidet.

Passiivsest ekraaniajast kaugemale liikumine

Mõistame hästi tänapäeva lapsevanemate argipäeva. Vahel on lihtsalt vaja kümmet minutit, et õhtusöök valmis teha. Kuid passiivne ekraanivaatamine – näiteks tundide viisi multikate vahtimine – lapse kõne arengule kaasa ei aita. Tegelikult võib see arengut hoopis pidurdada, sest puudub igasugune suhtlus.

Speech Blubs pakub nutikat alternatiivi ekraaniajale. Meie tegevused on loodud koosmänguks, kus vanem ja laps suhtlevad ekraani taga koos. See ei ole digitaalne lapsehoidja, vaid digitaalne kõnetreener.

Miks valida aastatellimus?

Kui oled valmis lapse arengule järjepidevalt pühenduma, on meie aastatellimus kindlasti parim valik. Kui kuutellimus maksab 14,99 $, siis aastatellimus on vaid 59,99 $ (mis teeb kõigest 4,99 $/kuu). Aastatellimuse valimine ei säästa mitte ainult 66%, vaid annab sulle ka:

• 7-päevase tasuta prooviperioodi kõigi võimalustega tutvumiseks.
• Eksklusiivse rakenduse Reading Blubs, mis on spetsiaalselt loodud kirjaoskuse aluste toetamiseks.
• Varajase ligipääsu uuendustele ja klienditoe vastuse 24 tunni jooksul.

Kõigi funktsioonide kasutamiseks ja teekonna alustamiseks loo konto ja alusta oma 7-päevast tasuta prooviperioodi juba täna.

Praktilised olukorrad: tõelised keelevõidud igapäevaelus

Vaatame, kuidas need keele- ja kirjaoskuse tegevused 18–36 kuu vanustele väikelastele igapäevaelus välja näevad.

Poesafari: stressirohke poeskäigu asemel muuda toidupood keelemänguks. Palu lapsel aidata leida „kolm rohelist õuna”. Lugege need kotti pannes koos üle. Rääkige „külmast” sügavkülmaletist ja „lõhnavast” kalaletist. See rikastab sõnavara ja tutvustab esimesi matemaatilisi mõisteid.

Mäng „Kas sa oskad?”: anna lapsele õues või pargis lõbusaid väljakutseid: „Kas sa oskad üle selle oksa hüpata?” „Kas sa oskad joosta suure puu juurde?” See aitab mõista tegusõnu ja ruumilisi suhteid, nagu „üle”, „alla” ja „kõrval”.

Pere jutuvestja: väikelastele meeldib kuulata lugusid iseendast. Räägi talle sellest, kui ta oli beebi, või ajast, mil käisite esimest korda loomaaias. See loob arusaama sündmuste järjekorrast ja jutustuse ülesehitusest, mis on tulevase lugemisoskuse jaoks hädavajalik. Võite teha ka ühise beebiraamatu, kleepides fotosid paberile ja kirjutades juurde lihtsad kirjeldused, mida laps saab sulle „ette lugeda”.

Millal peaksid muret tundma?

Iga laps areneb omas tempos. Mõned on vaiksed vaatlejad, kes kuulavad kuude kaupa ja hakkavad siis järsku täislausetega rääkima. Teised on järjekindlad ehitajad, kes lisavad ühe sõna nädalas. Siiski on mõned ohumärgid, millele tasub tähelepanu pöörata:

• 18. elukuuks pole ühtegi sõna.
• 24. elukuuks ei suuda laps täita lihtsaid juhiseid.
• Juba omandatud oskuste kadumine (taandareng).

Kui sul on muresid, ära jää lihtsalt ootama ja vaatama. Varajane sekkumine on uskumatult tõhus. Meie rakendus on suurepärane täiendus professionaalsele ravile ja on aidanud tuhandetel peredel taas suhtlemisrõõmu leida. Saate lugeda selle mõju kohta vanemate edulugudest ja tagasisidest.

Parimate praktikate kokkuvõte vanematele

Selleks et 18–36 kuu vanuste väikelaste kõne ja kirjaoskuse tegevustest võimalikult palju kasu saada, pea meeles järgmisi nõuandeid:

• Lähtu lapse huvidest: kui su lapsele meeldivad dinosaurused, lugege dinosaurustest, mängige mängudinosaurustega ja harjutage möirgamist.
• Ole kannatlik: anna lapsele küsimusele vastamiseks 5–10 sekundit aega. Nende aju vajab info töötlemiseks rohkem aega kui meie oma.
• Liialda hääldusega: sõnu ette näidates räägi aeglaselt ja selgelt. Liiguta suud märgatavalt, et laps näeks, kuidas häälik tekib.
• Tee see lõbusaks: kui tegevus pole lõbus, lõpeta see. Eesmärk on tekitada armastus suhtlemise vastu, mitte muuta seda tüütuks kohustuseks.

Lõppmõtted

Periood 18. ja 36. elukuu vahel on maagiline avastamisaeg. Lisades lihtsad 18–36 kuu vanuste väikelaste kõne ja kirjaoskuse tegevused oma igapäevaellu, annad lapsele parima võimaliku kingituse: oskuse end väljendada. Olgu selleks jalutuskäigu kirjeldamine, telefonimängu mängimine või „nutikas ekraaniaeg“ koos Speech Blubsiga – iga suhtlushetk loeb.

Oleme siin, et sind igal sammul toetada. Meie tööriist on loodud vähendama nii vanema kui ka lapse pettumust, kasvatades enesekindlust, mida su väikelaps vajab, et rääkida seda, mis tal südamel ja meeles.

Kas oled valmis nägema oma lapse suhtlemisoskuse hüppelist arengut? Alustamiseks laadi Speech Blubs alla App Store'ist või Google Playst. Parima hinna saamiseks vali meie aastatellimus, mis avab 7-päevase tasuta prooviperioodi, Reading Blubsi rakenduse ja kõik meie lisafunktsioonid kõigest 4,99 dollari eest kuus.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mitu sõna peaks mu 2-aastane laps ütlema?

Kuigi iga laps on erinev, kasutab tüüpiline 24-kuune laps umbes 50 kuni 100 sõna ja hakkab kahte sõna kokku panema (nt „veel mahla“, „emme tule“). Kui su laps kasutab vähem sõnu, kuid mõistab su juhiseid ja kasutab žeste, võib ta olla lihtsalt hilisema arenguga. Siiski tasub alati teha meie esmane sõeluuring, et saada tema arengust parem ülevaade.

2. Kas ekraaniaeg on väikelapse kõne arengule tõesti sobilik?

Mitte igasugune ekraaniaeg pole ühesugune. Passiivne vaatamine (nagu multifilmid) ei ole kõne arenguks soovitatav. Kuid „nutikas ekraaniaeg“, mis kasutab videomodelleerimist ja julgustab suhtlema – nagu Speech Blubs –, on teistsugune. Meie rakendus innustab lapsi matkima oma eakaaslasi ja suhtlema inimesega, kellega nad koos mängivad, tehes sellest passiivse asemel aktiivse õppevahendi.

3. Mis on „videomodelleerimine“ ja miks see toimib?

Videomodelleerimine on logopeedias kasutatav meetod, kus laps vaatab videot kellestki (tavaliselt eakaaslasest), kes teeb teatud tegevust või hääldab kindlat häälikut. See aktiveerib väikelapse ajus peegelneuronid – samad neuronid, mis käivituvad siis, kui laps teeb seda tegevust ise. Nii tundub rääkima õppimine nagu lõbus matkimismäng.

4. Kuidas innustada väikelast raamatuid nautima, kui ta ei püsi paigal?

Selles vanuses ei tähenda „lugemine“ kogu loo lõpuni lugemist. Lase lapsel lehti lehitseda, isegi kui need lähevad vales järjekorras. Vali katsutavad („katsu ja tunne“) või luukidega raamatud. Hoia lugemishetked lühikesed – isegi 2 või 3 minutit on kasulik. Eesmärk on luua raamatutega positiivne seos, mitte lugeda läbi iga lehekülg.