Mida tähendab "kognitsioon" ja miks see oluline on?

Kognitsioon koosneb vaimsetest tegevustest, mis määravad, kuidas laps mõistab ja võtab vastu teavet, mida ümbritsev keskkond talle pakub. See hõlmab teadmiste ja arusaamise omandamist mõtlemise, kogemuste ja meelte kaudu. Mõned näited neist tegevustest on: mäletamine, tajumine, otsustamine, arutlemine, õppimine ja hindamine.

Kõik need tegevused mõjutavad seda, kuidas laps teadmisi omandab ning kuidas ta seda infot aktiivseks kasutamiseks korrastab ja talletab. See, kuidas laps talle pakutavaid stiimuleid plaanib ja nendega seotud probleeme lahendab, määrab ära tema suhtumise sellesse infosse ja ümbritsevasse maailma.

Kognitsioon mõjutab kõrgema taseme oskusi, nagu lapse suhtlemise arengut ja isegi tema kujutlusvõimet. Seetõttu pööravad pedagoogid ja terapeudid kognitsioonile nii suurt tähelepanu, tagades, et lapse tunnetuslikud oskused areneksid eakohaselt ja parimal võimalikul viisil.

Kognitiivse arengu etapid

Kõige selgema ülevaate kognitiivsest arengust annab ilmselt psühholoog Jean Piaget ja tema kognitiivse arengu teooria. Kuigi ta lõi oma teooria aastate eest, on Jean Piaget' selgitus kognitiivse arengu kohta asjakohane ka tänapäeval ning selgitab seda teemat väga lihtsalt ja arusaadavalt.

Piaget' neli kognitiivse arengu etappi

1. Sensomotoorne etapp (sünnist kuni 2. eluaastani)

Selles etapis omandab laps teadmisi meeleliste kogemuste ja esemetega manipuleerimise kaudu. Seega põhineb kogu tema kogemus lihtsatel refleksidel, meeltel ja motoorsetel (liikumise) reaktsioonidel.

Selles etapis toimub kõige kiirem areng ja õppimine, sest laps teeb pidevalt uusi avastusi selle kohta, kuidas maailm toimib ja milline on tema koht selles. Lisaks õpib laps tegema füüsilisi toiminguid ning looma esmaseid suhtluskontakte inimestega, kellega ta kokku puutub.

Kui laps saab umbes 5-kuuseks, hakkab kujunema „asjade jäävuse“ mõiste – arusaam, et asjad on olemas ka siis, kui neid parasjagu ei näe ega kuule. See on väga oluline, sest kui lapsed mõistavad, et esemed on eraldiseisvad nähtused, mis eksisteerivad iseseisvalt, hakkavad nad esemetele nimesid ja sõnu omistama, mis on suhtlemise arengu seisukohalt ülioluline.

Sensomotoorse etapi lõpuosas hakkab lapsel tekkima ka varajane sümboliline mõtlemine – võime luua esemetest vaimseid kujutluspilte ehk asju sümbolitena ette kujutada.

Siin on mõned arenguverstapostid, millele tähelepanu pöörata:

https://www.youtube.com/watch?v=OnSEFSk5VgQ

2. Operatsioonieelne etapp (2.–7. eluaasta)

Sensomotoorses etapis loodud kõne ja keele vundament areneb sel perioodil veelgi mitmekülgsemaks ning suhtlemine on operatsioonieelse arenguetapi üks peamisi tunnusjooni.

Teine oluline oskus, mida laps selles arenguetapis õpib, on „rollimäng“, kuigi ta mõtleb ümbritsevast maailmast endiselt üsna konkreetselt, tal võib olla raskusi loogika ja teiste inimeste vaatenurga mõistmisega ning asjade püsivuse tajumisega.

Siin on mõned arenguverstapostid, millele tähelepanu pöörata:

3. Konkreetsete operatsioonide etapp (7.–11. eluaasta)

Laps oskab loogikat kasutada juba palju osavamalt, kuigi tema mõtlemine on endiselt üsna konkreetne ja sõnasõnaline. Egotsentrism hakkab selles etapis taanduma ja laps suudab paremini asju teise inimese vaatenurgast vaadata. Samuti hakkab ta mõistma, mida teised emotsionaalselt tunda võivad.

Just selles etapis hakkab laps mõistma, et tema mõtted on unikaalsed ning teised ei pruugi alati jagada tema mõtteid, tundeid ja arvamusi.

Siin on mõned arenguverstapostid, millele tähelepanu pöörata:

4. Formaalsete operatsioonide etapp (alates 12. eluaastast)

Kognitiivse arengu viimane etapp toob kaasa loogilise mõtlemise, deduktiivse arutlemise ja abstraktsete ideede mõistmise oskuse suurenemise. Laps muutub võimeliseks nägema probleemidele mitut võimalikku lahendust, mõtlema ümbritsevast maailmast teaduslikumalt ja mõistma paremini teiste vaatenurki.

Võime mõelda abstraktsetele ideedele ja olukordadele on selle arenguetapi oluline tunnusjoon ning lapsel tekib oskus süsteemselt planeerida ja arutleda hüpoteetiliste olukordade üle.

Siin on mõned arenguverstapostid, millele tähelepanu pöörata:

Kui soovid kognitiivse arengu ja Piaget' teooria kohta rohkem teada saada, vaata seda harivat videot:

https://www.youtube.com/watch?v=IhcgYgx7aAA

Kuidas kognitsioon suhtlemist mõjutab?

Suhtlemine ja kognitsioon käivad lapse arengus käsikäes, sest suhtlemist kasutame me uute ideede õppimiseks, oma mõtetest ja hirmudest rääkimiseks ning ümbritsevate inimestega suhtlemiseks – need kõik on oskused, mis arenevad tänu kognitsioonile. Lõppkokkuvõttes tähendavad tugevamad suhtlemisoskused ka tugevamaid kognitiivseid oskusi ja vastupidi.

Kui vaadata artikli alguses mainitud kognitiivseid oskusi, on selgelt näha, kuidas kognitsioon mõjutab sinu lapse suhtlemise arengut.

Sina saad aidata oma lapse kognitiivset arengut toetada

Suurepärane materjal, kust saad ideid, kuidas koduste igapäevategevuste kaudu lapse kognitiivset arengut toetada, on see video:

https://www.youtube.com/watch?v=WFv_ektM7sc

Lisaks on siin veel mõned tegevused, mida saad koos lapsega teha, et arendada tema kognitiivseid oskusi ja seeläbi ka suhtlemisoskust:

Lisaks neile nõuannetele saad alla laadida meie Speech Blubs rakenduse ja proovida meie vahvaid suhtlemisele suunatud tegevusi. Oleme hoolitsenud selle eest, et kõik meie tegevused toetaksid kognitsiooni, et sinu laps saaks oma õppimiskogemusest parima võimaliku kasu.