Millal on aeg minna logopeedi juurde?

Selles artiklis

• Kas mu laps vajab logopeediat?
• Kõne ja keele arendamine rakendusega Speech Blubs
• Tavalised kõne arengu verstapostid ja võimaliku suhtlemishäire kliinilised tunnused
• • 0–3 kuu vanune beebi
  • 3–6 kuu vanune beebi
  • 6–9 kuu vanune beebi
  • 9–12 kuu vanune beebi
  • 12–18 kuu vanune väikelaps
  • 18–24 kuu vanune väikelaps
  • 24–36 kuu vanune väikelaps
• Miks on varajane diagnoosimine oluline?

Kas mu laps vajab logopeediat?

Esmalt räägime logopeedidest. Nemad on spetsialistid, kes hindavad, diagnoosivad ja toetavad sinu lapse kõne arengut.

Logopeedil on erialane magistri- või doktorikraad ning praktiseerimiseks vajalik kutsetunnistus. Tõenäoliselt kohtub sinu laps logopeediga varajase sekkumise raames (kui ta on 0–3-aastane) või hiljem lasteaias ja koolis. 

Selleks, et teada, millal alustada lapsega logopeediat, jälgivad logopeedid teatud verstaposte, mis aitavad tuvastada võimalikke suhtlemishäireid. Neid verstaposte arutatakse tavaliselt ka sinu lapse regulaarsetel visiitidel lastearsti või perearsti juurde (enamasti iga 3–6 kuu tagant).

Seetõttu on äärmiselt oluline arstiga rääkida kõigest, mida oled märganud või mis sulle muret teeb. Kui arst on probleemidest teadlik, saab ta suunata teid logopeedi juurde võimalikult varakult. Mida varem abi saadakse, seda kiiremini areneb laps ja omandab uusi oskusi.

Vaata allolevast tabelist võrdlust tavapäraste kõne arengu verstapostide ja võimalikele häiretele viitavate märkide vahel. Kahtluse korral pea alati nõu oma lastearsti või perearstiga!

Kõne ja keele arendamine rakendusega Speech Blubs

Speech Blubs on suurepärane logopeediline rakendus, kus on üle 1500 tegevuse, näofiltrid, häälega juhitavad harjutused ja harivad boonusvideod.

Lapsevanemad üle kogu maailma kasutavad seda juba koos logopeediaga ja tulemused on suurepärased!

Tavalised kõne arengu verstapostid ja võimaliku suhtlemishäire kliinilised tunnused

0–3 kuu vanune beebi

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Vaatab vanemale/teistele otsa
- Rahuneb helide (eriti kõne) peale maha
- Nutab väsimuse, nälja või valu korral erinevalt
- Naeratab või koogab vastuseks teise inimese naeratusele või häälele

- Reaktsiooni puudumine
- Helide mittemärkamine
- Ümbritseva keskkonna eiramine
- Nutt ei erine väsimuse, nälja ega valu korral
- Probleemid imemisel/neelamisel

3–6 kuu vanune beebi

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Fikseerib pilgu nägudel
- Reageerib nimele, otsides pilguga hääleallikat
- Paigutab korrapäraselt heliallika/rääkija asukohta
- Koogamine, lalisemine, naeruturtsatused, naermine

- Ei suuda keskenduda, saab kergesti ülekoormatud
- Helide eiramine, ei pööra hääle/rääkija suunas pead
- Ümbritsevate inimeste ja esemete eiramine

6–9 kuu vanune beebi

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Jäljendab hääli vastuseks teisele inimesele
- Naudib täiskasvanu juhitud vastastikuseid sotsiaalseid mänge (kuku-peitust, plaksutamist)
- Häälitseb erinevates olukordades erinevalt
- Tunneb ära tuttavad inimesed. Jäljendab tuttavaid helisid ja tegevusi
- Kordav lalin (ba-ba, ma-ma-ma-ma), tahtliku mustriga häälemängud, palju helisid, mis hakkavad meenutama sõnu
- Nutab, kui vanem toast lahkub (9. kuul)
- Reageerib järjekindlalt vaiksele kõnele ja keskkonnahelidele
- Sirutab käe eseme küsimiseks

- Tundub, et ei mõista ega naudi suhtlemisest saadavat sotsiaalset rõõmu
- Kontakti puudumine täiskasvanuga (näiteks puudub silmside, vastastikune pilkkontakt, häälitsustele vastamine kordamööda, osalemine sotsiaalsetes mängudes)
- Ei lallita või lallitab väga väheste kaashäälikutega või ilma nendeta

9–12 kuu vanune beebi

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Püüab tähelepanu (häälitsedes, köhatades)
- Raputab pead eituse märgiks, lükkab soovimatuid esemeid eemale
- Viipab hüvastijätuks ("head aega"), väljendab soove selgelt; suunab teiste käitumist (näitab esemeid), ulatab asju täiskasvanule, patsutab, sikutab täiskasvanut, osutab soovitud esemetele
- Koordineerib tegevusi esemete ja täiskasvanu vahel (vaatab vaheldumisi täiskasvanut ja soovitud eset)
- Jäljendab uusi helisid ja liigutusi
- Näitab järjekindlat kordavat lalinat, teeb häälitsusi, mis kõlavad nagu esimesed sõnad (emme, issi)

- Ärrub kergesti helide peale, mis teisi ei häiri
- Ei anna esemele keskendudes selgelt märku oma soovist seda saada
- Ei koordineeri tegevust esemete ja täiskasvanu vahel. Puudub järjekindel kordav lalin
- Puuduvad reaktsioonid, mis viitaksid sõnade või suhtlusžestide mõistmisele
- Toetub kõnest arusaamisel eranditult vaid kontekstile

12–18 kuu vanune väikelaps

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Hakkab ütlema üksikuid sõnu
- Küsib esemeid: osutab, häälitseb, võib kasutada sõnalaadseid hääldusi
- Püüab tähelepanu: häälega, füüsiliselt, vahel ka sõnu kasutades (emme)
- Mõistab, et täiskasvanu saab tema heaks asju teha (näiteks üleskeeratava mänguasja käivitada)
- Kasutab viisakus- ja tavasõnu (tšau, tere, aitäh, palun). Avaldab protesti: ütleb "ei", raputab pead, liigub eemale, lükkab esemeid ära
- Kommenteerib: osutab esemetele, häälitseb või kasutab sõnalaadseid hääldusi
- Kinnitab kontakti: silmside, vastamine häälega, sõnade kordamine

- Suhtlusžestide puudumine
- Ei püüa tähenduse edasiandmiseks matkida ega iseseisvalt öelda üksikuid sõnu
- Ei ole suhtlemisel järjekindel (annab eseme täiskasvanule abi saamiseks, kuid loobub kohe, kui vastust ei tule)
- Piiratud sõnavara mõistmine (mõistab ilma žestide või kontekstita vähem kui 50 sõna või väljendit)
- Väike aktiivne sõnavara (räägib vähem kui 10 sõna)
- Sõnavara ei kasva 6 kuu jooksul 12. ja 18. elukuu vahel

18–24 kuu vanune väikelaps

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Suhtleb enamasti sõnade abil
- Hakkab kasutama kahesõnalisi väljendeid; esimesed fraasid on sageli meelde jäetud ja piirduvad 1–2 kindla kontekstiga
- 24. elukuuks kasutab seoseid loovaid väljendeid ("veel küpsist", "issi king"), kasutab keelt paindlikumalt
- 24. elukuuks oskab vähemalt 50 sõna (need võivad olla lihtsustatud hääldusega)

- Toetub ainult žestidele ilma häälitsemata või rääkimata
- Väike aktiivne sõnavara (räägib vähem kui 50 sõna)
- Ei kasuta ühtegi kahesõnalist väljendit
- Hääldab vähe kaashäälikuid. Kõne on suures osas arusaamatu
- Nimetab pidevalt asju sundmõtteliselt selle asemel, et suhelda, kommenteerida või midagi paluda
- Taandareng kõnes: lõpetab rääkimise või hakkab kuuldud lauseid kordama (kajakõne), sageli kohatult

24–36 kuu vanune väikelaps

Tavalised kõne arengu verstapostid

Kliinilised märgid / murekohad

- Peab lühikesi dialooge ja väljendab tundeid
- Hakkab kasutama keelt looval ja kujutlusvõimelisel viisil
- Lisab kirjeldavaid detaile, et kuulajal oleks lihtsam mõista
- Kasutab tähelepanu püüdmiseks sõnu (näiteks "kuule")
- Oskab omavahel siduda erinevaid mõtteid ja jutustuse osi
- Hakkab moodustama mitmesõnalisi lauseid, kasutab käändelõppe, mitmust (kassid), omadussõnu (pall on punane) ja minevikuvorme

- Sõnad piirduvad ühesilbiliste vormidega ilma lõpp-kaashäälikuteta
- Vähe või üldse mitte mitmesõnalisi lauseid
- Ei oota ega nõua kuulajalt vastust
- Ei esita küsimusi
- Kõne on raskesti mõistetav
- Sagedased jonnihood, kui teda ei mõisteta
- Kuuldud kõne kordamine (ehholaalia) ilma suhtluseesmärgita

Pea meeles: kõik lapsed ei arene samas tempos. Näiteks arenevad poistel motoorsed oskused sageli kiiremini kui tüdrukutel, kuid tüdrukute kõne- ja keeleoskused arenevad tavaliselt kiiremini kui poistel.

KUIDAS IGI, kui sinu lapse kõnest ei saada 3,5-aastaselt aru vähemalt 50–75% ajast, tuleks kindlasti pöörduda logopeedi poole. Uuringud on näidanud, et mida varem laps vajalikku abi saab, seda edukamalt jõuab ta eakaaslastele järele. 

Miks on varajane diagnoosimine oluline?

Varajane diagnoosimine on oluline, sest lapsed peavad suutma suhelda ka võõraste inimestega või nendega, keda nad ei näe iga päev. Neil tekivad raskused, kui nad ei suuda öelda, millal neil on vaja tualetti minna või et nad ei tunne end hästi. See võib kaasa tuua järgmise:

• Lapse kasvav frustratsioon ja trots,
• Halb käitumine ja vihapursked, sest ta ei saa seda, mida vajab,
• Õppimises mahajäämine, sest ta ei suuda märku anda, kui ta infost aru ei saa,
• Sotsiaalne eraldatus, sest teised lapsed ei pruugi mahajäämusega lapsest aru saada ja väldivad temaga suhtlemist.

Kokkuvõtteks heida kindlasti pilk tabelile, mille sellesse blogipostitusse lisasin.

Kui sinu laps on maas rohkem kui ühe vanuserühma jagu, pöördu kindlasti logopeedi poole ja lase teha põhjalik hindamine.

Nagu ikka, esita julgelt lisaküsimusi! Kõne ja keele harjutamiseks laadi alla Speech Blubs!