Muusika viib lapse kõnearengu uuele tasemele

Teadusuuringud ja meditsiinitöötajad on ühel meelel, et muusika on suurepärane abivahend õppimisel ja mälu toetamisel. Suudan kõva häälega kaasa laulda kõiki 90ndate hitte ja vuristada reklaamidest pähe kulunud telefoninumbreid, kuid mul on raskusi oma kodupoe apteegi numbri meenutamisega (kuigi olen sinna korduvalt helistanud) või toidukaupade meelespidamisega, mille olin JUST ostunimekirja pannud ja siis kenasti koju unustanud. Jah, muusikal on suur jõud ja just seetõttu kasutatakse seda sageli teraapiana.

See on ka põhjus, miks meil on Speech Blubs rakenduses lastelaulud. Alusta rakendusega Speech Blubs ja õpeta oma pisikesele lõbusaid ning hoogsaid laule osast „Sing Along“. Kuula Speech Blubsi õppelaululugusid lastele:

https://www.youtube.com/watch?v=KYBweuYteqc&list=PLUBgqfSoT8lNoXsoSgkSmCIK-cymlwg1E&index=7

Aga kuidas see aitab lapsel keelt arendada?

Lapsed armastavad muusikat ja rütmi juba sünnist saati. Pole vahet, kas laulad lastelaule, hällilaule, loed ette jutukest või luuletust, kõristad pille või lihtsalt räägid temaga. Beebid ja väikelapsed kohanduvad intonatsiooni, rütmi ja kõnemustritega. Nii muudad teievahelise suhtluse lapse jaoks terviklikuks aju arendavaks kogemuseks.

Muusika ergutab aju, tehes selle valmis õppimiseks ja keele arendamiseks (ja siit tuleb teaduslik pool...), sest muusika ja kõne jagavad samu närvivõrgustikke. Need võrgustikud koosnevad närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid kasutavad ajus info edastamiseks ja töötlemiseks elektri- ning keemilisi impulsse. Muusika paneb need neuronid tööle ja haarab kaasa paljusid ajuosasid, mis omakorda soodustab sünapside kasvu. Seega on muusikaline kogemus ajule nagu trenn. See on hädavajalik õppimiseks, keskendumiseks, mäluks ja keele omandamiseks. Lisaboonusena vabaneb muusika mõjul ajus dopamiini ehk rõõmuhormooni – ja rõõmus aju õpib palju paremini!

Nüüd sa tead, kuidas muusika kõnearengule kaasa aitab, aga mida saad teha sina?

Laula!!!!! Laula kõva häälega. Laula aeglaselt. Laula iga päev. Pole üldse oluline, kas pead viisi või mõtled viisijupi hoopis ise välja... lihtsalt laula oma lapsele.

On tõestatud, et lastelaulude ja hällilaulude regulaarne laulmine parandab keele omandamist ja suhtlemisoskust.

Iga kord, kui laulad, areneb lapse arusaam süntaksist (sõnade järjekorrast), laieneb sõnavara ja kinnistuvad kõnemustrid.

Need mustrid on sageli korduvad, kaasahaaravad ning loodud spetsiaalselt selleks, et väikelapsed saaksid õppida sõnavara, grammatikat ja hääldust. Lapsed reageerivad muusikale ja haaravad sellest kinni juba varasest east, seega on laulmine suurepärane võimalus arendada ja harjutada esmaseid suhtlemisoskusi. Nende hulka kuuluvad liigutuste ja sõnade järeletegemine, silmside, häälitsustega mängimine, ajastuse tajumine, tähelepanu, kuulamine ning nii verbaalsest (laulusõnad) kui ka mitteverbaalsest (liigutused) kõnest arusaamine.

Laula aeglaselt, et laps saaks liigutusi, sõnu ja rütmi omas tempos omandada ning hõlpsasti kaasa lüüa. See annab lapsele aega ka aimata, mis järgmiseks tuleb.

https://www.instagram.com/p/B7188iyhKkf

Vaata videost, kuidas muusikat saab kasutada logopeedias.

Lase lapsel puuduvad sõnad ise lõpetada!

Kui lapsele saavad lastelaulud ja -salmid tuttavaks, tee paus ja oota, kuni ta täidab lünga žesti, häälitsuse või sõnaga. Reageeri kohe lapse katsele lünka täita ja jälgi teda hoolega – reaktsiooniks võib olla ka lihtsalt naeratus või ootusärev pilk, et sa edasi laulaksid.

Näiteks laula esimesed sõnad: „Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-...“ ja seejärel oota... vajadusel loe mõttes kümneni.

Ootamine annab lapsele võimaluse sinuga suhelda ja kontakti luua, arendades üliolulisi varajasi sotsiaalseid oskusi, nagu suhtluskorra vahetamine ja silmside hoidmine.

Lõbutsege ja tehke nalja: tee meelega „vigu“ ja laula valesid sõnu, oota lapse reaktsiooni ja naerge koos. Lastele meeldib see mäng sageli väga ja nad tahavad seda „viga“ ikka ja jälle uuesti kuulda. Suure tõenäosusega tüdined sina sellest varem kui laps, kuid jätka julgelt... kordamine on suurepärane viis, kuidas laps saab uusi oskusi harjutada ja suhelda.

Lastega muusika tegemine: lihtsalt müra või õppimine?

Muusika saatel liikumine, pillide mängimine (need võivad olla ka ise meisterdatud) ning rekvisiitide või nukkude kasutamine annab igas vanuses lastele võimaluse arendada oma üld- ja peenmotoorikat ning äratada ellu esemeid, lugusid ja fantaasiat.

https://www.youtube.com/watch?v=pUcVA9BnSCY

Isegi väga väikestel lastel on suurepärane rütmitunnetus! Müraküllasest jämmimisest võib harjutamise ja huvi toetamise abil kasvada tõeline talent.

Muusika tegemine on palju enamat kui lihtsalt müra. Kellukeste kõristamine, puulusikatega potikaante tagumine ja vastu lauda koputamine on lapse viis väljendada oma mõtteid ja tundeid, avastada loovust ning arendada kuulmistaju ja kuulamisoskust.

Lisaboonusena läheb muusika saatel liikumine arvesse soovitusliku kolmetunnise igapäevase liikumisaja hulka, aitab lastel oma keha tundma õppida ning parandab tasakaalu, ruumitaju, koordinatsiooni ja üldist vormi.

Muusika ja liikumise ühendamine haarab peaaegu kõiki meeli ning muudab õppimise palju positiivsemaks ja edukamaks. Muusika ja liikumise lisamine igapäevatoimingutele, näiteks vanniskäigule või jutu kuulamise ajale, loob palju uusi õppimis- ja suhtlusvõimalusi ning aitab rutiinidest paremini aru saada.

Proovi laulda oma tegevusi ette, näiteks viisil „nii me peseme hambaid / peseme nägu / peseme käsi / paneme sokke jalga“ tuntud viisijupi saatel, et igapäevased toimetused mööduksid rõõmsamalt (ja palju suurema koostöövalmidusega).

Muusika juures on imeline see, et...

See on kõiki meeli hõlmav terviklik kogemus: lapsed saavad puudutada, kuulata, vaadata, liikuda ja kaasa lüüa, arendades seeläbi oma keelelisi, muusikalisi ja füüsilisi võimeid. Ärgem unustagem ka mõju heaolule, sest aju vabastab iga muusikaelamuse ajal dopamiini (seda õnnehormooni).

Mida sa siis veel ootad?! Haara lusikad ja potikaaned, tantsi, laula, tunne rõõmu ja teeme koos natuke müra, et aidata kõigil lastel suhelda ja õppida.