Vanemakõne – palju enamat kui lihtsalt „beebikeel“

Selles artiklis Mis on vanemakõne? Uuringud vanemakõne kohta Kas vanemakõnet saab juhendamise abil õppida? Logopeedi kogemus emana

Vanemakõne ehk beebikeel

Selles artiklis

  • Mis on vanemakõne?
  • Uuringud vanemakõne kohta
  • Kas vanemakõnet saab juhendamise abil õppida?
  • Logopeedi kogemus emana

Logopeedina võpatasin alati, kui kuulsin vanemaid oma beebidega nii rääkimas. Isegi kui jätta kõrvale see, kui häirivalt see mõjub, ei ole selline rääkimine varasele keelelisele arengule lihtsalt kasulik.

Uuringud on näidanud, et lapsega teatud tooni ja kõrgusega hääles rääkimine on tervislik, kuid häälduse muutmine (näiteks /r/-hääliku asendamine /l/-iga) ei ole tervislik ja õpetab lapsele vale rääkimisviisi.

Kui õppisin magistrantuuris, nimetasime „õiget“ viisi lastega rääkida emakõneks (ingl motherese). Kuna on 2020. aasta ja lastega räägib nii rohkem kui üks vanem või hooldaja, on termin muutunud ja nüüd räägitakse vanemakõnest (ingl parentese).

Mis on vanemakõne?

Vanemakõne tähendab, et räägid beebiga aeglases tempos ja kõrgema häälega, kuid kasutad päris sõnu ja õiget grammatikat. Paljud emad, isad, vanavanemad, vanemad õed-vennad, tädid, onud ja lapsehoidjad räägivad nii, tajudes intuitiivselt, et see aitab beebil sotsiaalselt häälestuda ja vastata, isegi kui ainult lalisedes (1).

Vanemakõnel on kolm põhitunnust:

    Kui laps keelt õpib, on oluline ergutada seda ajuosa, mis on seotud keele sotsiaalse kasutusega. See ajupiirkond on aktiivne siis, kui teed pausi ja annad beebile vastamiseks piisavalt aega. Beebidel on sünnipärane valmisolek vestluses osaleda ja näib, et nad eelistavad, kui vanemad räägivad nendega vanemakõnes.

    Uuringud vanemakõne kohta

    Video allikas: CNN

    Ülaltoodud videos istub beebi Paul suletud ruumis ema süles. Ühel pool Pauli räägib naine talle kaheksa sekundit vanemakõnes.

    Teisel pool räägib naine kaheksa sekundit tavalise kõnega. Kui Paul mõlemat naist kuulab, on selge, et ta eelistab vanemakõnes rääkivat naist.

    Ta näitab seda nii, et pöörab pea järjekindlalt selle naise poole, kes räägib ema- ehk vanemakõnes. Võid isegi kuulda, kuidas ta kõõrutab, kui naine on talle rääkimise lõpetanud.

    Patricia Kuhli labori uuringud näitavad, et kui imikud kõnet kuulavad, „ei sütti nende ajus mitte ainult kuulmiskoore piirkond, vaid ka motoorsed piirkonnad, mis hakkavad hiljem kõnet tootma“, ütles ta, mis näitab, et beebi valmistub vastama.

    Patricia Kuhl, Washingtoni Ülikooli Institute for Learning & Brain Sciences'i kaasdirektor

    Kas vanemakõnet saab juhendamise abil õppida?

    Jah! Väikese juhendamisega saad õppida oma lapsega nii rääkima. Avaldatud uuring näitas, et kui vanemaid juhendati, lalisesid nende lapsed rohkem ja neil oli 14 kuu vanuselt rohkem sõnu kui lastel, kelle vanemad vanemakõnet ei kasutanud.

    Lisaks ütles Kuhl, et juhendatud vanemate beebide keskmine sõnavara oli 100 sõna, võrreldes kontrollrühma 60 sõnaga. See tähendab, et uusi sõnu lisandus peaaegu kaks korda kiiremini!

    Uuring näitas ka, et keele õppimiseks peab beebi olema sotsiaalselt kaasatud. Millegipärast tekitab vanemakõne beebis just selle soovi.

    Uuring kestab endiselt ja algselt osalenud beebid on nüüd kolmeaastased. Juhendatud rühma lapsed on endiselt tublisti ees lastest, kelle vanemaid vanemakõne kasutama ei juhendatud.

    https://www.youtube.com/watch?v=7wqR28gPiwo&feature=emb_logo

    Vanemate juhendamine toetab varaseid keeleoskusi

    Logopeedi kogemus emana

    Logopeedina jälgin väga tähelepanelikult oma laste arengut, eriti kõne ja keele vallas.

    Minu tütar (3-aastane) ja poeg (7-kuune) arenevad eakohaselt. Olen kasutanud ja kasutan vanemakõnet nende mõlemaga.

    Mu abikaasa ja pere ei teadnud enne meie laste sündi vanemakõnest midagi. Kui olin neile seda näidanud ja julgustanud neid Nora ja Nicholasega mitte „beebikeeles“ rääkima, hakkasid kõik rääkima samamoodi nagu mina.

    Kui keegi ei räägi mu pojaga vanemakõnes, on tema reaktsioon selgelt teistsugune.

    Kui temaga räägitakse vanemakõnes, pöörab ta pea rääkija poole, naeratab, naerab ja sirutab end isegi tema poole. Ta osaleb ka sotsiaalses vaheldumisi suhtlemises – kui räägid temaga vanemakõnes, vastab ta kõõrutades või kiljudes.

    Kui ta nutab ja me räägime temaga tavalisel toonil, jätkab ta nutmist. Kui aga lohutame teda vanemakõnes, rahuneb ta kiiremini ja hakkab naeratama. Mu tütar reageeris beebina samamoodi.

    Kui soovid saada juhendamist, kuidas vanemakõnes rääkida, soovitan sul pöörduda logopeedi poole, kes näitab sulle, kuidas seda edukalt teha.

    Kasu sinu lapsele on märkimisväärne ning see on kiire ja lihtne viis kodus kõne arengut toetada.

    Soovitan sul ka alla laadida rakendus Speech Blubs 2. Meil on hulgaliselt tegevusi ja materjale, mida saad oma lastega kasutada, et toetada nende sotsiaalset arengut, kognitiivseid oskusi ning kõnet ja keelt!

    Tagasi kõigi postituste juurde