ATH ja kõne areng

Selles artiklis: Mis on ATH? ATH sümptomid 1. Tähelepanematus 2. Hüperaktiivsus 3. Impulsiivsus ATH mõju kõne arengule Kuidas saad oma ATH-ga last aidata Suhtlusstrateegiad...

ATH ja kõne areng

Selles artiklis

  • Mis on ATH?
  • ATH sümptomid
    • 1. Tähelepanematus
    • 2. Hüperaktiivsus
    • 3. Impulsiivsus
  • ATH mõju kõne arengule
  • Kuidas saad oma ATH-ga last aidata
  • Suhtlusstrateegiad
  • Muud nipid ATH-ga laste vanematele toimetulekuks

Ära satu paanikasse! ATH on üsna levinud probleem ja abi leidub palju – sealhulgas Speech Blubs ja see artikkel. 

Mis on ATH?

Tuntud kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), on sage seisund ja erutusseisundi regulatsiooni häire. See tähendab, et lapse aju piirkonnad, mis vastutavad tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide eest, toimivad tavapärasest erinevalt – põhjustades tähelepanematust, hüperaktiivsust ja impulsiivsust.

Ligikaudu 10%-l kooliealistest lastest kogu maailmas on ATH ning poisse mõjutab see kaks korda sagedamini kui tüdrukuid. See häire võib olla pärilik ega ole MITTE KUIDAGI halva kasvatuse tulemus. Tegemist on tõendatud neurobioloogilise seisundiga, mis esineb sageli koos teiste häiretega, näiteks:

  • Opositsioonilis-tõrges häire (ODD): korduv negativistlik, trotslik, vaenulik ja allumatu käitumine;
  • Käitumishäire/agressiivsus: teiste põhiõiguste või eakohaste ühiskondlike normide korduv rikkumine, sage agressiivsus, valetamine, varastamine ja koolist puudumine;
  • Õpiraskused: sensoorselt ja motoorselt häiritud koordinatsioon, halb käekiri ja lühiajalise mälu probleemid;
  • Depressioon: ärrituvus, uneprobleemid, püsivalt negatiivne meeleolu ja võimetus tunda rõõmu varem meeldinud tegevustest;
  • Tourette'i sündroom: sagedased mitmesugused tikid;
  • Ärevus: madal enesehinnang, pidev muretsemine ja foobiad;
  • Arenguline koordinatsioonihäire: kohmakus, kehvad tulemused spordis ja märgatav mahajäämus motoorsete verstapostide saavutamisel;
  • Kõne- ja keelepuuded: märkimisväärne mahajäämus kõne arengu verstapostidest, liiga lihtne ekspressiivne kõne, hääldusvead ja hilinenud lugemisoskus.

ATH sümptomid

ADHD and speech development (1)

ATH sümptomid muutuvad lapse arenedes, kuid eristatakse kolme põhilist sümptomit:

1. Tähelepanematus

  • Teeb hooletusvigu
  • Ei pööra tähelepanu üksikasjadele
  • Tal on raske ülesannete või mänguliste tegevuste juures tähelepanu hoida
  • Tundub, et ei kuula, kui temaga otse räägitakse
  • Tundub, et ei järgi juhiseid
  • Jätab koolitööd ja kodused kohustused lõpetamata
  • Tal on raskusi ülesannete ja tegevuste korraldamisega
  • Väldib, ei salli või teeb vastumeelselt ülesandeid, mis nõuavad püsivat vaimset pingutust
  • Kaotab tegevuste või ülesannete jaoks vajalikke asju
  • On kergesti häiritav
  • On igapäevastes tegevustes unustav

2. Hüperaktiivsus

  • Niheleb käte ja jalgadega või vingerdab istmel
  • Tõuseb klassiruumis oma kohalt püsti
  • Jookseb ringi või ronib ebasobivates olukordades
  • Tal on raske vaikselt mängida
  • On sageli „pidevas liikumises“ või käitub nii, nagu „töötaks mootori jõul“
  • Räägib liiga palju

3. Impulsiivsus

  • Pahvatab vastuseid välja enne, kui küsimus on lõpetatud
  • Tal on raske oma järjekorda oodata
  • Segab vahele või sekkub teiste tegemistesse

ATH mõju kõne arengule

ADHD and speech development (2)

Uuringud näitavad, et ATH-ga lastel on suurem risk suhtlemisraskuste tekkeks, ning see võib olla sulle ja su perele väga masendav, kui suhtluses tekivad pidevalt tõrked.

Kui su lapsel on pidevalt tähelepanu hajutatud, ta on hüperaktiivne ja impulsiivne, on loomulik, et ta ei suhestu sinu ja ümbritseva maailmaga nii, nagu ta peaks. See mõjutab ebasoodsalt kõne ja keele arengut, mille tõttu võib tal tekkida kõne- ja keelemahajäämus või -raskused mistahes (või kõigis) keelevaldkondades. Siin on tabel, mis aitab sellest paremini aru saada:

Arenguvaldkond

Kuulamine

Kõnelemine

Lugemine

Kirjutamine

Fonoloogia (kõnehäälikud)

Tuvastab ja eristab erinevaid kõnehäälikuid, kui kuulab kedagi rääkimas

Kasutab rääkides kõnehäälikuid ja -mustreid asjakohaselt

Mõistab lugedes tähtede ja häälikute vahelisi seoseid

Kasutab kirjutades häälikute ja tähtede seoseid täpselt, et sõnu õigesti kirjutada

Morfoloogia (sõnaehitus)

Mõistab teiste kõnet kuulates, kuidas sõnu moodustatakse ja kokku pannakse

Moodustab kõneldes sõnu ja paneb need õigesti kokku

Mõistab lugedes grammatikat ja keelelist järjekorda

Kasutab kirjutades grammatikat ja sõnade 
järjekorda õigesti

Süntaks (lausestruktuur)

Mõistab kellegi kõnet kuulates, kuidas laused on üles ehitatud ja kokku pandud

Moodustab kõneldes lauseid ja paneb need õigesti kokku

Mõistab lugedes lauseid ja nende struktuuri

Kasutab kirjutades lauseid õigesti ja 
mõistab, kuidas neid 
struktureerida

Semantika (sõnade tähendus)

Mõistab kellegi kõnet kuulates sõnavara ja sõnade tähendust

Kasutab kõneldes mitmekesist sõnavara ja tähendusi

Mõistab lugedes sõnavara ja sõnade tähendust

Kasutab kirjutades mitmekesist sõnavara 
ja tähendusi

Pragmaatika (keelekasutus)

Mõistab vestluse ajal suulise keele sotsiaalseid aspekte

Kasutab suulist keelt sotsiaalselt, edastades vestluse käigus sidusaid ja asjakohaseid sõnumeid

Mõistab tegelase vaatenurka ja reageerib vastavalt

Annab tõhusalt edasi 
oma vaatenurga ja mõeldud sõnumi

Nagu varem mainitud, on ATH-ga lastel raskusi täidesaatvate funktsioonidega, mis tähendab, et neil on raske igapäevaelus tajutavat teavet sortida ja korrastada – näiteks oma mõtteid vestluse ajal. Siin on mõned sagedased suhtlusraskused, mida ATH-ga lapsed kogevad:

  • Liiga palju rääkimine ja teistele vestluses mitte sõna andmine;
  • Liiga valjusti rääkimine, eriti kui aruteluteema tekitab elevust või suurt huvi;
  • Unustavus rääkimisel, mistõttu on neil raske meenutada, mida teine inimene ütles ja mida nad ise sellele vastuseks öelda tahtsid;
  • Teistele vahelesegamine hirmust unustada, mida nad öelda tahavad, ning kärsituse tõttu;
  • Teemast kõrvalekaldumine, kui unustavus ja hajevil olek võimust võtavad;
  • Tähelepanu hajumine ja mõtetesse vajumine nii, et teist enam ei kuulata;
  • Raskused teiste kuulamisel rühmas seoses kogu selle saginaga, mis kaasneb inimeste keskel viibimisega;
  • Raskused pika vestluse ülalpidamisel infotöötluse raskuste ja sellest tuleneva väsimuse tõttu.

Kuidas saad oma ATH-ga last aidata

ADHD-and-speech-development-3

Parim asi, mida saad oma lapse aitamiseks teha, kui kahtlustad tal ATH-d, on tagada õige diagnoosi saamine. Pole olemas ühteainsat testi, mis diagnoosiks ATH, ja see võib olla keeruline protsess. Diagnoos eeldab selgeid tõendeid kliiniliselt olulise kahjustuse kohta sotsiaalses, akadeemilises ja/või igapäevases toimetulekus.

Kui su lapsel on diagnoositud ATH, pead hoidma silma peal võimalikel kõne- ja keeleraskustel ning tegelema nendega pigem varem kui hiljem. Samuti saad kohandada oma suhtlusstiili, et julgustada last suhtlema ja teha see protsess tema jaoks lihtsamaks.

Et toetada nii sinu ATH-ga last kui ka kogu peret, võib arst määrata lapsele ravimeid, mis aitavad tal päeva edukalt ja tegusalt mööda saata. Need ravimid määratakse sageli osana raviplaanist, mis katab lapse psühholoogilisi, käitumuslikke ja hariduslikke vajadusi, ning lapse igakülgseks toetamiseks on tavaliselt vajalik meeskonnatöö.

Suhtlusstrateegiad

  • Pane tähele, millal su laps sind kuuleb ja aktiivselt tähelepanu pöörab
  • Anna talle kohest positiivset tagasisidet, kui ta käitub hästi ja suhtleb kenasti
  • Anna talle lühikesi ja lihtsaid juhiseid
  • Sea selged ja lühikesed suhtlusreeglid
  • Loo suhtlusstrateegiad, mis toimivad teie mõlema jaoks
  • Paku talle valikuid
  • Kasuta visuaalseid abivahendeid
  • Räägi tasasel häälel ja jää rahulikuks
  • Selgita oma ootusi
  • Kasuta lühikesi ülesannete nimekirju, mis aitavad tal asju meeles pidada
  • Tugine asjadele, milles su laps on osav
  • Veendu, et sinu juhistest saadi aru

Muud nipid ATH-ga laste vanematele toimetulekuks

  • Koosta ajakava ja loo kindel rutiin
  • Loo lihtsad kodureeglid
  • Premeeri head käitumist
  • Hoia oma lapsel alati silm peal, eriti sõprade seltsis
  • Loo kodutööde tegemise rutiin
  • Keskendu pingutusele, mitte hinnetele
  • Räägi oma lapse õpetajatega
  • Hoolitse oma positiivse meele ja tervise eest
  • Säilita asjade suhtes õige vaatenurk
  • Ole valmis tegema järeleandmisi
  • Usu oma lapsesse
  • Anna oma lapsele jõukohaseid kodutöid
  • Veendu, et su laps teaks, et armastad ja toetad teda tingimusteta
  • Hoolitse enda eest ja otsi vajadusel tuge.

Lisaks neile nõuannetele saad alla laadida meie rakenduse Speech Blubs ja teha kaasa meie suurepäraseid, suhtlemisele suunatud tegevusi.

Tagasi kõigi postituste juurde