Ekraaniaeg lastele: unusta süütunne!
Lapsevanemaid, kes lubavad oma lastel veeta ekraani taga soovitatust rohkem aega, mõistetakse sageli karmilt hukka. Vanemana on raske leida tasakaalu laste e-õppe, vaba aja tegevuste ja töö vahel...
Lapsevanemaid, kes lubavad oma lastel veeta ekraani taga soovitatust rohkem aega, mõistetakse sageli karmilt hukka. Vanemana on raske leida tasakaalu laste e-õppe, vaba aja tegevuste ja töökohustuste vahel. Mida peaksid vanemad siis tegema, et laste ekraaniaega piirata?
Selles artiklis
- Ekraaniajaga seotud kasvatusstiilid
- Võimaldajad
- Piirajad
- Juhendajad
- Mõtteainet lapsevanematele
Tehnoloogia ja ekraanid on kõikjal ning neid on raske vältida. Lisaks soovitavad paljud lastearstid vanematel ekraaniaega võimalikult palju piirata, sealhulgas telerivaatamist. See, millist ekraaniaega sa lubad, sõltub sageli sinu kasvatusstiilist. Vanemad tunnevad selle lubamise pärast tihti häbi või tekitab neis süütunnet ühiskond, mis väärtustab vahetuid elukogemusi.
Ekraanid ja tehnoloogia ei asenda kunagi sisukaid vestlusi ega käed-külge õppimist. Väljaande The Atlantic artiklis leiti aga, et vanemad ei peaks ekraaniaja lubamise pärast süütunnet tundma. Andmed koguti enam kui 10 000 lapsevanemalt üle kogu Ameerika Ühendriikide ning need tõid välja kolm erinevat kasvatusstiili seoses tehnoloogia ja ekraaniajaga.
Ekraaniajaga seotud kasvatusstiilid
(Vastavalt väljaandele The Atlantic)
Võimaldajad
Need on vanemad, kes annavad lastele palju nutiseadmeid ning lubavad neil ise valida, millal ja kuidas nad oma ekraaniaega veedavad. The Atlantic leidis, et „digitaalsed võimaldajad” olid enamasti teismeliste vanemad ja moodustasid umbes kolmandiku küsitletud vanematest.
Piirajad
Vanemad, kes on „digitaalsed piirajad”, püüavad oma lapse ekraaniaega ja tehnoloogiakasutust üldiselt tugevalt piirata. See kasvatusstiil muretseb selle pärast, kuidas ekraaniaeg lapse arengut mõjutab. „Digitaalsed piirajad” on sageli eelkooliealiste laste vanemad, kes eelistavad interneti ja ekraaniaja puhul ranget väljalülitamist.
Juhendajad
Viimast uuringus välja toodud kasvatusstiili nimetatakse „digitaalseteks juhendajateks”. Selle asemel, et lapse interneti- ja ekraanikasutust täielikult piirata, võtavad nad selle omaks. „Digitaalsed juhendajad” aitavad lastel õppida veebimaailmas turvaliselt orienteeruma ja internetti vastutustundlikult kasutama. Ka see rühm moodustas uuringus kolmandiku vanematest ning hõlmas erinevas vanuses laste vanemaid, viidates sellele, et see kasvatusstiil võib olla tõhus igas vanuses laste puhul.
Põhjalikuma uurimistöö ja küsitluste põhjal leidis The Atlantic, et „digitaalsed juhendajad”:
- Räägivad oma lastega sellest, kuidas tehnoloogiat ja internetti targalt kasutada;
- Uurivad erinevaid äppe, seadmeid ja programme enne, kui lapsed neid kasutama hakkavad;
- Õpetavad lastele tehnoloogiat raamatute, videote ja muude programmide abil;
- Panevad oma lapsed tehnoloogiaringidesse ja töötubadesse, et arendada digioskusi;
- Juhendavad lapsi arvutiprogrammide, äppide või veebisaitide kasutamisel; ja
- Mängivad koos lastega videomänge.
„Digitaalsete juhendajate” põhjalikust küsitlusest selgus ka, et 44% seda stiili viljelevatest vanematest uuris tehnoloogia kohta ja rääkis lastega regulaarselt vähemalt kord nädalas sellest, kuidas internetti vastutustundlikult kasutada. Kuid mis on kõigi nende digitaalsete suunamispüüdluste tulemus? The Atlantic leidis, et „digitaalsete juhendajate” lapsed käitusid ekraaniaja ja internetikasutuse osas vastutustundlikumalt kui „digitaalsete piirajate” lapsed.
Lisaks avastati uuringus, et „digitaalsete piirajate” lastel esines suurema tõenäosusega „probleemset käitumist”, sealhulgas:
- Pornograafiliste veebisaitide külastamist (kogemata või meelega);
- Võõraste inimestega veebivestlustes osalemist või kirjavahetust;
- Sagedasemaid vaenulikke ja õelaid kommentaare;
- Teise isikuna esinemist veebis.
Mõtteainet lapsevanematele
Kuigi laste ekraaniaega ja internetikasutust on raske hallata, viitab väljaande The Atlantic uuring sellele, et vanemad ei peaks oma laste internetikasutuse pärast häbi tundma. Uuring leidis hoopis, et „digitaalsete piirajate” lähenemine, kes püüdsid tehnoloogiat täielikult välistada, toimis vaid lühikest aega. Lapse kasvades puutub ta tehnoloogiaga igapäevaselt paratamatult aina rohkem kokku.
See artikkel soovitab vanematel mitte suhtuda tehnoloogiasse ega internetti kui millessegi halba, mis vaid pidurdab laste arengut. Vanemad saavad luua tasakaalu päriselu õpikogemuste, tehnoloogia ja interneti vahel. Kuigi tehnoloogia täielik piiramine võib tunduda tark tegu, ei valmista see lapsi ette vastutustundlikuks internetikasutuseks suureks kasvades.
Nagu paljudes teisteski eluvaldkondades, taandub laste ekraaniaeg ja internetikasutus tasakaalule. Lapsed vajavad õppimiseks erinevaid viise ning internet võib olla hariv vahend, mis rikastab lapse arengut. Muidugi vajavad lapsed tuge, et kasutada seda turvaliselt ja vastutustundlikult. Lõppkokkuvõttes on vastus küsimusele, kui palju ekraaniaega lastele lubada, sinu enda kätes ning selle saad otsustada vaid oma pere olukorrast lähtuvalt.
Siin tuledki mängu sina! Vanematena peame aitama oma lastel selles tehnoloogiarikkas maailmas toime tulla. Sinu juhendamisel saavad lapsed digitargalt maailma avastada ja samal ajal vastutustundlikult õppida.
Autor: Liz Talton