Kas lasteaeda minek võib aidata kõne arengule kaasa?

Selles artiklis

• Logopeedi vaade lasteaiale
• • Lasteaeda minek viib lapse kokku uute kuulajatega
  • See toetab kuulmistaju arengut
  • Sotsiaalne suhtlus on igapäevane osa päevast
  • Verbaalne eneseväljendus tavaliselt paraneb lasteaiakeskkonnas
• Ema vaade eelkoolile/sõimele
• • Esimene asi, mida ma märkasin, oli tema sõnavara.
  • Teine asi, mida ma märkasin, oli tema lauseehitus.
  • Kolmandaks areneb tema oskus ja valmisolek vastata küsimustele.

Vastan lühidalt ja konkreetselt. Ja mu vastused on täpselt samad nii spetsialisti KUI KA ema vaatevinklist.

Vastus on... kindel JAH! Lasteaed aitab kõne arengule tõesti kaasa, ja siin on põhjused, miks!

Logopeedi vaade lasteaiale

Lasteaeda minek viib lapse kokku uute kuulajatega

Vanemate ja hooldajatena oskame sageli oma laste vajadusi ette aimata, loeme ridade vahelt, laseme neil end vajalike asjade juurde sikutada ja sõnade asemel žeste kasutada. Lasteaias aga nii ei saa. Nad peavad õppima oma soove ja vajadusi väljendama nii teistele lastele kui ka rühma täiskasvanutele.

See toetab kuulmistaju arengut

Auditiivne infotöötlus tähendab seda, et laps kuuleb infot, mõistab seda ja suudab seejärel suuliselt või kirjalikult vastata. Kodus ei pea lapsed tavaliselt mitme asjaga korraga tegelema, kuid lasteaias palutakse neil järgida mitmeosalisi juhiseid ja tegevuste järjekordi. See on otseselt seotud retseptiivse (mõistmine) JA ekspressiivse (eneseväljendus) kõnega – mõlemad on kõne- ja keeleoskuste alustalad.

Sotsiaalne suhtlus on igapäevane osa päevast

Mõnel keelepuudega lapsel on raskusi pragmaatika ehk keele sotsiaalsete reeglitega. Selliste laste jaoks pole midagi keerulisemat kui mänguväljak, söögituba ja teatud olukorrad rühmaruumis või koridoris. Suvel saab laps enamasti ise valida, kellega ja kui kaua ta suhtleb, kuid lasteaias on eakaaslaste rühm ja päevakava kindlalt paigas. Lapsed peavad toime tulema kehakeele, näoilmete, emotsioonide ja suhtluskeele keerulises maailmas. See nõuab pingutust terve päeva vältel – alates lasteaeda jõudmisest kuni kojuminekuni.

Verbaalne eneseväljendus tavaliselt paraneb lasteaiakeskkonnas

Lasteaias puutub laps kokku eakaaslastega, kes on temast erinevad. Nad võivad rääkida eri keeltes, teistsuguse aktsendiga või kasutada teistsuguseid sõnu. Lisaks sellele, et see õpetab neile teiste aktsepteerimist (juba enne, kui nad üldse teavad, mida see sõna tähendab), on see ka oluline tegur kõne ja keele arendamisel.

Ema vaade eelkoolile/sõimele

Minu tütar alustas eelkoolirühmas alles eelmisel nädalal. Seni on see olnud tema jaoks imeline kogemus. Tõsi, esimesel nädalal sai ta nohu/viiruse ja nakatas sellesse ka oma väikevenna, aga noh... vahel võidad, vahel kaotad, eks?

Esimene asi, mida ma märkasin, oli tema sõnavara.

Nora on alati olnud jutukas laps ja tema kõne on alati olnud „arenenud“, KUID JUBA ESIMESEL päeval rääkis ta koju tulles hüppenööriga hüppamisest ja maasikasmuuti valmistamisest. Ta puutus kohe kokku uute sõnadega, olgu siis õpetajatelt VÕI teistelt lastelt.

Teine asi, mida ma märkasin, oli tema lauseehitus.

Tema laused muutusid pikemaks ja keerukamaks. Ta hakkas oma kõnes järjekindlamalt kasutama selliseid sõnu nagu „see“, „lõpuks“ ja „mitte kunagi“ ning hakkas kasutama sidesõnu pikemate lausete moodustamiseks.

Kolmandaks areneb tema oskus ja valmisolek vastata küsimustele.

Varasemalt küsisime temalt asju ja kui tal oli tuju, siis ta vastas. Nüüd, niipea kui ta autosse istub, küsime, MIDA ta tegi, KELLEGA mängis ja MILLAL midagi juhtus. Ta tahtis meile päriselt oma päevast rääkida ja oli põnevil meie reaktsioone nähes.

Niisiis, millal su laps rühma läheb, on sinu otsustada, kuid soovitaksin kindlasti proovida harjutusrühma või eelkooli enne päris kooliteed.

Need programmid arendavad mitmeid baasoskusi ja samuti olulisi kõne- ja keeleoskusi, mida sageli eiratakse või alahinnatakse.

Kui eelkool või lastehoid pole võimalik (kõik me teame, kui niiii kulukas see võib olla), soovitan otsida mängurühmi, beebikooli või loovustunde ning laadida alla Speech Blubs, et toetada lapse vajalike keeleoskuste arengut!

Mida rohkem keelt laps enda ümber kuuleb ja kogeb, seda sujuvam ja edukam on tema õppimisteekond!