Kas peaksin ootama, kuni mu 2-aastane rääkima hakkab?

Arst küll ütles, et sinu 2-aastane hakkab varem või hiljem rääkima, kuid oled siiski mures. Suuline suhtlus hõlmab endas kavatsust, kõnelemist ja mõistmist.

Selles artiklis

• Kõne arengu hilistumist mõjutavad tegurid
• • Lapse kasvatamine mitmekeelses kodus
  • Liigne telerivaatamine
  • Ebapiisav sotsiaalne suhtlus
• Mida teha sel ajal, kui ootad lapse esimesi sõnu?
• • Suhelge! Vestelge!
• Lapsele suunatud kõne omadused

Kui rääkisid lapsega palju juba enne tema sündi, mõistab ta keelt ammu enne seda, kui ise rääkima hakkab. Arusaadava kõne moodustamine nõuab kopsudest tulevat hingamiskontrolli, hääle tekitamist kõris ning suu- ja ninaõõne kasutamist häälikute kujundamiseks. See on tohutu füüsiline pingutus 2-aastasele, kes pole varem ühtegi sõna lausunud.

Kõne hilistumine on tavaliselt tingitud lapse alles arenevast kõneaparaadist ja/või kuuldud häälikute ning sõnade pikemast töötlemisajast.

Kui vajad professionaalset abi ja soovid uuringuid teha, on ootamise otsus sinu enda teha, isegi kui arst soovitab veel oodata – sest on vaid aja küsimus, millal laps rääkima hakkab. Väikelapse kõne areng on igal lapsel erinev, seega ära muretse.

Kõne arengu hilistumist mõjutavad tegurid

Enne kui arutame, kuidas kodus lapse kõnearengule kaasa aidata, vaatame mõningaid tegureid, mis võivad põhjustada pikemat reaktsiooniaega ja üldist kõne hilistumist.

Lapse kasvatamine mitmekeelses kodus

Kodus mitme keele rääkimine tähendab mahukamat ja pikemat keeletöötlust. Kakskeelne laps vajab rohkem töötlemisaega kui ükskeelne laps, mistõttu tulevad esimesed sõnad või laused tavaliselt veidi hiljem. Kuid ärge heitke meelt, mitmekeelsed pered! Tegelikult kaasneb mitme keele rääkimisega palju kognitiivseid eeliseid, näiteks parem võime tegevusi vahetada, rööprähklemine, loovus ja palju muud!

Huvitav on see, et kakskeelsed lapsed ei aja keeli omavahel segamini, vaid mõistavad neid eraldiseisvate ja eri süsteemidena.

Liigne telerivaatamine

Erinevad uuringud on näidanud, et teler aitab alla 2-aastastel lastel keelt omandada väga vähe. Võrreldes vahetu suhtlusega on teleri vahendusel keele omandamine tunduvalt nõrgem valik.

Kurtide vanemate kuulja poiss Jim veetis palju aega telerit vaadates, kuna see oli tema peamine kokkupuude inglise keelega. Peaaegu 4-aastasena ei olnud mitte ainult tema kõne hilistunud, vaid ta teadis ka väga vähe sellest, kuidas sõnu grammatilisteks lauseteks kokku panna. Tema laused kõlasid umbes nii: See on kuidas lennuk; Ma tahan seda teha; Maja korsten minu maja korsten (Saxton, 2018; Sachs, Bard, & Johnson 1981).

Ameerika Pediaatriaakadeemia (AAP) soovitab alla 2-aastastel lastel telerit üldse mitte vaadata ning üle 2-aastastel mitte rohkem kui 2 tundi päevas. Vanemale vanuserühmale soovitatakse rahuliku tempoga saateid, nagu Sesame Street (Seesami tänav), kuna need keskenduvad probleemide lahendamise oskuste, lugude mõistmise ja seoste märkamise arendamisele.

Samasse kategooriasse kuulub ka rakendus Speech Blubs, sest tegemist on häälega juhitava logopeedia äpiga, mis sisaldab palju lõbusaid ja ekspertide heakskiidetud tegevusi, mis aitavad parandada lapse üldisi keeleoskusi.

Mida teha sel ajal, kui ootad lapse esimesi sõnu?

Suhelge! Vestelge!

Loodus on oma töö juba teinud – inimese aju on loomupäraselt keele omandamiseks valmis. Selle võime täielikuks ärakasutamiseks on rääkimine ja omavaheline suhtlus hädavajalikud.

Keel, mida lapsed vanematelt ja teistelt kuulevad, on kütus, mis paneb selle masina tööle ja toodab lõpptulemusena küpset keeleoskust.

Matthew Saxton (2018)

Nagu Jimi juhtum näitab, ei piisa keele ladusaks valdamiseks pelgalt passiivsest kuulamisest. Kas oled kunagi laulnud kaasa laulu ja taibanud, et sa tegelikult ei tea, mida sõnad tähendavad? Täpselt nii! Sisendit tuleb kombineerida suhtlusega. Just suhtluse kaudu harjutame oma mõtete ja soovide väljendamist sõnades.

Uuringud näitavad, et mida rohkem vanemad oma lastega suhtlevad ja räägivad, seda paremini omandavad lapsed keerulist grammatikat ja töötlevad kõnet. Selle eelise annab vanemate rikkalik sõnavara, mitmekülgsed laused, mõtted kodus ja vestlused lapsega. Seega on lapsega rääkimine midagi, mida tasub kindlasti väärtustada ka töötavate emade ja isade kiires argipäevas.

Mida saad juba praegu teha

Siin on mõned tegevused, mida lapsega teha, et julgustada tema keelelist arengut.

1. Harjuta lapsega igapäevast tervitamist. „Tere hommikust, Head ööd, Tere, Tsau-tsau.“ Palu lapsel endale midagi tuua ja osuta samal ajal sellele esemele. Alati tasub last veidi kiita, kui tal see õnnestub.
2. Püüa vestlust algatada põnevate küsimustega. „Kas sa tahad parki minna? Kas sa soovid mahla?“ Emotsioone kaasates võid aja jooksul saada ühesõnalise vastuse, näiteks „Parki!“ või „Mahl!“
3. Räägi sellest, mis toimub siin ja praegu. Lapsed õpivad paremini siis, kui kirjeldatav ese on nende vaateväljas. „Vaata! Rong.“
4. Kuigi me piirame ekraaniaega, meeldib lastele väga, kui teised tunnevad huvi nende lemmikute rahuliku tempoga telesaadete vastu. See on suurepärane aeg suhte loomiseks ja suhtlemiseks. Võite koos õppida selgeks saate tunnuslaulu, tunda huvi süžee vastu, nimetada ekraanil olevaid esemeid neile osutades ning väljendada põnevate kohtade peale üllatust. Sinu laps peab seda põnevaks ja hakkab sind matkima, et juhtida sinu tähelepanu asjadele, mis talle huvi pakuvad. Sama kehtib ka ettelugemise ja mänguasjadega mängimise kohta.
5. Julgusta mängimist teiste lastega. Tavaliselt leiab laps sõpru 2. eluaastaks. Teistel samas vanuses lastel on sarnased huvid. Mäng muutub suhtluspõhiseks ning hõlmab vaatlemist, matkimist ja koostööd.
6. Viimaks, suhtle oma lapsega nagu iga teise inimesega. Räägi kõigest ja kõigest sellest, mis on lapsele vahetult oluline. „Kes on valmis vanni minema?“, „Kas kõht on tühi?“, „Lähme sööme natuke pitsat“, „Kas sa tooksid mulle oma jalanõud?“, „Kas sa aitad mul täna autot pesta?“, „Kas tahad minuga poodi kaasa tulla?“, „Kas paned sokid ise jalga?“, „Vau, saidki hakkama!“, „Väga tubli!“ ja „Viska viis!“

Lapsele suunatud kõne omadused (CDS)

Me räägime eri inimestega erinevalt. Mõtle sellele, kuidas räägiksid potentsiaalse ülemusega töövestlusel. Nüüd võrdle seda lähedase sõbra, partneri või õe-vennaga. Tõenäoliselt räägid igaühega neist erineval moel. Sama teeme ka beebide ja väikelastega rääkides. Seda kõneregistrit nimetatakse lapsele suunatud kõneks (CDS).

Lapsele suunatud kõne on dünaamiline. Püsiva tooni asemel kohandavad ja peenhäälestavad vanemad alateadlikult oma kõneregistrit lapse vanuse ja keelearengu järgi. Need muutused lapsele suunatud kõnes on märkamatud ja raskesti tabatavad; igapäevaselt toimuvate väikeste kohanduste tulemusena jõuavad vanemad teatud küpsusastme või vanuse saabudes lapsega rääkides lõpuks täiskasvanule suunatud kõneni (ADS).

Lapsele suunatud kõnes räägime aeglasemalt, tõstame hääletooni, liialdame ja rõhutame oma emotsioone. Kuigi CDS ei ole keele omandamiseks vältimatult vajalik, aitab see kõnet paremini töödelda ning mõista, millist rolli mängivad rõhk, helikõrgus, kestus ja valjus emotsioonide väljendamisel ning küsimuste eristamisel käsklustest ja väitlausetest.

Ära muretse, sinu väikelaps hakkab rääkima kiiremini, kui arvatagi oskad. Kahtluse korral pöördu julgelt logopeedi poole ja lase lapse kõnet hinnata. Samuti proovige rakendust Speech Blubs, et harjutada esimesi häälikuid ja sõnu.

Allikad:

• Saxton, M. (2018). Child Language: Acquisition and Development. SAGE Publications Ltd. 
• Strunk, S. J. D., Bard, B., & Johnson, M. L. (1981). Language Learning with Restricted Input: Case Studies of Two Hearing Children of Deaf Parents. Cambridge University Press.