Kõik autismiga laste stimmimisest

Stimmimine on üks diagnostilisi kriteeriume lapse puhul, kellel uuritakse autismispektri häiret (ASH). 

Stimmimine ei pruugi tingimata olla halb ega midagi, mida peaks maha suruma, kuid sellega tuleks tegeleda siis, kui see käitumine häirib teisi või elukvaliteeti.

Kasvasin üles koos ühe noormehega, kellel oli Tourette'i sündroom. Ta käis koos meiega tavakoolis kuni gümnaasiumi lõpuni. Tema käitumine ei paistnud silma seni, kuni ta ärritus või muretses. Siis võis ta lüüa endale vastu pead ja valjusti karjuda. Tema sõnad võisid sisaldada roppusi või ebatsensuurseid märkusi, mis hajutasid teiste õppida üritavate õpilaste tähelepanu. Talle määrati tugiisik, kes tegi oma parima, et vähendada stimmivat käitumist ning seeläbi ka klassiruumi häirimist ja tähelepanu hajumist. 

Autism ja Speech Blubs

Speech Blubs on logopeedia äpp, milles on üle 1500 tegevuse, näofiltrid, häälega aktiveeritavad harjutused ja harivad boonusvideod.

Arendasime Speech Blubsi esialgu spetsiaalselt autismiga, Downi sündroomiga ja kõneapraksiaga lastele! Äpp kasutab videomudeldamist, mis on tõestatud meetod autistlike laste kaasamiseks.

Näiteks meie sektsioon „Tunded“ loodi just autismiga lapsi silmas pidades. Me teame, et neil on raske emotsioone ära tunda ja väljendada. Selles sektsioonis õpivad nad tundeid tundma samal ajal kõnet harjutades.

Kuidas stimmimine autistlikul lapsel välja näeb?

Levinud stimmimiskäitumiste hulka kuuluvad:

• küünte närimine
• juuste sõrme ümber keerutamine
• sõrmenukkide või teiste liigeste raksutamine
• sõrmedega trummeldamine
• pliiatsiga koputamine
• jala kõigutamine
• vilistamine

Autismiga inimesel võib stimmimine hõlmata järgmist:

• kiikumine või kõigutamine
• kätega lehvitamine või sõrmede nipsutamine
• hüplemine, kargamine või keerlemine
• edasi-tagasi kõndimine või kikivarvul käimine
• juuste kiskumine
• sõnade või lausete kordamine
• naha hõõrumine või kratsimine
• korduv pilgutamine
• valgusesse või pöörlevatesse esemetesse (nt laeventilaatorisse) vahtimine
• teatud tüüpi esemete lakkumine, hõõrumine või paitamine
• inimeste või esemete nuusutamine
• esemete ümberpaigutamine

Autistlik laps võib veeta tunde mänguasju ritta seades selle asemel, et nendega mängida. Samuti võivad korduvad liigutused või käitumised hõlmata kinnisideid teatud esemete suhtes või detailirohket teksti kordamist mõnel konkreetsel teemal. Lisaks on teatud stimmimiskäitumisi, mis võivad tekitada füüsilist kahju. Nendeks võivad olla: 

• pea peksmine vastu pinda
• löömine või hammustamine
• naha liigne hõõrumine või kratsimine
• kärnade või haavade kiskumine
• ohtlike esemete neelamine

Miks stimmimine tekib?

Alati pole lihtne kindlaks teha, miks stimmiv käitumine tekib, kuid tavaliselt on see toimetulekumehhanism teatud tunde või emotsiooniga toimetulekuks. Üks näide on see, kui sa raksutad närvis olles sõrmenukke või keerutad stressis olles võtmehoidjat. Autismidiagnoosiga inimene võib stimmida selleks, et:

• stimuleerida meeli või vähendada sensoorset ülekoormust
• kohaneda võõra keskkonnaga
• vähendada ärevust ja end rahustada
• väljendada pettumust, eriti kui tal on raske end mõistetavaks teha
• vältida teatud tegevusi või ootusi

Käitumisterapeut või autismispetsialist võib aidata sul lapse stimmivat käitumist mõista ning pakkuda talle alternatiivseid tegevusi, mis ei ole nii korduvad ega häirivad. Pea meeles – stimmimist ei ole vaja piirata, välja arvatud juhul, kui see:

• Põhjustab sotsiaalset eraldatust?
• On koolis häiriv? 
• Mõjutab õppimisvõimet?
• Tekitab probleeme teistele pereliikmetele?
• On hävitav või ohtlik?

Kui lapsed on hüpertundlikud ehk stiimulite suhtes ülitundlikud, võivad nad stimmida soovist stiimuleid vähendada, sest nende ümbrus tundub neile liiga vali, ere või üle jõu käiv. Kui lapsed on hüpotundlikud ehk stiimulite suhtes vähetundlikud, on mõju vastupidine ja stimmimine võib erutust hoopis suurendada. Võid märgata, et nad tegelevad enesestimulatsiooniga, mis pakub neile sensoorset põnevust. Võid märgata korduvaid tegevusi, nagu kätega vehkimine, keerlemine ning mänguasjade lakkumine ja imemine.