Laste õpetamine videoidendamise abil

Videoidendamise algus autismivaldkonnas

Videoidendamine (inglise keeles video modeling ehk VM) on õpetamises võrdlemisi uus nähtus. Creeri ja Miklichi 1970. aasta uuring oli (meie teada) esimene, kus selle kasutamist uuriti. Veebileht researchautism.net märgib: „Esimene dokumenteeritud tõend videoidendamise kasutamisest autismispektri häirega lapse toetamisel pärineb aastast 1982 Steinbornilt ja Knappilt. Nad kasutasid käitumuslikku treeningprogrammi ja klassiruumi loodud liikluskeskkonna mudelit, et õpetada autismispektril olevale lapsele jalakäijana liiklemist.“

Sellest ajast alates on videoidendamine olnud üks peamisi meetodeid autismi ja kõnearengu hilistumisega lastele sotsiaalsete oskuste õpetamisel.

https://www.instagram.com/p/B-ksQu0jST_

Peegelneuronite avastamine

Videoidendamine muutus veelgi populaarsemaks pärast „peegelneuronite“ avastamist.

Harvardi ülikooli väljaanne Science in the News avaldas: „1992. aastal jälgis Giacomo Rizzolatti juhitud neuroteadlaste meeskond . . . neuronite ehk aju väikseimate infotöötlusüksuste tegevust, mis sarnanevad arvutite mikrokiipidega . . . Neureoneid uurides oletas Rizzolatti meeskond, et nad leiavad neuronid, mis aktiveeruvad spetsiifiliselt siis, kui ahv sooritab kindlaid liigutusi, näiteks haarab millegi järele või võtab midagi kätte . . . Mõned neist neuronitest aga aktiveerusid ka siis, kui ahv nägi katse läbiviijat sooritamas täpselt sama tegevust (antud juhul toidu suhu viimist). Lühidalt öeldes: need neuronid aktiveerusid nii siis, kui ahv nägi, kui ka siis, kui ahv tegi.“

Selles artiklis öeldakse ka, et „tõenäoliselt mängivad need rolli imiteerimisvõime võimaldamisel, arvestades, et ajus peab leiduma mingi mehhanism, mis muudab nähtud tegevuse lihastele antavateks käsklusteks.“

See oli alles algus peegelneuronite rakendamisele laste õpetamisel.

1 avastus + 1 meetod = EDU

Peegelneuronite ja videoidendamise ühendamine on tõhus õppemeetod autismiga lastele ja teistele lastele, kes kasutavad Speech Blubsi.

Rakendus astub veel ühe sammu edasi ja kasutab eakaaslaste videoidendamist. Siin näitab laps ette käitumisviise või oskusi, näiteks kordamööda tegutsemist, tere hommikust ütlemist või juuste kammimist. Teised logopeedia seanssides tavalised oskused hõlmavad suhtlemis-, sotsiaalseid, käitumuslikke, igapäevaelu- ja mänguoskusi. Laps vaatab videos olevat eakaaslast ja seejärel kordab tema tegevust. Eesmärk on, et lapse oskus või käitumine paraneks ning tal tekiks enesekindlus seda ka päriselus teha.

Eakaaslastest „eksperdid“ viivad asja veelgi kaugemale

Speech Blubs kasutab käitumise ettenäitamiseks lastest „eksperte“ (ehk eakaaslasi), sest uuringud kinnitavad, et lapsed õpivad eakaaslaste videoidendamise abil kiiremini kui siis, kui samu oskusi näitavad ette terapeudid teraapiaseansil (Charlop-Christy, Le, & Freeman, 2000). Teiste laste tegutsemise vaatamises on lihtsalt midagi palju köitvamat ja meeldejäävamat, mis aitab lastel kiiremini areneda. Speech Blubs kasutab seda meetodit kõigis oma tegevustes ja mängudes.

Videoidendamise olulisuse kohta järeldasid Seok jt (2018), et „üldiselt näitas kaheksa uuringu analüüs, et videoidendamisel võib olla positiivne ja märkimisväärne mõju“ ning et „. . . need leiud viitavad sellele, et videoidendamine on tõhus tõenduspõhine praktika emotsionaalsete ja käitumisraskustega õpilaste toetamisel.“

Ka teised kasutavad seda õpetamisstrateegiat!

Videoidendamine on muutunud nii populaarseks, et teaduskirjastused näevad vaeva uusimate uuringute leidmise ja avaldamisega. Vaata näiteks uuringut: „Using an iPad-based Video Modeling Package to Teach Numeracy Skills to a Child with an ASD.“

Sellele lingile klikkides leiad terve nimekirja videoidendamist käsitlevatest artiklitest – ja see on kõigest üks kirjastus!

Nüüd sa siis tead, mis on videoidendamine, selle tausta, kuidas seda kasutatakse kõnearengu hilistumise ja autismiga laste puhul, ning tunned ekspertide arvamusi, kes seda meetodit soovitavad.

Speech Blubs on veendunud, et meie rakenduse taga olev teadus peab kriitikale vastu. Kallid vanemad, me peame teie lapse parimaid huve alati esikohal.