Kuidas ärevus mõjutab laste kõnet

Paljudele tundub mõte, et lapsel võib olla ärevus, peaaegu võimatu. Ometi näitavad uuringud, et see on laste seas üks levinumaid psüühikahäireid.

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) andmetel on 7% lastest (vanuses 3–17 aastat) diagnoositud mõni ärevushäire. On tõsi, et laps ei pruugi oma tundeid väljendada nagu täiskasvanu, kuid see ei tähenda, et ta ei tunneks muret ja hirmu. Selles postituses uurime, kuidas ärevus võib last mõjutada ja milliseid ravivõimalusi selle leevendamiseks kasutatakse.

Selles artiklis

• Mis on ärevus?
• Lapseea ärevuse levinumad tunnused ja sümptomid
• Laste ärevuse põhjused
• Kuidas võib ärevus mõjutada lapse kõnet?
• Diagnoosimine ja ravi
• • Raamatud lapseea ärevuse kohta

Mis on ärevus?

Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni järgi on ärevus emotsioon, mida iseloomustavad pingetunne, murelikud mõtted ja sageli ka füüsilised muutused, näiteks vererõhu tõus. Kuigi ärevustunne võib olla täiesti normaalne ja ellujäämiseks vajalik, on tegemist häirega siis, kui need tunded muutuvad kontrollimatuks või segavad igapäevaelu.

Kuigi ärevust on mitut tüüpi, kogevad lapsed enamasti järgmisi: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevus, eraldumisärevus, selektiivne mutism või foobiad.

Lapseea ärevuse levinumad tunnused ja sümptomid

• Unetus
• Liigne vanemate külge klammerdumine
• Keskendumisraskused koolis
• Pidev muretsemine / põhjendamatud hirmud
• Ülesöömine või liiga vähene söömine
• Ärrituvus
• Kehale suunatud korduv käitumine
• Obsessiiv-kompulsiivne häire
• Pinges või rahutu olek
• Küünte närimine / naha nokkimine
• Kõneraskused
• Regressiivne käitumine

Kas teadsid, et ärevus võib mõjutada last juba üheaastaselt?

Uuringud näitavad, et väikelapsed kogevad sageli eraldumisärevust, kui nad lähevad lasteaeda või kohtuvad võõrastega. Samuti võib hirmu tugevus ja püsivus viia suuremate probleemideni, näiteks tegeliku ärevushäireni.

Laste ärevuse põhjused

Lapsel võib see häire tekkida mitmel põhjusel – nii keskkonna kui ka geneetiliste tegurite tõttu. Kuigi ärevus võib lapsel tekkida stressirohkete sündmuste (trauma või hooletussejätmise) tagajärjel, võib ta selle ka vanematelt õppida. Ja mõnikord on see lihtsalt pärilik.

Kuidas võib ärevus mõjutada lapse kõnet?

Kuna ebatavaline stress mõjutab hingamismustreid, võib ärevusega lapsel tekkida hirm rääkimise ees. Näiteks võib lapse hääl olla vaikne või värisev. Selektiivne mutism on veel üks viis, kuidas ärevus võib lapse kõnet segada. Kuigi see ei ole iseenesest kõnehäire, tähendab selektiivne mutism, et laps ei suuda mõnes olukorras (klassiruumis või võõraste juuresolekul) rääkida, kuid kodus räägib ta vabalt.

Diagnoosimine ja ravi

Ärevushäire ametlikuks diagnoosimiseks peab last hindama spetsialistide meeskond. Sinna võivad kuuluda näiteks lapse lastearst (et välistada muud seisundid), psühholoog või väljaõppe saanud terapeut. Kui laps on saanud õige diagnoosi, on võimalik kasutada erinevaid ravimeetodeid.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT: meetod, mis aitab lapsel õppida oma negatiivseid mõtteid märkama ja muutma.

Kokkupuuteteraapia (KKT üks vorm): tehnika, mille eesmärk on vähendada lapse hirmu, viies ta järk-järgult kokku sellega, mida ta kardab.

Ravimid: raskematel juhtudel võidakse vanematele lastele ärevuse leevendamiseks soovitada ravimeid.

Lisaks saad lapsevanemana kasutada erinevaid võtteid, et aidata lapsel ärevushäirest üle saada. Pea meeles, et pöörata tähelepanu lapse tunnetele ja neid tunnustada. Samas ära soodusta ega kinnista tema hirmu – see võib teda veelgi rohkem takistada.

Tõepoolest, ärevus ei vali rassi ega vanuse järgi.

Nii nagu täiskasvanutel, võib ka lastel olla ärevushäire. Kuid üks on kindel: ärevus ei ole surmaotsus. Laps saab sellest kindlasti üle. ☺

Raamatud lapseea ärevuse kohta

• Sometimes I’m Anxious, Volume 1 – (A Child’s Guide to Overcoming Anxiety), autor Poppy O’Neill
• The Opposite of Worry: The Playful Parenting Approach to Childhood Anxieties and Fears (eesti keeles umbes „Mure vastand: mänguline lähenemine laste ärevusele ja hirmudele“), autor Lawrence J. Cohen
• What to Do When You Worry Too Much: A Kid’s Guide to Overcoming Anxiety (eesti keeles umbes „Mida teha, kui muretsed liiga palju: lapse teejuht ärevusest ülesaamiseks“), autor Dawn Huebner