Kuidas toetada autismiga laste mänguoskusi

Selles artiklis

• Spetsialisti juhitud mäng
• Vanema juhitud mäng
• • Ülitundlikkus
  • Kuidas mängida
• Suhetel põhinev teraapia
• • Rakenduslik käitumisanalüüs (ABA)
  • Floortime-mänguteraapia

Kui su laps saab diagnoosi, on oluline õppida, kuidas autismiga lapsega mängida. Küsige mänguterapeudilt, kuidas muuta mänguaeg väärtuslikuks, võttes kasutusele autismile mõeldud mänguteraapia võtteid ja lähenemisi.

Autismispektri häirega (ASH) lapsed on ennekõike lihtsalt lapsed.

Nad peavad läbima samad arenguetapid nagu kõik teisedki. Mõne oskuse omandamine võib võtta veidi kauem aega. Teistes oskustes võivad nad olla jällegi ees. Kindel on aga see, et mängul saab olla – ja ongi – sügav mõju nende sotsiaalsele, vaimsele ja emotsionaalsele arengule.

Mäng on alati teraapiline; ASH-ga laste jaoks on mängul veelgi suurem teraapiline väärtus.

Spetsialisti juhitud mäng

Paljud vanemad pöörduvad spetsialistide poole, kellel on väljaõpe ASH-ga lastele mänguteraapia pakkumiseks. Nende terapeutide koolitus võimaldab neil tutvustada mängu lastele ja nende vanematele, aidates saavutada paremaid tulemusi.

• Integreeritud mängugrupid (IPG) ühendavad endas ASH-ga lapsi ja eakohase arenguga (neurotüüpilisi) lapsi. Igas rühmas on tavaliselt kuni viis sarnases vanuses last, kellest kahel on ASH. Nii näevad autismiga lapsed vahetult, kuidas teised lapsed mängivad. Rühmad kohtuvad mitu korda nädalas ja tegutsevad seni, kuni lapsed teevad edusamme.
• JASPER (Joint Attention Symbolic Play Engagement and Regulation) on meetod, mille eesmärk on parandada ASH-ga laste sotsiaalse tähelepanu oskusi. Sihiks on laiendada lapse fookust – näiteks selle asemel, et vaid mänguauto rattaid keerutada, õppida mänguasjaga mängima kui päris autoga. See võimaldab tal teiste lastega loomulikumalt mängida.

Vanema juhitud mäng

Kui vanematel veab ja nad elavad ASH-terapeutide või -ravikeskuste lähedal, tasub terapeutidega kokku leppida seanssidel osalemine, et õppida neid tehnikaid kodus kasutama. Kui lapse õed-vennad ja vanemad suudavad mänguteraapia võtteid igapäevaselt kinnistada, on see ASH-ga lapsele tohutu võit.

Siin on mõned ideed, mis toimivad koduses keskkonnas suurepäraselt ja toetavad neuroloogilist arengut.

Ülitundlikkus

ASH-ga lapsed on sageli tavapärasest tundlikumad puudutuste või valulike stiimulite suhtes ning neil võib olla raskusi oma keha asendi tajumisega ruumis (propriotseptsioon). Tutvustades stiimulit järk-järgult ja korduvalt, võib laps hakata seda paremini taluma.

Näiteks kui lapsele ei meeldi vee tunne nahal, kasta oma sõrm väikesesse veekaussi ja tee sellega oma käele justkui näpuvärvidega triipe. Tee seda mitu korda päevas, ilma et pakuksid lapsele võimalust kaasa teha. Kui ta hakkab sinu tegevuse vastu huvi tundma, küsi, kas ta soovib proovida. See on pikaajaline teraapia, seega arvesta, et edusammude nägemiseks võib kuluda nädalaid või kuid.

Kuidas mängida

ASH-ga lapsed mängivad esemetega sageli teisiti kui neurotüüpilised lapsed. Tihti pakuvad neile rohkem huvi mänguasja üksikud osad kui mänguasi tervikuna.

Kui su laps on ühest mänguasjast – näiteks autost või veokist – väga huvitatud, jälgi, kuidas ta sellega mängib. Kui ta tahab lihtsalt vaadata rataste ringikäimist, on see hea võimalus näidata talle teist viisi mängimiseks.

Võta sarnane mängusõiduk, mis on „sinu oma“. Lasku põrandale lapse tasandile ja istu tema lähedale. Mängi autoga tavapärasel viisil. Lisa juurde mõned „prr-prr“ või „vruum-vruum“ heliefektid, et lapse tähelepanu köita.

Sinu ülesanne on lihtsalt näidata, kuidas sõidukiga saab mängida nii, et oleks veelgi lõbusam.

Suhetel põhinev teraapia

Eksperdid on uurinud puutetundlikkuse eripärasid ASH puhul. Nüüd usutakse, et just see ülitundlikkus võib põhjustada raskusi sotsiaalses käitumises. Paljudele peredele teeb muret, kui ASH-ga laps märkab neid harva ning tundub, nagu ta ei mõistaks, et tema ja teised inimesed on sarnased.

Rakenduslik käitumisanalüüs (ABA)

See teraapia põhineb teadmistel sotsiaalsete suhete ja käitumise kohta. ABA-d on kasutatud aastakümneid, et hinnata iga ASH-ga last ja määrata tegevused, mis vastavad kõige paremini tema individuaalsetele vajadustele.

ABA eesmärk on saavutada järgmist:

1. Arendada keele- ja suhtlemisoskusi
2. Parandada tähelepanu, keskendumist, sotsiaalseid oskusi, mälu ja õppeedukust
3. Vähendada probleemset käitumist

Floortime-mänguteraapia

Üks enimkasutatavaid ja uuemaid sotsiaalsete oskuste teraapiaid on Floortime. See nimetus viitab kohale, kus tegevus toimub – põrandal lapse tasandil. Vanem osaleb lapse mängus tema tasemel, ilma teda õpetamata või talle mängujuhiseid jagamata. Spetsialistid õpetavad ja juhendavad vanemaid seda meetodit kasutama.

Floortime'il on kuus peamist arenguetappi:

1. Eneseregulatsioon ja huvi maailma vastu
2. Lähedus või suhetesse kaasatus
3. Kahesuunaline suhtlus
4. Keerukam suhtlus
5. Emotsionaalsed ideed
6. Emotsionaalne mõtlemine

Iga laps, iga vanem ja iga pere on eriline ning neil on omad vajadused. Ülaltoodud teraapiate kasutamine ükskõik millisel kujul on väga oluline selleks, et ASH-ga laps saaks füüsiliselt, intellektuaalselt ja sotsiaalselt edasi areneda. Vanemad kogevad sageli, et ASH-le spetsialiseerunud terapeudiga konsulteerimine on suurepärane ja edasiviiv lahendus.

Kõige tähtsam: ole kannatlik, ole leebe ja mängi!