Kuidas toime tulla pirtsakate sööjate ja toidutõrgetega

Järgnevalt anname põgusa ülevaate sellest, kuidas tulla toime toidutõrgete ja valiva söömisega. Kui su lapsel on söömisega raskusi, soovitan soojalt pöörduda logopeedi poole. Samuti ei tegele kõik logopeedid toitmisteraapiaga, seega tasub teha veidi eeltööd ja spetsialistilt otse üle küsida!

Millised on valiva söömise ja toidutõrgete sümptomid?

Umbes 20–50% lastest peavad vanemad pirtsakateks sööjateks. Ühel päeval võib su laps banaane lausa jumaldada ja järgmisel päeval nende peale öökida ning need suust välja sülitada. Sa pole üksi! Püüa mõista, millal on tegemist lihtsalt lapse maitse-eelistustega ja millal hakkab kujunema tõeline toidutõrge.

Millised on siis toidutõrke peamised märgid? Need märgid võivad olla erineva raskusastmega ega pruugi avalduda igal lapsel.

1. Öökimine kohe, kui toit suhu satub;
2. Suu kõvasti kinni surumine, mitte lubades kahvlil ega lusikal ligi pääseda;
3. Toidu suust välja sülitamine ilma seda närimata või igemetega mudimata; 
4. Söögiajal jonnihoogude tekitamine;
5. Ebatavaliselt pikk söögiaeg või toidust täielik keeldumine.

Mõni teist võib seda lugedes mõelda: „Jah, minu lapsed teevad seda igal õhtul – mis ma nüüd siis teen?“ Esimese asjana soovitan läheneda toidule samamoodi, nagu teeks terapeut teraapias. Tundlikkuse vähendamiseks tuleb järgida kindlaid samme. Kui püüad lapse menüüsse uut toitu tuua, läbi järgmised sammud TÄPSELT SELLISES JÄRJEKORRAS. 

Uute toitude tutvustamine

1. Lase lapsel toitu katsuda. Laps ei pea selles etapis toitu suhu panema. Ta peab olema valmis toitu puudutama enne, kui lubab selle oma suu lähedale. 
2. Kui toidu katsumine on talle juba okei, lase tal seda nuusutada. Palu tal toitu käes hoida ja kirjeldada selle lõhna. Võid kirja panna nii selle, mida ta lõhna kohta ütleb, kui ka selle, milline see toit tema ARVATES maitseb. 
3. Pärast toidu nuusutamist lase lapsel seda lakkuda. Ta ei pea seda veel suhu panema ega midagi närima. Selles etapis tekivad lastel tavaliselt tõrked ja see on täiesti normaalne. Oluline on minna paariks päevaks tagasi eelmise sammu juurde ja proovida siis uuesti.
4. Kui toidu lakkumine sobib, on aeg see suhu panna. Jällegi – pakutavat ei pea närima ega alla neelama. Kui laps tahab seda teha, siis suurepärane! Kui ei, võib ta toidu lihtsalt välja sülitada ja eesmärgiks jääb see järgmisel proovimiskorral ära närida. 
5. Viimane samm on närimine ja allaneelamine. Ära imesta, kui esialgu esineb natuke öökimist. Ka see on täiesti loomulik. Tõmba veidi tagasi ja proovi hiljem uuesti. 

Mida teha, kui laps ei taha üldse süüa?

Lapsed söövad siis, kui neil on kõht tühi. Pole mõtet ennast ega last stressi ajada, püüdes toitu talle vägisi kurku toppida. Kuni laps võtab kaalus juurde ja kasvab normaalselt, saab ta piisavalt toitaineid. Võib-olla on vaja anda lisavitamiine, kuid seda küsimust tasub arutada pere- või lastearstiga.

1. Jagage vastutust

Lapsevanemana on sul oma vastutus lapse toitmise eest. Kuid ka lapsel on oma osa vastutusest.

• Sina otsustad, mida, kus ja millal pakutakse.
• Laps otsustab, kas ta sööb seda toitu ja kui palju ta sööb.

2. Paku mitmekülgset ja eakohast toitu

Lapsel peaks söögikorral olema valik erinevaid toiduaineid: köögivili, puuvili, valguallikas ja tärklis. Pere menüü ei tohiks piirduda vaid lapse lemmikroogadega. Mõnikord tuleb lapsele toitu pakkuda kuni 15 korda, enne kui ta on valmis seda maitsma.

3. Piira kaloririkaste jookide tarbimist

Laps ei pruugi pakutavat toitu süüa, kui ta saab liiga palju kaloreid mahlast, karastusjookidest või piimast. Kui laps joob liiga palju, hakkab ta paratamatult kehvasti sööma.

Piira mahla kogust umbes 120 ml-ni ja piima kogust umbes 700 ml-ni päevas. Karastusjoogid pole lastele üldse soovitatavad. Täpsema nõu saamiseks konsulteeri oma lapse arstiga. 

4. Pane paika kindel söögigraafik

Kasvava lapse toitumises on olulised nii vahepalad kui ka põhitoidukorrad. Kindel rütm – hommikusöök, oode, lõuna, õhtuoode, õhtusöök ja enne magamaminekut kerge vahepala – annab lapsele kindluse, et süüa saab iga kahe kuni kolme tunni tagant ja ta ei jää nälga. Väldi lapsele toidu andmist söögikordade vahel.

Kui laps otsustab söögikorra või vahepala vahele jätta, võib ta oodata paari tunni pärast toimuvat järgmist toidukorda. Kui laps keeldub söömast, lase tal istuda laua taga mõistliku aja jooksul, kuni enamik perest on söömise lõpetanud. Meie teeme nii oma kolmeaastase tütrega! 

5. Muuda söögiajad meeldivaks

Lapse toitmise juures tuleks alati arvestada söögiaja õhkkonnaga. Vestlus peaks olema meeldiv, söögikoht puhas ja valge ning segavaid faktoreid võimalikult vähe. Söögiaeg ei ole mõeldud teleri vaatamiseks ega tülitsemiseks. Meie ei luba oma lastel söömise ajal telerit vaadata, välja arvatud väga erilistel puhkudel!

6. Austa lapse veidrusi söömisel 

Igal inimesel on söömisega seoses omad veidrused. Laps võib süüa kolmnurgaks lõigatud võileiba ilma koorikuta, kuid keelduda samast võileivast, kui see on lõigatud ruutudeks ja koos koorikuga. Laps võib süüa pisikesi brokolitükke, aga vältida varsi.

Toit, mida laps sööb täna, ei pruugi talle sobida homme. On oluline mõista, et laps võib eri päevadel reageerida samale toidule erinevalt. Ära paku selle asemel kohe asendustoitu.

7. Väldi kiirtoitlustajaks hakkamist

Em проверки na tean hästi, et see võib olla raske. KUID kui lapsele ei maitse või ta ei näi söövat seda toitu, mille sa toidukorraks valmistasid, on see okei. Pane vastu kiusatusele pliidi äärde naasta ja valmistada midagi sellist, mida tead kindlalt lapse söövat.

Kui su laps keeldub söögikorrast või vahepalast, tuleb paari tunni pärast järgmine ja ta peaks suutma sinnani oodata. Kui lapsed on näljased seetõttu, et nad otsustasid mitte süüa, on tõenäolisem, et nad söövad seda, mida pakutakse järgmisel korral.

8. Ära paku alati magustoitu

Magustoitu ei pea pakkuma iga toidukorra lõpus ega isegi iga päev. Kui magustoit on kavas, pea silmas järgmisi mõtteid:

• Kui last sunnitakse enne magustoitu sööma ära terve praad, võib ta kõht olla juba täis, kuid tõenäoliselt sööb ta magustoidu ikkagi ära.
• Kui laps keeldub söömast, ei ole magustoidu keelamine õige lahendus. Nii õpib laps magustoitu pidama väärtuslikumaks kui toitvamaid toite, mis võib muuta tema toitumisharjumusi terveks eluks.
• Kui laps kiirustab toidu söömisega ainult selleks, et magustoiduni jõuda, proovi pakkuda magustoitu koos põhitoiduga.

Proovi neid võtteid ja vaata, kas need aitavad su lapsel tervislikku söömist nautida ning paremaid toitumisharjumusi omandada. See muudab toidukordade planeerimise lihtsamaks, vähendab võimuvõitlust laua taga ning loodetavasti tagab tervisliku toidulaua ja rõõmsad, terved lapsed.