Autismiteadlikkuse kuu: Teadlikkuse levitamine

Vaatame autismispektri häiret lähemalt läbi järgmiste teemade:

1. Lühike ülevaade selle arenguhäire ajaloost;
2. Autismispektri häire (ASD) määratlemine;
3. ASD omaduste loetlemine;
4. Müüdid ja tegelikkus;
5. Nõuanded lapse hindamiseks ehk skriinimiseks;
6. Nipid autismiga toimetulekuks;
7. Autismiteadlikkuse kuu teabe levitamine.

Autismi ajalugu

Enne autismispektri häire kõige uuema definitsiooni jagamist on oluline tunda selle ajalugu mõistena. Pole üllatav, et arusaam häirest on arenenud sellest ajast peale, kui saksa psühhiaater Eugen Bleuler seda 1911. aastal esmakordselt kirjeldas. „Ta kasutas sõna „autism“, et kirjeldada skisofreenia – teise tema välja mõeldud mõiste – kõige raskemate juhtumite sümptomit. Algselt arvas ta, et autistlikku mõtlemist iseloomustavad infantiilsed soovid vältida mitterahuldavat tegelikkust ja asendada see fantaasiate ning hallutsinatsioonidega. „Autism“ määratles inimese sümbolistlikku „siseelu“, mis polnud kõrvalseisjatele kergesti ligipääsetav (Bleuler, 1950[1911]: 63).“

Seda definitsiooni pidas enamik õigeks, sealhulgas tuntud Šveitsi psühholoog Jean Piaget, kuni 1960. aastate keskpaigani, mil Briti lastepsühholoogid kinnitasid, et lastepsühholoogia on tõepoolest teadus ja „(autism tähendas) täpselt vastupidist sellele, mida see oli tähendanud seni.“ Autismi definitsioon sõnastati seejärel radikaalselt ümber: fantaasiates elava inimese kirjeldusest sai inimene, kes ei fantaseeri üldse (Rutter, 1972: 327).

Autismispektri häire (ASD) määratlemine

The Autism Society määratleb autismi ehk autismispektri häiret (ASD) kui „keerulist arengupuudulikkust, mis avaldub tavaliselt lapsepõlves ja mõjutab inimese võimet teistega suhelda ja suhteid luua.

Kuigi praegu ei ole teada ühtset autismi põhjust, aitab varajane diagnoosimine inimesel saada vajalikku tuge ja teenuseid, mis omakorda viib kvaliteetse ja võimalusterohke eluni.“

https://www.youtube.com/watch?v=x2hWVgZ8J4A

Autismi tunnused

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (American Psychiatric Association) toob välja, et autismispektri häire tunnused jagunevad kolme kategooriasse:

• Sotsiaalse suhtluse ja kommunikatsiooni raskused: sealhulgas raskused tavapärases dialoogis, vähene huvide või emotsioonide jagamine, raskused sotsiaalsete vihjete (näiteks silmside ja näoilmete) mõistmisel või neile reageerimisel, puudujäägid suhete loomisel, hoidmisel ja mõistmisel jm.
• Raskused suhestumisel inimeste, asjade ja sündmustega: sealhulgas raskused sõprade leidmisel ja inimestega suhtlemisel, raskused näoilmete lugemisel ja silmside vältimine.
• Piiratud ja korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused: käte lehvitamine, varvastel kõndimine, vajadus kindlate rutiinide järele, häirumine valjudest helidest jne.

Müüdid ja tegelikkus

Organisatsiooni Autism Resource Center veebilehe eesmärk on „tutvustada mõningaid levinumaid müüte ja väärarusaamu autismi kohta.“

Jaga seda Pinterestis, et levitada teadlikkust:

Lapse hindamine ehk skriinimine

Ameerika Pediaatriaakadeemia (AAP) soovitab: „hinnata kõiki lapsi autismispektri häire sümptomite suhtes, kombineerides arenguseiret igal visiidil ja standardiseeritud autismi skriiningteste 18 ja 24 kuu vanuses perearsti visiitidel, sest ASD-ga lapsi on võimalik tuvastada juba väikelapseeas ning varajane sekkumine võib tulemusi oluliselt parandada.“

11 nippi autismiga toimetulekuks

Siin on 11 soovitust igapäevaseks toimetulekuks autismispektri häirega lapse eripäradega:

1. Hoia tempot.

Tea, millal teha paus.

2. Tule internetist ära.

See võib sind hingepõhjani ära hirmutada. Tõsiselt, lõpeta „Dr. Autismi-Google’i“ mängimine. Astu otsingumootorist eemale.

3. Mine internetti.

Liitu sotsiaalmeediaga. Räägi teiste vanematega. Õpi neid tundma. Nii mõistad paremini, kas teatud valikud sobivad ka sulle. Facebook, Twitter ja veebigrupid on suurepärased.

4. Ole valmis kuulma kuhjaga nõuandeid, mida sa pole küsinud.

Hoiatus: see ei lõpe kunagi. Leian, et sarkasm ja kulmukergitus üle prilliraamide aitavad siinkohal palju.

5. Austa kogenumaid ASD maailmas.

Võta teadmiseks, et see, mida teised teevad, toimib nende jaoks. Aja jooksul mõistad, miks. Ära ole kohe alguses kõiketeadja lapsevanem. Pea meeles, et nemad on magamata olnud palju kauem kui sina.

6. Lepi tõsiasjaga, et proovid asju, mis kohe üldse ei toimi. 

Mõned teraapiad, imeravimid või võtted osutuvad täielikuks läbikukkumiseks.

7. Autism on kuradima kallis.

Ära häbene paluda kingitusteks teraapiatundide ja/või arendavate tegevuste toetamist.

8. Lepi sellega, et mõned kingitegijad ei tee seda ikkagi.

Sa saad palju kingitusi, mille vastu su lapsel pole vähimatki huvi. Pane need hoiule. Võib-olla aasta või kahe pärast hakkavad need talle meeldima. Või anneta ära. Kingi edasi. Vii poodi tagasi ja kasuta raha teraapia jaoks.

9. Ole avatud asjadele, mis tunduvad sulle alguses naeruväärsed.

Sa lihtsalt ei või kunagi ette teada, millele su laps reageerib. Tee siiras katse, enne kui otsustad, kas see toimib või mitte. See võib tähendada Speech Blubs rakenduse, uue dieedi, ravimite vms proovimist.

10. Võta last igale poole kaasa.

Sa õpetad talle toimetulekuoskusi. Elu juhtub. Alguses tasa ja targu. Elu nõuab nüüdsest lausa sõjaväelist planeerimist. Valmista last eesootavaks ette, kuid ela oma elu.

11. Luba endale vahel haletsushooge. 

Hala, nuta, kurda ja vihasta – tee seda siis, kui sul on vaja. Rohkem kui korra. Lihtsalt ära jää sellesse liiga kauaks kinni.

Autismiteadlikkuse kuu

Aprill on autismiteadlikkuse kuu. Enamikus koolides õpib lapsi, kes seisavad silmitsi autismispektri häirega. Olenemata sellest, kas nad osalevad spetsiaalses eriprogrammis või on kaasatud tavaklassidesse, on vanematel oluline end autismi teemal harida. Autismispektri häire mõjutab ühte last 110-st, seega on üsna tõenäoline, et sinu laps puutub kokku ASD-ga lapsega. Teadmine, mida oodata, aitab lastel ja vanematel neid lapsi mõista ning vähendab hirmu nende klassi kaasamise ees. Lisateabe saamiseks autismi kohta külasta lehte Autism Society website.