Lõbusad mängud kehaosade õpetamiseks väikelapsele

Selles artiklis

• Millal peaksin hakkama väikelapsele kehaosi õpetama?
• 10 lõbusat mängu, mis aitavad väikelapsele kehaosi õpetada
• Kui mitut kehaosa peaks 2-aastane teadma?

Kui põimid õppimise mänguga, vastad lapse vajadusele avastada maailma oma tingimustel ja haaraval viisil. Lisaks arendad kuulamise ja juhiste järgimise kaudu tema keeleoskust. Ning kui laps mängib kehaosade avastamise mängu, suunad teda kordama iga kehaosa nimetust, kasutades selleks varajasi kõnevorme ja kognitiivset õppimist.

Millal peaksin hakkama väikelapsele kehaosi õpetama?

Lapsed õpivad juba alates päevast, mil nad ilmale tulevad. Nii et just siis, kui nad on alles beebid, hakkadki oma lapsega kehaosadest rääkima. Laulge lõbusaid laulukesi ning näita näpuga tema ninale ja kätele. Laps hakkab nimetusi ära tundma ning neid kordama või neile osutama juba enne seda, kui ta rääkida oskab. Enamik väikelapsi hakkab jäljendama liigutusi, näiteks käte plaksutamist.

Teisisõnu, kunagi pole liiga vara alustada lapse tutvustamist tema kehaga. Lapse kasvades muudad lihtsalt viisi, kuidas sa seda talle esitled. Üks parimaid viise selleks on aidata lastel kehaosi õppida mängude kaudu.

10 lõbusat mängu, mis aitavad väikelapsele kehaosi õpetada

1. Kehaosade otsimise meelemäng: sõltuvalt lapse vanusest saad seda teha kahel viisil. Nooremate puhul võta söödavaid ümaraid puuvilju või marju, nagu mustikad või viinamarjad. Võid teha valmis ka vormitäie tarretist, kui laps kipub asju suhu panema – mis on selles vanuses muidugi täiesti loomulik.
   
   Võta meeltevann, alumiiniumvorm või plastkarp ning täida see piisava koguse marjadega, et põhi oleks kaetud ja peidetavad kehaosad oleksid täielikult peidus.
   
   Järgmiseks prindi välja ja lamineeri mõned kehaosade pildid, et need oleksid vee- ja söömiskindlad. Vali väga suured pildid, et laps ei saaks neid alla neelata ega kurku tõmmata. Palu lapsel leida mõni kehaosa ja ütle talle, mis see on.
   
   Väikelastele meeldib üllatuselement ja asjade väljaotsimine. Kui laps saab vanemaks või hakkab rääkima, võid paluda tal üles otsida juba konkreetse kehaosa. Vahelduse mõttes võid kehaosade mängus kasutada värvilisi veepärleid.
2. Topsi purustamine: kasuta samu lamineeritud kehaosade pilte, mis sa juba meisterdasid. Võta odavad papist topsid ja kata nende suud siidipaberiga. Saad seda teha nii, et kinnitad siidipaberi kummipaelaga topsi ümber. Enne siidipaberi pealepanemist peida pildid topsidesse. Seejärel lase lapsel siidipaber rusikaga puruks lüüa ja avastada, millise kehaosa ta leidis.
3. Leia oma kehaosa: pane laps lamama vanale papitükile või pikale joonistuspaberile. Võid ka mitu paberilehte kokku teipida. Seejärel võta vildikas ja joonista lapse kehakontuur. Kui laps püsti tõuseb, palu tal osutada oma keha eri osadele. Lisalõbuks lase tal oma siluetti ise joonistada ja värvida.
4. Veereta täringut ja leia kehaosa: selleks vajad suurt vahtkummist täringut. Seejärel prindi paberilehtedele kehaosad. Tulevaste mängukordade tarbeks võid need ära lamineerida.
   
   Kirjuta pildi teisele poolele number, mis on olemas ka täringul. Seejärel lase lapsel täringut veeretada. Kõik pildid olgu esialgu tagurpidi, numbrid pealpool. Kui laps täringut veeretab, lase tal pilt ümber pöörata, et avastada, milline kehaosa selle all peidus on. See lõbus mäng aitab arendada ka matemaatilisi oskusi.
5. Voolimismatid: voolimismatid on alati lõbusad. Saad välja printida tühja näo või keha ning selle lamineerida. Palu lapsel voolimismassist vastavad kehaosad meisterdada.
6. Täpitamismäng: võta täpivildikad ja loo oma bingomäng. Valmispõhjad leiad hõlpsasti sellelt lehelt. Seejärel nimeta täpivildikaid kasutades kehaosa ja ütle lapsele, et ta teeks oma kaardile täpi.
7. Duplo klotsidega kehaosade kokkupanek: väikelastele meeldib ehitada. Ja duplod sobivad nende väikestele kätele suurepäraselt. Võid välja printida pildi lapsest endast, loomadest või teistest inimestest. Seejärel lõika pilt ribadeks ja teibi need klotsidele. Lase lapsel proovida keha õiges järjekorras kokku panna. Suurepärast näidet sellest saab näha siin.
8. Kuku-mäng: klassikalist kuku-mängu saab kohandada nii mitmel moel. Üks tore viis mängida on öelda: „Kuku, ma näen sinu (nimeta kehaosa)!“ Kui last puudutad, kõdista teda ja nimeta see kehaosa.
9. Mida sa loomaaias näed?: mine lapsega loomaaeda ja vaadake kõiki loomi. Iga looma juures mängige mängu „Mina näen...“. Ütle: „Mina näen ahvi saba. Mina näen elevandi suurt kõrva.“ Seejärel pöördu lapse poole ja küsi: „Kas sa näitad mulle oma kõrva? Kas sinul on saba?“
10. Kinnita kehaosa: tee oma lapsest pilt ja prindi see välja nii suurelt kui võimalik. Elusuurus oleks ideaalne, aga see pole ilmtingimata vajalik. Seejärel kinnita üks pilt seinale või aknale. Lõika teine pilt tükkideks. Lase lapsel liimitäppide abil sobitada oma kehaosade tükid seinal olevale pildile. Kui laps on veel väga väike, näita talle ette ja tehke seda koos.

Kui mitut kehaosa peaks 2-aastane teadma?

Millal beebid kehaosi õpivad? 2.–3. eluaastaks teab enamik lapsi oma põhilisi kehaosi, näiteks jalgu ja jalalabasid. Nad ei erista veel erinevaid sõrmi ega küünarnukki randmest. Kuid üldjoontes peaksid nad teadma tähtsamaid kehaosi pealaest jalatallani.

Ära alahinda igapäevaste toimetuste jõudu, kui õpetad lapsele kehaosade nimetusi. Alguses ei pruugi ta suuta kehaosade nimesid öelda, kuid ta võib neile osutada.

Riietamise, vannitamise ja muude tegevuste ajal nimeta kehaosi. Näiteks: „Aeg on panna jalad kingadesse. Paneme nüüd käed särki.“ See aitab rikastada ka tema sõnavara, sest sa räägid temaga pidevalt.

Kokkuvõtteks: loo iga päev positiivne suhe lapse kehaga, õpetades väikelast end peeglist vaatama. Ütle näiteks: „Sinu tugevad käed aitavad sul ehitada. Sinu võimsad jalad on ülikiired.“ Need kõik on lihtsad viisid lastele kehaosade õpetamiseks, mis ühtlasi toetavad positiivset kehataju ja aitavad väärtustada kõike imelist, mida meie keha teha suudab.