Märgid, et sinu laps on hiline rääkija

Selles artiklis

• Sinu beebi kõne ja keele arengu verstapostid
• Kahtluste korral räägi lastearstiga
• Mida uuringud näitavad kõne ja keele arengu mahajäämuse kohta...
• Varajane sekkumine on võtmetähtsusega
• Mida saad sina teha, et aidata?

Kõne ja keele arengu hindamisel jälgitakse mitmeid arengunorme. Neid verstaposte peaks sinu lapse lastearst või perearst regulaarsetel visiitidel kindlasti arutama.

Palun ära satu seda artiklit lugedes paanikasse. Oluline on meeles pidada, et kuigi me jälgime teatud märke enne, kui otsustame, kas lapsel on kõne või keele arengu mahajäämus, areneb iga laps täiesti omas tempos.

https://www.youtube.com/watch?v=176mWySZ8U4

Oma rolli mängivad ka teatud tegurid, näiteks sugu (poiste kõne areneb aeglasemalt kui tüdrukutel). Jagan kõne arengu verstapostid 3–6 kuu pikkusteks etappideks vastavalt tavapärasele arstivisiitide sagedusele. Kordan veel: sinu laps võib näidata kõiki neid oskusi korraga või saavutada teatud etapis vaid mõned neist.

Kui plaanid juba visiiti perearsti juurde, loe 25 kõne ja keele teemalisest mõistest, mida tasub teada, et arsti või logopeedi selgitusi paremini mõista. Kui aga otsid tõhusat vahendit lapse kõne arendamiseks, kasuta rakendust Speech Blubs!

Sinu beebi kõne ja keele arengu verstapostid

(Põhineb materjalil How Does Your Child Hear and Talk?, Ameerika Kõne-, Keele- ja Kuulmisliidu (ASHA) loal.)

3. elukuu lõpuks

Naeratab, kui sa tema vaatevälja ilmud
Kugistab ja teeb häälitsusi
Rahuneb või naeratab, kui temaga räägitakse
Näib tundvat ära sinu hääle
Nutab erinevate vajaduste korral erinevalt

6. elukuu lõpuks

Kugiseb ja laseb kuuldavale kuristavaid helisid mängides või üksi olles
Laliseb ja teeb mitmesuguseid häälitsusi
Kasutab oma häält rõõmu või rahulolematuse väljendamiseks
Pöörab silmad helide suunas
Reageerib sinu hääletooni muutustele
Märkab häält tegevaid mänguasju
Pöörab tähelepanu muusikale

12. elukuu lõpuks

Püüab jäljendada kõnehelisid
Ütleb paar sõna, nagu „emme“, „issi“ või „oi-oi“
Mõistab lihtsaid juhiseid, näiteks „tule siia“
Tunneb ära igapäevaste esemete nimetused, nagu „king“ või „tass“
Pöörab pead ja vaatab helide suunas

18. elukuu lõpuks

Tunneb ära tuttavate esemete, inimeste ja kehaosade nimetused
Järgib lihtsaid korraldusi, mida toetavad žestid
Ütleb umbes 10 sõna

24. elukuu lõpuks

Kasutab lihtsaid fraase, näiteks „veel piima“
Esitab ühe-kahesõnalisi küsimusi, näiteks „lähme õue?“ või „kus mõmmi?“
Järgib lihtsaid korraldusi ja vastab lihtsatele küsimustele
Räägib umbes 50 sõna (või rohkem)
Räägib piisavalt selgelt, et sina ja lapse teised lähedased mõistate teda vähemalt 50% ajast

2–3-aastaselt

Tal on sõna peaaegu kõige jaoks
Kasutab asjade küsimiseks 2–3-sõnalisi lauseid
Kasutab häälikuid k, g, t, d, p, m, n
Räägib viisil, millest pere ja sõbrad aru saavad
Nimetab esemeid, et neid endale paluda või neile tähelepanu tõmmata

3–4-aastaselt

Kuuleb sind, kui hüüad teisest toast
Vastab lihtsatele küsimustele „kes?“, „mis?“, „kus?“ ja „millal?“
Räägib tegevustest lasteaias, kodus või hoius
Kasutab 3–4-sõnalisi lauseid
Räägib ladusalt, ilma et peaks silpe või sõnu kordama

4–5-aastaselt

Kasutab lauseid, mis annavad edasi palju üksikasju
Jutustab lugusid, püsides teemas
Mõistab ja kasutab riimuvaid sõnu
Suhtleb hõlpsalt nii laste kui ka täiskasvanutega
Hääldab enamikku häälikuid õigesti, välja arvatud keerukamad nagu s, r, õ või š
Nimetab mõningaid tähti ja numbreid

Kahtluste korral räägi lastearstiga

Kui sinu laps ei ole ülaltoodud vanuseks enamikku neist oskustest omandanud, on oluline rääkida lastearsti või perearstiga. Tõenäoliselt suunavad nad teid logopeedi või audioloogi (kuulmisspetsialisti) juurde, et välistada probleemid, mis võivad keele arengut pidurdada. Spetsialisti vastuvõtul võidakse lapsele määrata diagnoosiks „kõne mahajäämus“ või „kõne arengu hilistumine“.

Sellised diagnoosid pannakse siis, kui lapsel EI OLE ÜHTEGI MUUD HÄIRET, näiteks autismispektri häiret, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, Downi sündroomi vms.

Tee läbi tasuta Speech Blubsi test, et saada üldine ülevaade oma lapse kõne arengu verstapostidest!

Mida uuringud näitavad kõne ja keele arengu mahajäämuse kohta...

...on see, et kõne või keele arengu mahajäämusega diagnoositud lapsed jõuavad oma eakaaslastele 5. eluaastaks järele, kui neil avastatakse probleem varakult ning nad saavad esimesel võimalusel asjakohast abi.

Tegelikult jõuab uuringute kohaselt 50–70% hilistest rääkijatest oma eakaaslastele järele ning nende keeleline areng on hilises eelkoolieas ja koolieas täiesti tavapärane (Dale, Price, Bishop, & Plomin, 2003; Paul, Hernandez, Taylor, & Johnson, 1996).

Kohe alguses on väga keeruline teha vahet hiliste rääkijate ja hiliste puhkejate („late bloomers“) vahel, sest seda erinevust saab kindlaks teha alles tagantjärele. Samas viitavad mõned uuringud sellele, et hilised puhkejad kasutavad rohkem suhtlemisžeste kui samas vanuses hilised rääkijad, kelle kõne jääbki maha (Thal & Tobias, 1992; Thal, Tobias, & Morrison, 1991), kompenseerides nii oma piiratud aktiivset sõnavara.

Varajane sekkumine on võtmetähtsusega

Hilistel rääkijatel võib vanuse kasvades tekkida oht keeleliste ja/või kirjaoskuse (lugemis- ja/või kirjutamis-) raskuste tekkeks. See on palju tõenäolisem juhul, kui laps ei saa vajalikku sekkumist ja tugiteenuseid.

Uuringud on näidanud, et diagnoositud kõne ja keele mahajäämus võib olla ka varajane või kaasnev tunnus teistele häiretele, näiteks spetsiifilisele kõnearengu puudele, sotsiaalse kommunikatsiooni häirele, autismispektri häirele, õpiraskustele, aktiivsus- ja tähelepanuhäirele, intellektipuudele või muudele arenguhäiretele.

Täpse diagnoosi panemiseks on äärmiselt oluline jälgida lapse üldist arengut valdkondades, mille hulka kuuluvad muuhulgas kognitiivsed, suhtlemis-, meelelised ja motoorsed oskused (ASHA 2018).

Mida saad sina teha, et aidata?

Vahepeal on mitmeid asju, mida saad koduses keskkonnas teha, et toetada oma lapse keele omandamist. Näiteks:

1. Loe oma lapsele vähemalt 5 minutit päevas. Alusta selle harjumusega juba siis, kui ta on umbes 6–8-kuune ja suudab raamatu vaatamisele piisavalt kaua keskenduda.
2. Kirjelda sõnadega kõike, mida te päeva jooksul teete. Räägi lapsele oma tegemistest lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui teed süüa, ütle näiteks: „Emme segab suppi“ või „Võtsin piima“.
3. Ole eeskujuks korrektse keelekasutusega ja ära matki beebikeelt. Sinu laps õpib keelt sind vaadates ja kuulates. Seega, kui matkid lapse öeldut, paku talle alati kõrvale ka õige sõna. Näiteks kui laps ütleb lutipudeli kohta „pud-pud“, vasta talle: „Jah, sa soovid pudelit,“ mitte „Kas tahad pud-puddi?“.
4. Pea päevikut lapse kõne arengu verstapostide kohta. Nii oled kõigi muutustega hästi kursis. Samuti saad lapse arengu teemadel lastearstiga palju detailsemalt vestelda.
5. Proovi Speech Blubsi. Rakendus pakub suurepärast ja lõbusat harivat võimalust koos pisipõnniga sõnu harjutada ja korrata!

Minu tütar on peaaegu 2-aastane ja ta hakkas Speech Blubsiga mängima mõned kuud tagasi. Võin julgelt öelda, et ta teab nüüd väga palju sõnu – oskab öelda umbes 250–300 sõna. Tähestik, loendamine, kujundid, värvid, põhisõnad (emme, issi, vanaema jne), sõnad lauludest, mida ta laulab, igapäevaste asjade nimetused, loomad, loomahelid, toidud ja joogid, tegelased telerist või raamatutest ja palju muudki. Vahel ei panegi tähele, kui palju sõnu nad tegelikult teavad, kuni seda teadlikult uurima hakkad.

Shannon, Instagramist

Jälgi kindlasti Speech Blubsi lehte, sest peagi ilmub uus blogipostitus teemal, kuidas luua oma kodus keelerikas keskkond. Küsimuste või murede korral võta meiega julgelt ühendust!