Teadlik vanemlus: mida see kasvatusstiil endast kujutab?

Selles artiklis

• Teadliku vanemluse meetod
• Mis on vanemate jaoks „teadlik distsipliin”?
• • Teadliku distsipliini seitse oskust
• Kuidas olla teadlik vanem
• • 1. Hinga
  • 2. Kuula rohkem
  • 3. Tööta iseendaga
  • 4. Ole eeskujuks sellise käitumisega, mida ootad oma lastelt
  • 5. Loo toetav ja positiivne keskkond
  • 6. Näita üles empaatiat
  • 7. Lase lastel iseennast leida
  • 8. Armasta neid
  • 9. Piira sõna „ei” kasutamist
  • 10. Julgusta

„Teadlik vanemlus” on suhteliselt uus kasvatusstiil, mis on sündinud Idamaade filosoofia ja Lääne psühholoogia põimimisel. Kliinilise psühholoogi ja menukirjaniku Shefali Tsabary loodud teadliku vanemluse meetod ei püüa pelgalt lapse käitumist korrigeerida. Selle asemel pakub see revolutsioonilist lähenemist: vaadata süvitsi omaenda murekohtadesse ja kasvatusstiili, et luua lastele toetavam ja positiivsem kasvukeskkond.

Teadliku vanemluse meetod

Esiteks ei keskendu teadliku vanemluse põhiprintsiip lapsele, vaid vanemale. See toetub tõdemusele, et vanemad võivad (ise seda teadvustamata) peegeldada omaenda lahendamata probleeme lastele. Näiteks võib vanematel, kes kardavad alateadlikult armastusest ilma jääda, olla raske oma lastele „ei” öelda. Teadlik vanemlus seisnebki selle hirmualge mõistmises ja äratundmises, millal see hirm hakkab vanemlikke otsuseid mõjutama.

Teadlik vanemlus tähendab igapäevast eneserefleksiooni. Niipea kui vanemad mõistavad, kuidas nende enda mured või minevikupagas laste käitumist mõjutavad, saavad nad hakata praktiseerima teadvelolekut ja igapäevast meditatsiooni, et vanemlikku stressi ning ärevust vähendada. Samuti usuvad selle stiili pooldajad, et vanemlik enesepeegeldus aitab soodustada lugupidavamat keelekasutust ja parandada üleüldist suhtlust vanemate ning laste vahel.

See kasvatusstiil ei ole lapsepõlve käitumisprobleemide „kiirremont”. See ei püüa laste halba käitumist kohe mehaaniliselt välja juurida. Küsimus on lihtsalt lapsesõbralikus „hetkes viibimises” ja teadlikkuses sellest, kuidas me oma lastele reageerime – ilma et vanema enda ego ette jääks. Eelkõige nõuab teadliku vanemluse meetod kannatlikkust. Enesepeegeldus, teadvelolek ja sisemiste murekohtade lahendamine ei toimu üleöö!

Mis on vanemate jaoks „teadlik distsipliin”?

Distsipliin on vanemate seas äärmiselt tundlik teema. Sinu valitud distsiplineerimisviisi mõjutavad nii sinu kasvatusstiil, kultuuritaust kui ka isiksusetüüp. Kuidas tegeleb siis laste ebasoovitava käitumisega teadlik vanemlus? Erinevalt paljudest teistest kasvatusstiilidest, mis pakuvad vaid ühte lahendust, toob teadlik vanemlus lauale seitse tehnikat, mida tuntakse nimetuse all teadliku distsipliini seitse oskust.

Teadliku distsipliini seitse oskust

1. Enesevalitsus: viha ja reaktsioonide ohjamine halva käitumise korral ning kohese rahulduse edasilükkamine.
2. Julgustamine: prosotsiaalsete oskuste, nagu hoolivuse, lahkuse ja abivalmiduse näitamine laste suhtes.
3. Enesekehtestamine: lapse allasurumise vältimine ja tervislike piiride seadmine.
4. Valikud: impulsside kontrollimine ja eesmärgi nimel tegutsemine.
5. Empaatia: emotsioonide reguleerimine ja teise vaatenurga võtmine.
6. Positiivne kavatsus: koostöö ja probleemilahenduse soodustamine läbi eksimuste ja väärkäitumise.
7. Tagajärjed: varasematest vigadest õppimine ja oma eksimuste eest vastutuse võtmine.

Need seitse tehnikat pakuvad vanematele mitmekesiseid võimalusi, kuidas eri olukordades ühte või mitut oskust rakendada. Teadlik distsipliin ei aita mitte ainult täiskasvanutel eneseteadlikumaks saada, vaid õpetab ka lastele eluks vajalikke väärtusi: ausameelsust, iseseisvust, austust, kaastunnet, vastutustunnet ja palju muud!

Kuidas olla teadlik vanem

Teadlik vanemlus pakub suurepärast võimalust lapse ja vanema vahelist suhet parandada ning luua enesepeegeldusel põhinev uus mõtteviis. Kuidas aga teadliku vanemlusega alustada? Alusta vaatamisest sissepoole! Võta aega ja mõtle sellele, millised päästikud või probleemid võivad pärineda sinu enda lapsepõlvest või igapäevaelust. Kui mõistad, kuidas sinu hirmud ja ego mõjutavad sinu vanemlikke reaktsioone, saad proovida järgmisi soovitusi, et tuua oma kasvatusstiili positiivseid muutusi.

1. Hinga

Enne kui reageerid lapse valele käitumisele, hinga esmalt sügavalt sisse ja mõtle, kuidas saaksid kohese vihastamise asemel vastata mõnda teadliku distsipliini oskust kasutades.

2. Kuula rohkem

Ära püüa laste käitumist parandada karjumise või moraali lugemisega. Püüa kuulata nende vaatenurka, et mõista käitumise tagamaid. Laste selgituste kuulamine soodustab sageli avatud suhtlust, empaatiat, kaastunnet ja vastutuse võtmist oma tegude eest.

3. Tööta iseendaga

Soodusta enesepeegeldust, rääkides oma partneri või sõbraga, et teha rahu minevikuprobleemide ja praeguste ebakindlustega, mis võivad sinu vanemlust mõjutada.

4. Ole eeskujuks sellise käitumisega, mida ootad oma lastelt

Näita iga päev eeskuju sellise käitumisega, mida soovid oma lastes näha. Ära pelgalt jaga lapsele juhiseid, kuidas peab käituma, vaid demonstreeri talle empaatiat ja vastutustundlikkust oma tegudega.

5. Loo toetav ja positiivne keskkond

Mida vähem stressirohke on keskkond, seda vähem on stressis ka sinu lapsed. Armastava õhkkonna loomine aitab neil end turvaliselt ja hoituna tunda ning omandada eluks olulisi põhiväärtusi.

6. Näita üles empaatiat

Empaatia erineb pelgast kaastundest. Empaatia tähendab teise inimese mure, valu ja kurbuse mõistmist ning selle läbi tundmist.

Võta hetk aega, et püüda mõista, kus su laps emotsionaalselt parajasti asub.

7. Lase lastel iseennast leida

Igal lapsel on kordumatu isiksus. Lase oma lastel seda arendada, pakkudes neile valikuid, vastutust ja tervislikke piire, mis võimaldavad neil mõista, kes nad inimesena on. Saad seda teha väga lihtsalt: lase neil ise endale riided valida või paku õhtusöögiks tervislikke variante ja luba neil ise otsustada, mida süüa.

8. Armasta neid

Kui lapse ainulaadne isiksus hakkab esile tulema, armasta teda täpselt sellisena, nagu ta on! Koos kõigi tema vigade ja eripäradega!

9. Piira sõna „ei” kasutamist

Selle asemel et kõigele „ei” öelda, lase oma lastel vigu teha ja neist õppida. Loomulikult on tervislikud piirid endiselt vajalikud!

10. Julgusta

Märka oma laste tugevusi ja huvisid ning innusta neid nendes viluma! See aitab neil oma oskusi lihvida ja kasvatab enesekindlust.

Teadlik vanemlus on imeline ja revolutsiooniline viis laste kasvatamiseks. Samas nõuab see suurt enesepeegeldust, et märgata, kuidas sinu enda mured võivad su vanemlikku käitumist mõjutada. See ei ole lihtne. Alguses võib emotsionaalsete ummikseisude läbitöötamine olla isegi valus. Kuid see on seda väärt, et luua oma lastega lähedasem suhe ja olla hetkes kohal olev teadlik vanem.