Kuidas õpetada lastele enesedistsipliini: 4 lihtsat viisi

Enesedistsipliini nimetatakse ka enesekontrolliks. Enesedistsiplineeritud inimene peab oma impulsse ohjama või neid eirama, et saavutada oma eesmärk. Lihtsamalt öeldes: me eirame tugevat tungi saada midagi, mida tahame, et saada midagi, mida tahame veelgi rohkem.

Laste puhul ei tähenda enesedistsipliin seda, et püüad nende käitumist kontrollida. Oluline on õpetada neid ise oma käitumist juhtima. Enesedistsipliini märke näitav laps suudab teha kodutöid, majapidamistöid ja muid olulisi igapäevaseid ülesandeid ilma näägutamise ja survestamiseta.

Lastel, kellel enesedistsipliin puudub, võib see oluline oskus jääda puudulikuks ka täiskasvanueas, mis võib mõjutada toimetulekut järgmistes valdkondades:

• töö,
• rahaasjad või
• majapidamistööd ja kodused kohustused.

Et sul oleks lihtsam mõista, milline näeb enesedistsipliin lastel välja, toome mõned näited olukordadest, kus enesedistsipliini on või kus see puudub.

Enesedistsipliin puudub: 4-aastane poiss segab vestlusi, sest ta ei suuda oma rääkimisjärjekorda oodata.

Enesedistsipliin: 4-aastane poiss palub täiskasvanult abi, kui teine laps võtab tema mänguasja, selle asemel et kätte maksta ja teist last lüüa.

Enesedistsipliin puudub: 5-aastane tüdruk tõuseb ikka ja jälle voodist, sest ta ei talu uinumise ajal igavust.

Enesedistsipliin: 6-aastane poiss sööb hommikusöögi lõpuni, tõuseb lauast ja läheb kooliks riidesse omal algatusel.

Enesedistsipliini ehk enesekontrolli oskuse õppimine kestab kogu elu. Paljudel täiskasvanutelgi on enesekontrolliga raskusi kas kõigis või mõnes eluvaldkonnas. Kui aga täiskasvanu saab enesedistsipliini arendada, saavad seda ka lapsed. Kui isegi mõnel täiskasvanul on sellega raskusi, ära oota, et sinu laps õpib selle ära üleöö. Õnneks on olemas viise, kuidas aidata lapsel enesedistsipliini aja jooksul arendada.

Kuidas enesedistsipliini arengut toetada

1. Harjuta ise enesedistsipliini

See on kaugelt kõige lihtsam viis õpetada lapsele enesedistsipliini. Ole lihtsalt ise eeskujuks! Lapsed õpivad vaadates. Isegi kui sulle tundub, et nad ei pane tähele, jälgivad nad sind.

Kui su laps näeb, et oled ise enesedistsipliini eeskujuks ja teed majapidamistööd ära enne, kui filmi vaatama istud, saab ta aja jooksul aru, et sama distsipliini oodatakse ka temalt.

2. Kasuta tagajärgi ja tasusid

Vahel tahame lapsevanematena hoida oma lapsi kõigi ebameeldivate tunnete ja olukordade eest. Nii aga ei õpi lapsed oma tegude tagajärgi tundma. Kui teed näiteks lapse eest ära tema kodutöö, jääb tal õppimata:

• aine, mida ta parasjagu õpib,
• uhkustunne selle üle, et ta on uue ülesande selgeks saanud ja lõpetanud, või
• tagajärg, et ülesande tegemata jätmisel võib ta läbi kukkuda.

Selle asemel, et keerulisi olukordi vältida, lase lapsel millegagi ka ebaõnnestuda, et ta näeks, milliste tagajärgedeni enesedistsipliini puudumine viib. Mõned nimetavad seda „karmiks armastuseks“. Laps peab küll õppima, mida enesedistsipliini puudumine kaasa toob, kuid ta vajab ka tasu oma raske töö eest!

Kui märkad, et su laps teeb igapäevatoimetused, näiteks riietumise või hammaste pesemise, ära ilma palumata, tunnusta teda kiitusega või isegi iganädalase tasuga: ta võib näiteks jääda filmi vaatama tund aega pärast tavalist magamamineku aega.

3. Loo kindel struktuur

Kindel struktuur lapse elus on enesedistsipliini õppimisel põhiline samm. Kui laps järgib igapäevast rutiini, teab ta, milliseid kohustusi temalt oodatakse. Igapäevane rutiin, nagu hommikusöök, riietumine ja hammaste pesemine, loob raamistiku ülesannetele, mida laps suudab lõpuks ise enesedistsipliini abil täita.

Struktuur ja igapäevarutiin aitavad lapsel enesedistsipliini arendamisel edukas olla. Lisaks võimaldab struktureeritud keskkond lapsel tunda uhkust ja rahulolu, kui ta saab igapäevaste toimetustega ise hakkama. Nii tekib omamoodi tasusüsteem: enesedistsipliin toob kaasa head tunded.

4. Anna teada, et see saab olema keeruline

Lapsed õpivad kiiresti! Jah, nad õpivad kiiresti tagajärgedest, kuid sama tähtis on rääkida neile ka olukorraga seotud raskustest. Kas oled ise sattunud keerulisse olukorda või saanud raske ülesande ja soovinud, et keegi oleks sind hoiatanud, kui raske see tuleb?

Kui hoiatad last või räägid talle ausalt keerulisest olukorrast või ülesandest, valmistab see teda vaimselt eesootavaks väljakutseks ette. Vaatame üht näidet!

Näide: Su laps tahab hakata ujumistundides käima. Ujumistundides on tal vaja väga palju enesedistsipliini, et jätkuvalt trennis käia, uusi ujumistehnikaid õppida ja omandada keerulisi oskusi, näiteks vettehüppeid.

See näide nõuab lapselt pühendumist ja enesedistsipliini. Ujumine on ka väga keeruline spordiala, kui tahta õppida midagi enamat kui lihtsalt koeraujumist. Et aidata lapsel end vaimselt ette valmistada enesedistsipliiniks, mida tal vaja läheb, istu temaga maha ja räägi ujumistundide raskustest ja rõõmudest.

Lisaks ujumistundide raskustele räägi lapsele ka sellest, mida ta neist võidab! Kui räägid ainult raskustest, ei tundu ujumistunnid enam ahvatlevad ja laps ei pruugi enam tahta neis osaleda. Kui aga kirjeldad, mida ujumine talle annab, näitad, kuidas enesedistsipliin võib elus end ära tasuda.

Kokkuvõte

Enesedistsipliin ehk enesekontroll tuleb ajaga. Isegi mõnel täiskasvanul on sellega endiselt raskusi! Kuigi lapsele on võimalik enesedistsipliini õpetada, areneb see oskus aja jooksul aeglaselt. Kui aga alustad õpetamist juba varases eas, võib su lapsest kasvada enesedistsiplineeritud täiskasvanu! Just see üks oskus võib määrata, kas väikelastest kasvavad hiljem elus edukad inimesed.