Väikelapse kogelemine – 7 asja, mida sulle keegi ei räägi

Selles artiklis

• Me kõik läbime TAVALISI kogelemise perioode
• Kuidas teha vahet eakohasel ja muret tekitaval kogelemisel?
• Kogelemise põhjused
• Millal pöörduda logopeedi poole?
• Millist abi on võimalik saada?
• Tegevused kõnesujuvuse toetamiseks

Kõnesujuvusetus, mida nimetatakse ka kogelemiseks, hõlmab ebatavalisi:

Kogelemisega lastel ja täiskasvanutel võib rääkides esineda ka kaasnevaid näo- ja kehaliigutusi. See võib väljenduda vaevumärgatavas pilgu kõrvale pööramises vestluskaaslaselt või äärmuslikumalt jalgade patsutamises või keha tõmblustes.

Me kõik läbime TAVALISI kogelemise perioode

Juba varases eas läbime me kõik täiesti loomulikke kogelemise perioode. Lastel tekib see sujuvusetuse periood sageli lasteaiaeas. Täiskasvanud võivad rääkides poetada vahele häälitsusi nagu „öö“, „ee“ ja „noh“ ning aeg-ajalt korrata häälikuid, sõnu või fraase. Lapsed kasvavad ja arenevad ajaga sellest sujuvusetuse perioodist reeglina välja.

https://www.youtube.com/watch?v=qsaIk1BaWSM

Vaata näiteid eakohastest kordustest, mida lapsed rääkides teevad.

Kuidas teha vahet eakohasel ja muret tekitaval kogelemisel?

Kogelemine algab tavaliselt 2–5 aasta vanuselt ning poistel esineb seda sagedamini kui tüdrukutel (Healthtouch 2000).

Lapsel, kellel on eakohane kõnesujuvusetus, võivad ilmneda järgmised märgid:

Lapsel võib olla risk kogelemise väljakujunemiseks, kui tal esineb järgmist:

https://www.youtube.com/watch?v=PiBVt54aeeI

Ühel lapsel neljast võib keelearengu jooksul esineda kogelemist. See aga ei tähenda, et seda peaks lihtsalt eirama – murele varakult tähelepanu pööramine aitab selle lahendada.

Kogelemise põhjused

Tahaksin väga öelda, et teame TÄPSELT, mis kogelemist põhjustab, aga me ei tea. See on üks kõne- ja keelepuuete valdkonna kõige vähem mõistetud nähtusi. Arstid ei ole ühel meelel üheski konkreetses põhjuses ning leiavad, et kogelemise taga on tõenäoliselt mitme erineva teguri koosmõju. Võimalikud teooriad kogelemise põhjuste kohta on järgmised:

Millal pöörduda logopeedi poole?

Vanemana me kuulame oma lapsi alati hoolega ja mõtleme: kas see on normaalne? Miks ta nii teeb? Kas midagi on valesti? USALDA. OMA. SISETUNNET!

Kui tunned, et lapsel on kõnega raskusi, kuula tähelepanelikult, kuidas ta oma keskkonnas eri inimestega suhtleb.

Kas ta räägib eakaaslastega teistmoodi kui õpetajaga? Kas su laps kogeleb siis, kui ta tundub olevat suure pinge all?

Mõne aja pärast peaksid märkama, kas sujuvusetusel on püsiv muster. Ära karda pöörduda tugispetsialistide poole või otsida võimalust iseseisvaks hindamiseks. Probleemidega varajane tegelemine võib aidata vältida lapse mahajäämust sotsiaalselt ja õppimises (ASHA, 2006).

Millist abi on võimalik saada?

Esimene spetsialist, kelle poole pöörduda, on logopeed. Logopeedil peaks olema erialane pädevus ja riiklikult tunnustatud kvalifikatsioon, tavaliselt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus.

Rakendusest Speech Blubs App leiad samuti suurepärast teavet, strateegiaid ja tegevusi, mida saad kodus kohe katsetada, kuni ootad professionaalset abi!

Tegevused kõnesujuvuse toetamiseks

Nagu ikka, võta julgelt ühendust, kui sul tekib lapse kõnearengu kohta veel küsimusi või muresid. Laadi alla Speech Blubs ja tutvu harjutustega, mis aitavad lapsel kogelemisest üle saada!

Allikad