Aita kogelevatel lastel kiusamisest üle saada

Minu tavapärased patsiendid on lapsed, kellel on kognitiivsed probleemid, kuulmis- või keeletöötlushäired, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning kogelemine. Kuni kahe aasta taguse ajani oli minu hoole all harva mõni kogelev õpilane. Enne karantiini oli neid aga lausa kuus!

Kui midagi sellist juhtub, paneb see mind alati mõtlema, miks? Mis meie lastega toimub, et nad kurnama hakkavad? Kas nad said enne gümnaasiumi logopeedilist abi?

Uued uuringud

Purdue ülikoolis läbi viidavas uues uuringus vaadeldakse kogelemise mõjusid, eriti kiusamist ja narrimist, ning nende tegurite tagajärgi lapse vaimsele tervisele ja heaolule.

William Murphy, kes on töötanud üle kahe aastakümne Purdue ülikooli vabade kunstide kolledži kõne-, keele- ja kuulmisteaduste osakonnas logopeedia arendamise alal, kirjutas 110-leheküljelise raamatu (8 dollarit), mida rahastas ja mille andis eelmisel kuul välja National Stuttering Association – maailma suurim kogelevate inimeste eneseabigrupp.

Raamatus on peatükid vanematele, õpetajatele, logopeedidele ja kogelevatele lastele. Raamatut saab osta ühingult National Stuttering Association, helistades numbril (800) 937-8888 või külastades kataloogi veebisaiti.

Vanemad saavad aidata, rääkides oma lastega kiusamisest. Raamatus välja toodud soovitused vanematele hõlmavad koos lapsega plaani väljatöötamist kiusajaga toimetulekuks.

https://www.youtube.com/watch?v=OJ2o3OF_XP0

Seejärel saavad vanemad koos lapsega harjutada, kuidas kiusajaga rääkida, või aidata lastel meeles pidada, et nad läheksid sõprade juurde või hoiaksid õpetaja või mõne teise täiskasvanu lähedusse.

William Murphy kinnitab, et ainult kogelemise kallal töötamisest ei piisa, et last aidata. Vanemad ja terapeudid peavad tegelema ka negatiivsete tunnete ja mõtetega, mis võivad takistada lapsel edu saavutamast.

Näiteks võib lapse kõnesujuvus paraneda, kuid tal võivad endiselt olla negatiivsed tunded, nagu „miks just mina“ või „miks ma ei või lihtsalt normaalselt rääkida“. Need tunded muutuvad veelgi hullemaks, kui eakaaslane tema üle naerab või halvasti ütleb.

Enamikul minu kõnesujuvusprobleemidega õpilastest on see mure olnud alates põhikoolist.

Mõned käisid teraapias, mõned arvati edusammude puudumise tõttu programmist välja ja mõned polnud enne minuga kohtumist kunagi logopeedi näinudki. Nad kõik on noormehed.

Minu üks õpilane

Mul on üks õpilane, kellel on olnud palju plahvatuslikke vihahooge, kes ärritub kergesti ja on igal aastal mitmes aines läbi kukkunud. Lähtun kogelevate õpilastega töötades alati nõustamispõhisest lähenemisest, sest selle karmi kesta all toimub tavaliselt palju enamat.

Selle konkreetse õpilase puhul toimus PALJU. Kuigi teda praegu ei kiusata, on tal lisaks kõnesujuvusele mitmeid emotsionaalseid muresid, millega tuleb tegeleda. Need probleemid tiirlevad tavaliselt selle ümber, kas ta on üldse väärtuslik ja väärib elus õnne.

Ta on väga vastu oma tundetest rääkimisele, eriti seetõttu, et see teeb teda tema arvates nõrgaks.

Igal kohtumisel pühendame esimesed 15 minutit nõustamistüüpi küsimuste lahendamisele ja tunni teises pooles keskendume kogelemistehnikatele ja -strateegiatele.

Kui ta on avatud ja valmis nõustamisküsimustele vastama, paraneb tema kõnesujuvus märgatavalt! Isegi nii kaugele, et ta peaaegu ei kogele üldse. See on otseses kooskõlas käimasoleva uuringu ja teadustööga!

Minu lootus on, et kooli lõpetades mõistab ta oma tunnete ja mõtete jagamise olulisust ning otsib tuge ka pärast gümnaasiumi!

Nõuanne vanematele

Kui su lapsel ilmnevad kõnesujuvuse häirete märgid või sümptomid, pöördu palun logopeedi poole. Vajalik võib olla ka täiendav nõustamine, tagamaks, et tegeletakse häire kõigi aspektidega!

Nõustamine ei pruugi olla mõeldud ainult lapsele – vaja võib minna perekeskset lähenemist! Ole avatud meelega ja pea meeles, et see kõik aitab su lapsel kõnepuudest üle saada, isegi kui see tekitab sinus endas sel hetkel ebamugavust!