6 viisi, kuidas mäng toetab väikelapse arengut

Selles artiklis

• 6 viisi, kuidas mäng toetab väikelapse arengut
• • MÄNG soodustab kõne ja keele arengut
  • MÄNG toetab vaimset tervist
  • MÄNG arendab sotsiaalseid oskusi
  • MÄNG kasvatab uudishimu ja kujutlusvõimet
  • MÄNG soodustab iseseisvust
  • MÄNG tugevdab kognitiivseid oskusi
• Kingi oma väikelapsele mängurõõm

Lapsed ei ole kohustatud mängima, kuid neil on selleks loomupärane tung. Ja seda mõjuval põhjusel – just mängides nad õpivad tundma ja avastavad oma maailma.

Tegelikult on ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet kuulutanud mängu lapse põhiõiguseks, sest see on lapse arengu lahutamatu ja hädavajalik osa!

Lisaks soovitab American Academy of Pediatrics. 2018. aastal soovitasid nad kõigil lastearstidel esimese kahe eluaasta tervisekontrollides lausa „mängu välja kirjutada“!

Nii oluline mäng ongi.

Nimekiri mängu eelistest lapse arengule on praktiliselt lõputu. Seetõttu on sellest kirjutatud terveid raamatuid.

Uue raamatu kirjutamise asemel annab see artikkel vanematele ja hooldajatele kiire ülevaate peamistest viisidest, kuidas mäng väikelapse arengule kasuks tuleb.

MÄRKUS: Selles artiklis mõeldakse „väikelapse“ all 2–3-aastaseid lapsi.

6 viisi, kuidas mäng toetab väikelapse arengut

MÄNG soodustab kõne ja keele arengut

Mäng on üks parimaid viise kõne ja keele arengu toetamiseks! Mängides saavad väikelapsed vabalt häälitseda ja katsetada uusi häälikuid, sõnu ja lauseid, andes neile samal ajal tähenduse. Nimeta kindlasti esemeid, millega laps mängib, eriti neid, mida ta ise veel nimetada ei oska.

Lase lapsel mängu juhtida. Võib-olla pakub talle klotsidest ehitamise asemel rohkem huvi paberi rebimine, karpi panemine ja sealt välja võtmine. Mine sellega kaasa! Rebi koos temaga paberit ja ütle: „Mina rebin ka paberit,“ „paber on karbis“ ja „nüüd võtan paberi karbist välja.“ Keele arendamise võimalusi leidub tõesti igal sammul!

Võtame näiteks seebimullid. Kui su laps suudab mulle puhuda, tähendab see, et tema suulihased on piisavalt tugevad ja tal on mulli puhumiseks vajalik koordinatsioon. Neid samu lihaseid läheb vaja ka kõnehäälikute moodustamiseks. Julgusta oma väikelast ise mulle puhuma. Puhuge mulle kordamööda, sest mullide püüdmiseks ringi joosta ja hüpata on samuti äärmiselt tore.

Kasuta seda aega selliste sõnade ütlemiseks nagu „puhuma“, „mull“ ja „pauhh“. Need sõnad sisaldavad varakult arenevaid häälikuid nagu „b“ ja „p“, mida hiljem kõnelema hakkavatel väikelastel on lihtne järele aimata.

MÄNG toetab vaimset tervist

Mäng vähendab teadaolevalt laste ärevust ja stressi, ometi antakse lastele mitmesugustel põhjustel mängimiseks üha vähem aega. Võimaldada oma lapsele vaba mängu on hädavajalik! Samuti õpivad lapsed mängu kaudu empaatiat, lahkust ja hoolivust.

MÄNG arendab sotsiaalseid oskusi

Väikelapsed mängivad tavaliselt üksinda või kõrvuti (paralleelselt) kuni umbes 3-aastaseks saamiseni. Seega, isegi kui teised lapsed on läheduses, näed sa neid pigem omi asju ajamas. Sellest hoolimata jälgivad nad sageli huviga, mida teine laps kõrval teeb.

Kui lapsed saavad 3–4-aastaseks, hakkab nende mäng juba teisi lapsi kaasama. Just siis õpitakse mängu käigus läbirääkimisi pidama ja kordamööda tegutsema. See kõik aitab neid suuremaks kasvades, kui meeskonnatöö muutub olulisemaks.

MÄNG kasvatab uudishimu ja kujutlusvõimet

Väikesed lapsed õpivad tegevuse kaudu ning nende jaoks tähendab „tegutsemine“ peaaegu alati mängimist. Pappkasti vaatavad nad hoopis teisiti kui täiskasvanud.

Selle ilmestamiseks viidi läbi suurepärane uuring. Teadlased lõid mänguasja, mis koosnes erinevatest värvilistest torudest. Eelkooliealised lapsed jagati rühmadesse. Ühele rühmale näidati konkreetselt ette ühte asja, mida see uus mänguasi teha oskab. Teisele rühmale anti mänguasi kätte ilma igasuguste juhisteta.

Teadlased avastasid, et lapsed, kellele oli tegevus ette näidatud, tegidki ainult seda. Lapsed, kes juhiseid ei saanud, avastasid aga omal käel muid võimalusi ja mängisid mänguasjaga palju kauem! Uuringu kohta saad lähemalt lugeda siit.

MÄNG soodustab iseseisvust

Üksinda mängimine on väikelastele väga oluline. Juba varasest east alates aitab iseseisev mäng lastel iseseisvust kasvatada. Sinu laps muutub enesekindlamaks, iseseisvamaks ja uudishimulikumaks! Suuremaks saades arendab omaette mängimine ka lapse kriitilise mõtlemise oskust.

MÄNG tugevdab kognitiivseid oskusi

Vaba mäng on aju arenguks hädavajalik. Teadlased kinnitavad, et mäng aitab luua parema ja tugevama aju! Lethbridge'i ülikooli (Alberta, Kanada) teadlase Sergio Pellise sõnul „muudab mängukogemus neuronite vahelisi ühendusi aju eesmises osas.“

Need muutused toetavad lapse emotsioonide reguleerimise, planeerimise ja probleemide lahendamise oskuste arengut.

Kingi oma väikelapsele mängurõõm

Selleks, et pakkuda lastele äärmiselt väärtuslikku mängurõõmu, peavad täiskasvanud mõistma mängu tegelikku väärtust. Tänapäeval survestatakse lapsi juba varakult akadeemilisi oskusi omandama ning see võtab neilt mänguaega vähemaks. Arvukad uuringud näitavad, et väikelapsed õpivad mängides – just vaba mängu kaudu, mis ei ole täiskasvanu juhitud ega suunatud – palju paremini kui traditsiooniliste meetodite, näiteks töölehtede ja mälukaartide abil.

Jäta tähestik ja numbrid ajaks, mil laps on vanem.

Aeg mängida on praegu!