Beebid õpivad grammatikat juba enne rääkima hakkamist

Kõik lapsevanemad teavad, kui liigutav ja eriline on lapse esimeste sõnade kuulmine. Mäletan, kui elevil ma olin, kui mu tütar lõpuks „emme“ ütles – „issi“ oli tal suus juba umbes 10-kuuselt!

Minu pojaga oli täpselt vastupidi. Tema ütles esimesena „emme“ umbes 9-kuuselt ja lisas sinna juba kolm nädalat hiljem kiiresti ka „issi“. Kuid teema, kuidas lapsed õpivad oma esimesi sõnu ja grammatikat, on ääretult paeluv.

Kui mu tütar sai umbes 2-aastaseks, nägime tõelist hüpet tema grammatika ja sõnavara arengus. Isegi praegu ütleb ta asju, mis panevad mind imestama. Mõtlen tihti, mida kõike ta veel kõrvataha paneb (tõenäoliselt just neid asju, mida me ei tahaks, et ta mäletaks, eks?).

Ole kannatlik

Prantsusmaal tehtud hiljutised uuringud vaatlesid, kui varakult beebid tegelikult grammatikat tajuma hakkavad. Kui sul on laps, siis tead, et lapsed hakkavad esmalt katsetama lihtsate sõnaühendite ja lausetega. Lalin ja titekeel on esimene samm. Grammatiline keerukus ja täpsus arenevad välja alles tüki aja pärast.

Läbiviidud uuring näitas, et „juba enne oma esimeste sõnade lausumist omandavad beebid oma emakeele grammatika põhitõed“. Teadlased leidsid, et kaheksakuused prantsuse imikud suudavad eristada funktsioonsõnu (nt artikleid, isikulisi asesõnu või eessõnu) täistähenduslikest sõnadest (nt nimisõnadest, tegusõnadest või omadussõnadest).

Beebid kuulevad funktsioonsõnu sageli, kuna neid on keeles vähem ja need eelnevad sellistes keeltes nagu inglise ja prantsuse keel täistähenduslikele sõnadele.

Samuti leiti, et täistähenduslikke sõnu õpivad beebid aeglasemalt ning see erines isegi ühe ja sama pere laste vahel. Mis oli selle põhjuseks? Uuringu tulemused jäid ebaselgeks ning autorite sõnul on põhjuse väljaselgitamiseks vaja teha rohkem uuringuid.

Austa nende eripärasid

Oma kogemusest väikelastega töötamisel ja oma laste kasvamist ning arengut jälgides tean, et iga laps on erinev. Ühel lapsel võivad motoorsed oskused areneda kiiremini kui tema õel või vennal, kes hakkas varem rääkima. Just nii oli lugu minu kahe lapsega.

Minu tütar hakkas liikuma aeglasemalt kui poeg, kuigi see oli igati eakohane. Panen selle arvele, et poeg tahtis väga meiega ja oma õega koos olla, mistõttu oli tal suurem motivatsioon end liikvele ajada. Tema jaoks oli häälikute tegemine ja väljendusrikas kõne viis meie tähelepanu võita!

Aju on hämmastav organ. See, et tehakse nii palju uuringuid selgitamaks välja, millega me juba sündides kaasa tuleme, on äärmiselt paeluv!

Kui soovid kõne arengu kohta rohkem teada saada, võta ühendust Speech Blubsi meeskonnaga või meie logopeedidega ning me kirjutame sellest blogipostituse!