Lapse keele omandamise etapid

Psühholoogid kirjeldavad keele omandamist kui protsessi, mis sõltub suuresti kasvatusest ja keskkonnast. Teisisõnu õpivad lapsed esimesi sõnu ja enamatki siis, kui neil on kõnerikas keskkond.

Teisest küljest, kuigi keeleteadlased ja nativistid nõustuvad, et kõneldud keele keskkond on suhtlemise õppimisel oluline, väidavad nad samuti, et ainuüksi lapse keskkonnast ei piisa ega ole see tõhusa õppimise ainus põhjus. Lapse areng toimub kõigega alates lalisemisest ja beebikõnest kuni hilisema keeleõppeni.

Aita oma lapsel sõnavara kasvatada rakendusega Speech Blubs. Alusta tasuta prooviperioodi juba täna ja avasta üle 1500 tegevuse, millest su pisikesele on palju kasu ja rõõmu! ❤️

Keeleteadlased põhjendavad, et inimese ajul on kaasasündinud eelsoodumus keelt omandada. Kognitiivne areng keeleõppe osas avaldub isegi siis, kui seda otseselt ei õpetata (Chomsky, 2006). Stiimuli vaesuse hüpotees (The Poverty of Stimulus) väidab, et lapsed suudavad rikkalikke keelesüsteeme omandada kiiresti ja vaevata, isegi piiratud kokkupuute korral ja ilma otsese õpetamiseta (Saxton, 2017).

Selle kaasasündinud võime tulemusena kulgevad keele omandamise etapid kõigil lastel üldiselt samas järjekorras! Need verstapostid on:

1. Sünnieelne etapp: inimese aju ettevalmistus keele omandamiseks pärast sündi

Keele omandamine algab ammu enne lapse sündi. Beebid harjuvad kõne ja keelega juba emaüsas. Inimkõrv hakkab tööle 3.^ndas trimestris ehk umbes raseduse 7. kuul (Saxton, 2017). Sel perioodil reageerivad sündimata lapsed igat tüüpi helidele.

Veelgi põnevam on see, et nad suudavad eristada kõnehelisid mittekõnelistest helidest. Emaüsas on beebid oma emakeele suhtes tundlikumad kui võõrkeelte suhtes ning teevad selget vahet oma ema häälel ja teiste häältel (Saxton, 2017). See nähtus on üks paljudest loomulikest tõenditest, mis toetab väidet, et keel on inimese ajusse juba sisse programmeeritud.

See keeletaju ja kuulmise etapp emaüsas on pärast sündi toimuva keele omandamise jaoks ülioluline. Kaasasündinud kuulmispuudulikkuse või kuulmislangusega sündinud lapsed jäävad sellest etapist ilma. Selle tulemusena hilineb keele omandamine pärast sündi tavaliselt nelja kuni viie kuu võrra (DeLuzio, 2020).

2. Lalisemine – 7 kuu vanuselt

Selles etapis hakkavad imikud hääli tehes uurima helide omadusi. Varase lalisemise helid on universaalsed. Kui laps saab aga 8-kuuseks, toimub lalisemise omadustes muutus (Helms-Park, 2018). Lalisemine muutub eristuvamaks. Imikud hakkavad tegema häälikuid, mis esinevad ainult nende emakeeles.

Prantsuse ja Ameerika beebid ei lalise ühtemoodi, sest inglise ja prantsuse keeles on teatud häälikuid, mida teises ei leidu. Selles etapis läbivad lapsed kolm faasi. Need on järgmised:

Nendes faasides on ingliskeelsete beebide kõige sagedamini tekitatavad vokaalid ja konsonandid: „i“, „u“, „a“ ning „b“, „d“, „g“ ja „m“. Täishäälikuid on üldiselt lihtsam hääldada kui kaashäälikuid, sest need ei vaja hääle- või ninatraktis erilisi takistusi.

3. Ühesõnaline (holofrastiline) etapp – 1–1,5 aasta vanuselt

Selle etapi jooksul hakkavad lapsed omandama ja kasutama oma emakeele päris sõnu. Selles etapis laps kasutab suhtlemiseks ühesõnalisi konstruktsioone. Üheainsa sõna kasutamise eesmärk on kontekstist sõltuvalt edasi anda terve lause mõte.

Nagu arvata võib, on sõnakasutus üsna korduv. Ühesõnalistel lausungitel on kolm funktsiooni:

Selles vanuses teavad lapsed oma öeldud sõnade tähendust, sest rääkimisega kaasneb sageli näpuga näitamine (Helms-Park, 2018).

4. Kahesõnaline etapp – 1,5–2 aasta vanuselt

Lapsed jõuavad sellesse etappi tavaliselt siis, kui neil on selge umbes 50 sõna. Nad hakkavad näitama teadmisi oma keele sõnajärjest. Inglise keeles kehtib ALUS ÖELDIS SIHITUS (SVO) sõnajärg. Kõnes kasutatakse väga sageli järgmisi struktuure:

Selles etapis ilmub lapse keelde palju tegusõnu, nimisõnu ja omadussõnu ning ka intonatsioon! Intonatsioon on selge märk sellest, et laps ei taju kõnet enam ühe tervikliku tükina, vaid üksikute sõnade kogumina, mis liituvad keerukama tähenduse edastamiseks.

5. Telegraafiline etapp – 2–2,5 aasta vanuselt

Selles etapis kogevad lapsed sõnavara sööstu ehk „plahvatust“. Kõne sarnaneb lihtsustatud keelele, sest grammatilised abisõnad (väikesed sõnad nagu inglise „the“, „a“, „is“, „will“, „of“, „by“), mitmuse tunnused, mineviku lõpud ja pöördelõpud jäetakse sageli välja.

Selle etapi jooksul suhtleb laps peamiselt sisusõnadega (tegusõnad, nimisõnad, omadussõnad) ja mõnede asesõnadega, nagu „mina“ ja „minu“.

Kuigi selles etapis puuduvad paljud abisõnad, järgivad lapsed oma keele sõnajärge ja lauseehitust. Arvestades inglise keele sõnajärge (SVO), toovad ingliskeelsed lapsed kuuldavale väljendeid, mis sarnanevad järgmistele lausetele:

6. Telegraafijärgne etapp – 2,6+ aasta vanuselt

Selle etapi alguses hakkavad tekkima täislaused. Kõigepealt ilmuvad käskivad ja väitlaused (Helms-Park, 2018):

Selle etapi alguses ilmuvad ka rinnastatud (omandatakse varem) ja alistatud liitlaused, kuid need omandatakse lõplikult 4–5 aasta vanuselt (Helms-Park, 2018):

Keerukamate küsimuste ja eituste areng toimub vanuses 2,6–3,0 aastat (Helms-Park, 2018). Lapse 3.^ndaks sünnipäevaks hakkab ta kasutama rohkem grammatilisi abisõnu ja vorme, näiteks reeglipärast mitmust „-s“, tegusõnalõppu „-ing“, eessõnu (of, in, by), kuid ainsuse kolmanda isiku ühildumine tuleb veidi hiljem: „She loves candy.“ Selle etapi lõpu poole, vanuses 5–6 aastat, on peaaegu kõik keelenüansid omandatud (Helms-Park, 2018).

Kokkuvõte

Seda keele omandamise juhendit vaadates peaksid vanemad meeles pidama, et laste kõne arengu kiirus on erinev. Kui laps on teistest veidi maas, ei tähenda see tingimata kõnepuudulikkust. Iga laps on unikaalne ja erinev. Mõni omandab keele kiiremini kui teine.

Alati on oluline meeles pidada, et keele mõistmine eelneb selle rääkimisele alati mõne kuu võrra. Keelepädevus ei võrdu ainult sellega, mida laps suudab välja öelda. Enamik lapsi, kellel esineb kõnearengu mahajäämust (sealhulgas kuulmisraskuste tõttu), jõuavad oma eakaaslastele tavaliselt järele 3. eluaastaks (DeLuzio, 2020).

Allikad: