Downi sündroomiga laste õpetamine – õpetaja nõuanded

Selles artiklis

• Downi sündroomi logopeedia äpp
• Intervjuu Meganiga
• • Milline oli sinu õppeprotsess?
  • Milline on sinu kogemus logopeediaga?
  • Mis on sinu suurim väljakutse?
  • Millised meetodid sinu puhul toimisid?
  • Kas sul on nõuandeid vanematele ja lastele?
  • Milliseid vahendeid sa kõne arendamiseks kasutad?
  • Milliseid vahendeid ja materjale sul tavaliselt vaja läheb?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC) ütleb: „Kromosoomid määravad kindlaks, kuidas lapse keha raseduse ajal moodustub ning kuidas see üsas ja pärast sündi arenedes toimib. Downi sündroomiga lastel on ühest neist kromosoomidest lisakoopia – kromosoom 21. Meditsiiniline termin lisakromosoomi kohta on „trisoomia“. Downi sündroomi nimetatakse ka „21. trisoomiaks“. See lisakoopia muudab lapse keha ja aju arengut, mis võib kaasa tuua nii vaimseid kui ka füüsilisi väljakutseid.

Downi sündroom on kogu eluks jääv seisund. Varajane tugi aitab Downi sündroomiga beebidel ja lastel sageli oma füüsilisi ja vaimseid võimeid parandada. Enamik neist teenustest keskendub laste aitamisele oma täieliku potentsiaali saavutamisel. Nende hulka kuuluvad logopeedia, tegevusteraapia ja füsioteraapia, mida pakutakse tavaliselt varajase sekkumise programmide kaudu. Downi sündroomiga lapsed võivad vajada koolis ka lisatuge või tähelepanu, kuigi paljud lapsed käivad tavaklassides.“

See blogipostitus on intervjuu Megan Casilla-Mwauraga, kellel on vahetu kogemus Downi sündroomiga laste õpetamisel. Ta on USA põhikooliõpetaja, kelle nõo lapsel on Downi sündroom. Lisaks kirjutab ta erinevatele digi- ja mobiiliäppide veebisaitidele. Megan kutsuti appi, et õpetada lapsele rääkimist.

Kuid enne seda tutvustame üht suurepärast abivahendit, mis aitab Downi sündroomiga inimestel paremini ja varem rääkima õppida.

Downi sündroomi logopeedia äpp

Speech Blubs on kõneraviäpp, mis töötati esialgu välja autismiga, Downi sündroomiga ja kõneapraksiaga lastele! Kui laps hakkab rääkima, on Speech Blubs sulle toeks suurepärase kõnearendustegevusena.

Alusta oma tasuta prooviperioodi juba täna ja avasta rohkem kui 1500 lõbusat ning harivat tegevust!

Intervjuu Meganiga

Milline oli sinu õppeprotsess?

Downi sündroomiga lapsed toetuvad üldiselt väga palju visuaalsele õppele. Kuna nende õppeprotsess on aeglasem, võtab info töötlemine kauem aega. Selle protsessi kiirendamiseks vajasin lapsega pidevat suhtlust.

Downi sündroomiga lastel on lühiajaline verbaalne mälu. Tavaliselt suudavad väikelapsed kaheaastaselt juba sõnu öelda. Downi sündroomiga lastel kulub aga kõne vastu huvi tundmiseks umbes neli aastat.

Minu õppeprotsess algab harjutamisega. Selge kõne lapsega (ilma pudikeeleta) on äärmiselt oluline. Minu õepoeg ei oska veel rääkida, kuid ta mõistab mind sellegipoolest väga hästi.

Hakkasin temaga mööda maja ringi käima ja õpetama, mis asjade nimed on. Tegelikult oligi tema esimene päris sõna „ON“, viidates sellele, mis mingi eseme nimi on.

Tal on tavaliselt alati kaasas väike Chopperi tegelaskuju maailmakuulsast manga- ja animesarjast „One Piece“. Kasutasin Chopperit, et talle uusi sõnu tutvustada. Tavaliselt viibime me korraga nädal aega ühes kindlas maja osas. Esialgu tahtsin, et ta õpiks köögisõnu, et ta saaks emale öelda, millist toitu ta süüa ei taha, kuid vannituba pakkus talle palju rohkem huvi, sest talle meeldib väga vannis käia.

Milline on sinu kogemus logopeediaga?

Kõik on lihtsam, kui laps ise logopeediast huvitub. Kuna Downi sündroomiga lapsed on väga visuaalsed, meeldib talle, kui ma häälikuid – nagu „v“, „l“, „r“ ja paljusid teisi – liialdatud suuliigutustega artikuleerin.

Olen kasutanud ka logopeedia äppe, eriti siis, kui me pole koos. Olen need äpid kirja pannud siia.

Mis on sinu suurim väljakutse?

Minu õepoeg ei omanda kergesti sõnu, mis teda ei huvita. Ta kordab sageli sõnu, mis on talle juba tuttavad, ja mõnel päeval keeldub ta täielikult midagi uut õppimast, soovides lihtsalt emaga aega veeta.

Lisaks tüüpilistele käitumuslikele takistustele on minu suurimaks väljakutseks sõnade meelespidamine – uute sõnade õppimisel unustab ta mõned varasemad terminid ära.

Millised meetodid sinu puhul toimisid?

Kordamine ning „näita ja räägi“. Need kaks asja on minu puhul Downi sündroomiga või teiste autismi vormidega laste õpetamisel alati toiminud.

Väga palju aitas kordamine koos esemete päriselt näitamisega või piltkaartide, fotode ja videote kasutamisega. Samuti aitas see, kui näitasin oma õepojale sama asja erinevaid värve ja variante.

Kas sul on nõuandeid vanematele ja lastele?

Kõige alus on kannatlikkus. Igal lapsevanemal, kes õpetab Downi sündroomiga last, läheb seda vaja väga palju. Ja ära ole liiga range, kui laps ei suuda kohe kaasa tulla. Anna oma lapsele aega uute sõnade omandamiseks ja lase tal rahulikult mõista, mida sa räägid. Downi sündroomiga lapsed on väga võimekad – kui neid vaid õigesti õpetada.

Siin on meie veebisaidil avaldatud juhend.

Milliseid vahendeid sa kõne arendamiseks kasutad?

Kasutan ka sõnaäppe või pildisõnastikke. Need on suureks abiks, kuid veelgi kasulikumad on videokõned. Ma näitan talle oma kodu või rannas olles helistan talle ja näitan, milline kala välja näeb või mis värvi on liiv.

Milliseid vahendeid ja materjale sul tavaliselt vaja läheb?

Temaga individuaalselt tegeledes ei saa mul kunagi otsa paber origami voltimiseks ega pliiats piltide joonistamiseks. Pildikaartide komplekt ja digikaamera on võtmetähtsusega. Minu kaamera on oluline selleks, et pildistada asju, mida ringi liikudes näen – nii saan neid järgmisel kohtumisel talle näidata.

Kasutan ka äppe ja muid õppevahendeid. Palun oma nõol need oma telefoni alla laadida ja suunata poega tegutsema 30 minutit korraga – mitte rohkem.