IQ-test lastele – miks peaksid laskma oma last testida?

Kognitsioon ehk tunnetus on vaimne protsess, mille käigus omandatakse teadmisi ja arusaamist kogemuste, õppimise ja meelte kaudu. Lapsed õpivad pidevalt – nad on juba varajasest east alates uue info vastuvõtmisel ja meeldejätmisel tõelised käsnad. Vahel võib juhtuda, et koolitöötaja, näiteks õpetaja, märkab lapse õppimisvõimes teatud tugevusi või nõrkusi. Sellisel juhul võidakse suunata laps kognitiivsele testimisele.

Mis on IQ-test?

Kognitiivse testimise teine nimetus on intelligentsuse mõõtmine ehk IQ-test. Psühholoog viib sinu lapsega läbi rea erinevaid tegevusi. Laste IQ-testiga hinnatakse järgmisi kognitiivseid funktsioone (ladybughouse.com, 2020):

• Sõnaline mõistmine – see valdkond mõõdab sinu lapse sõnavara ning tema oskust väljendada üldisi teadmisi ja teavet
• Ruumitaju – mõõdab lapse verbaalset arutlusoskust, mõistmist, mõistete kujundamist ja teadmisi
• Voolav arutlusoskus – mõõdab lapse võimet lahendada uudseid probleeme varasematest teadmistest sõltumatult
• Töömälu – mõõdab lapse võimet uute ülesannete lahendamiseks infot omandada, töödelda ja meeles pidada
• Töötlemiskiirus – mõõdab lapse võimet visuaalset teavet kiiresti töödelda ja selle põhjal otsuseid teha

Miks peaksid laskma oma lapse IQ-d testida?

Tavaliselt tehakse kognitiivseid uuringuid või laste IQ-teste siis, kui lapsel hakkavad koolis tekkima raskused. Tal võib olla raskusi õppimisega, esineda pettumusega seotud käitumist ning ta võib hakata kodutöid vältima.

Samas suunatakse lapsi IQ-testile ka olukordades, kus nad on koolitöös erakordselt edukad. Sagedased põhjused, mida õpetajad või teised spetsialistid suunamiskirjas välja toovad, on järgmised:

• intellektipuude tuvastamine – kognitiivne/IQ-testimine aitab välistada või kinnitada õpiraskusi
• õpiraskuste ja -häirete tuvastamine ning diagnoosimine – kui esineb tegelik häire, aitab test hindajal mõista, millised valdkonnad on kõige nõrgemad
• kognitiivse infotöötluse tugevuste ja nõrkuste hindamine – see on oluline klassiruumis vajalike kohanduste tegemiseks
• andekuse hindamine – kognitiivne testimine aitab kindlaks teha ka seda, kas lapsel on keskmisest kõrgem intelligentsus ning kas talle võiks pakkuda keerukamaid ülesandeid
• ajuvigastuste mõju hindamine

Kognitiivsete testide tüübid

Läbiviidav test sõltub sinu lapse vanusest. Testimine toimub väikeses ruumis, kus viibivad vaid psühholoog ja sinu laps. Vajadusel tehakse pause. Testimisärevuse vähendamiseks ei kasuta psühholoog lapsega suheldes sõna „test“. Selle asemel võib ta kasutada sõnu nagu „mõistatused“ ja „mängud“, et tegevus oleks lapsele lõbusam ja teda oleks kergem kaasata.

Vanus 4 kuni 7 aastat ja 3 kuud – WPPSI-IV (Wechsler Preschool & Primary Scale of Intelligence, neljas väljaanne)

Vanus 6 kuni 16 aastat ja 11 kuud – WISC-V (Wechsler Intelligence Scale for Children, viies väljaanne)

Kognitiivse testimise protsess

Mis siis esimesena juhtub? Kui lapsele soovitatakse IQ-testi, järgneb sellele kindel tegevuskava. See ei toimu üleöö.

1. Esimene kohtumine vanema ja lapsega

See on hindamisprotsessi esimene etapp. Vanematelt kogutakse taustainfot, sealhulgas arengulugu, õppimisvõimet, tervisemuresid, peresuhteid ja vanemate tõstatatud küsimusi, et saada terviklik pilt lapse elukeskkonnast. Ole psühholoogiga võimalikult aus ja avameelne – see aitab luua sinu lapsest täpse pildi.

2. Testimine ühe või kahe seansi jooksul

See sõltub lapse võimetest ja valmisolekust testis osaleda, kuid enamasti tehakse testimine ühe või kahe kohtumise jooksul. Mina viin oma logopeedilisi uuringuid tavaliselt läbi 2–3 seansi jooksul, sest olen märganud, et umbes 40 minuti möödudes hakkab laste tähelepanu hajuma.

3. Tulemuste hindamine ja tõlgendamine

Iga testi hinnatakse ja tõlgendatakse standardiseeritud normide alusel. Tulemused võrdlevad sinu last teiste samaealiste lastega.

4. Kokkuvõtte koostamine

See on ilmselt hindamisprotsessi kõige aeganõudvam osa. Kirja pannakse lapse käitumuslikud tähelepanekud testimise ajal, samuti testi tulemused ja soovitused.

5. Tagasisidevestlus

Sellel kohtumisel arutavad psühholoog, õpetajad, tugimeeskond, lapsevanemad ja vajadusel teised spetsialistid (nt kooliõde) testimise tulemusi ning annavad soovitusi nii vanematele kui ka koolile.

Oluline on meeles pidada, et mis tahes testimist tehakse selleks, et sinu last aidata. Püüa lapse ees sellest mitte suurt numbrit teha, et ta ei närveeriks ega arvaks, et midagi on valesti. Pane kindlasti kirja küsimused, mida soovid enne ja pärast hindamisprotsessi küsida!