Kas sinu väikelapse tähelepanuvõime on eakohane?

Et teemat veelgi laiemalt vaadata: neurotüüpiliste laste tähelepanuvõime võib olla väga erinev aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) või autismispektri häirega lastest. Selles artiklis uurime laste tähelepanuvõimet, et näidata, kuivõrd erinevad lapsed tegelikult olla võivad.

Sellest artiklist leiad

• Üldine rusikareegel
• • Keskmine tähelepanuvõime vanuse järgi
• Lapse tähelepanuvõime pikendamine
• Autismispektri häire (ASH) ja tähelepanuvõime
• Tähelepanuhäire ja ATH
• Ekraaniaeg
• Pea vastu!

Seevastu Torontos asuva Sunnybrook Health Sciences Centre arst dr Ralph Lewis ütleb: „Tegelikult on raskusi ka neil inimestel, kes on liigselt keskendunud (tähelepanuvõime jaotuse skaalal äärmises paremas otsas). Nad kipuvad olema pedantsed, kangekaelsed, järeleandmatud ja perfektsionistlikud ning neil võib olla kalduvus suurt pilti mitte märgata.“

Seega on oluline väärtustada seda, kus sinu laps praegu oma arengus on, ja nautida tema teekonda.

Üldine rusikareegel

Ekspertidel on neurotüüpiliste laste keskmise tähelepanuvõime hindamiseks olemas üldine rusikareegel: korruta lapse vanuse iga eluaasta 2–5 minutiga. See vahemik arvestab tõsiasja, et IGA laps on erinev.

Lapse arengu eksperdid ütlevad üldiselt, et mõistlik tähelepanuvõime kestus, mida lapselt oodata, on kaks kuni kolm minutit iga eluaasta kohta. See on ajavahemik, mille vältel neurotüüpiline laps suudab antud ülesandele keskenduda.

Keskmine tähelepanuvõime vanuse järgi

Vanus

Tähelepanu kestus

2

4–10 min

3

6–15 min

4

8–20 min

5

10–25 min

6

12–30 min

7

14–35 min

8

16–40 min

9

18–45 min

10

20–50 min

Allikas: redcrayonimagination.com

Tasub märkida, et mõned arengu-uurijad peavad ülempiiriks viis minutit lapse eluaasta kohta, mis tähendab, et 2-aastane võib olla võimeline ühele tegevusele keskenduma kuni 10 minutit järjest. Muidugi on need vaid üldistused. See, kui kaua laps tegelikult keskenduda suudab, sõltub suuresti sellistest teguritest nagu:

1. Ümbritsev müra ja segavad tegurid
2. Näljatunne või kehv toitumine
3. Kusmaal skaalal asub tema loomupärane sihikindlus
4. Kui suurt stressi laps kogeb
5. Kui väsinud laps on / kellaaeg
6. Lapse üldine tervis – valude või ebamugavustunde korral on raske keskenduda
7. Kui palju passiivset ekraaniaega lapsel on sel päeval olnud
8. Kui palju kvaliteetaega on laps koos vanematega veetnud
9. Häired, haigused või meeleolulangus
10. Ja kui huvitatud ta antud tegevusest on

Kui sinu lapse tähelepanuvõime on keskmisest lühem, tasub sellega kindlasti tegeleda.

Üks võimalus on olla ennetav ja kaasata laps tegevustesse, mis aitavad keskendumisvõimet parandada. Siin on mõned soovitused:

Lapse tähelepanuvõime pikendamine

Siin on mõned lihtsad strateegiad, mis võivad aidata lapsel paremini keskenduda:

• Kasuta tegevusi, mis haaravad last loovalt kaasa
• Muuda ülesanne võimalusel lõbusaks
• Seo ülesanne millegagi, mis lapsele väga meeldib
• Proovi stressipallikesi või näpuvurre (fidget toys) – need on erinevad vahendid, mida lapsed saavad käes hoida samal ajal teistele ülesannetele keskendudes.
• Ole toeks ja kontrolli edenemist. Jaga ülesanded väiksemateks sammudeks. Kiida ja tunnusta.
• Paku võimalust teha lühikesi liikumispause
• Ole juhiste andmise ajal lapsele füüsiliselt lähedal
• Harjutage keskendumist arendavaid tegevusi, nagu pusled, mudelite ehitamine jne
• Hoolitse selle eest, et kõht oleks täis, janu kustutatud ja tualetis käidud
• Kiida ja märka positiivset käitumist
• Tea, millal abi otsida

Autismispektri häire (ASH) ja tähelepanuvõime

Enamikul ASH-iga lastest on tähelepanuvõime lühem kui neurotüüpilistel eakaaslastel. Õpetajana on see oluline teadmine, et saaksin oma tunde sellega arvestades ette valmistada. Iga laps, kellel on raskusi keskendumisega, tüdineb ja pettub väga kiiresti. Nii ei tohiks mööduda ükski koolipäev lapse elus! Õppimine pideva pettumustunde saatel tekitab raskusi arusaamisel, omandamisel ja meeldejätmisel. Kuid sellega kaasnevad ka muud sügavamad probleemid.

Enesekindlus, enesepilt ja motivatsioon võivad sellest kannatada. Ajakirja Autism Parenting Magazine andmetel: „Vähem kui pooled autismispektriga lastest ja noortest ütlevad, et nad on koolis õnnelikud, ning viis kümnest väidab, et nende õpetajad ei tea, kuidas neid toetada.“ Me peame oma laste heaks paremini pingutama. Esimene samm on sellest rääkida ASH-iga lapse õpetajale, et ta saaks õppekogemust võimalikult hästi kohandada. Nii saab luua tunnid, mis aitavad kõiki lapsi.

Tähelepanuhäire ja ATH

Tähelepanuhäire või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lastel esinevad sümptomid nagu lühike tähelepanuvõime, impulsiivsus ja mõnikord hüperaktiivsus. Samas ei ole kõik ATH-ga lapsed hüperaktiivsed. Lisaks kipub seda bioloogilist eripära esinema poistel sagedamini kui tüdrukutel.

Columbia Ülikooli arstide veebisait on selle teema kohta suurepärane allikas. Oma lehel selgitavad nad häire olemust, kirjeldavad sümptomeid ja kolme alatüüpi, peatuvad lähemalt hüperaktiivsusel ning räägivad diagnoosimisest ja ravist. Soovitame soojalt nende materjalidega tutvuda.

Tähelepanuvõime kohta märgivad nad järgmist:

Algkoolilastel võib lisaks keskendumisraskustele esineda ka muid sümptomeid, näiteks:

• tegutsemine enne asjade läbimõtlemist
• emotsionaalne heitlikkus
• raskused oma asjade, näiteks kodutööde ja raamatute haldamisel
• raskused planeerimisel
• suutmatus kodutöid või igapäevaseid kohustusi lõpuni viia
• madal pettumustaluvus
• raskused jagamisel, oma korra ootamisel ja teistel rääkida laskmisel
• suurem kalduvus õnnetustesse sattuda
• raskused heade otsuste langetamisel

Inimesed erinevad selle poolest, kui loomulikult nad keskenduda suudavad ja kui hästi nad seda motivatsiooni säilitada suudavad. Nagu kõigi omaduste puhul, on ka tähelepanuvõime kestus inimeste seas väga erinev: mõnel meist ongi loomuomaselt pikem tähelepanuvõime, teisel aga lühem. Nagu enamiku joonte puhul, määravad seda osaliselt meie geenid. Selle teema bioloogiline taust on paeluv ning kiiresti arenev teadusvaldkond, mis väärib igati tähelepanu.

Ekraaniaeg

Hiljutises väljaande Slate artiklis tsiteeriti UNICEF-i, kelle sõnul ulatuvad väikelaste ekraaniaja negatiivsed tagajärjed lühemast tähelepanuvõimest madalama empaatiani. Teadusuuringud sellel teemal arenevad väga kiiresti, osaliselt COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud ekraanikasutuse suurenemise tõttu. Lubame laste tähelepanuvõime arendamise teemal silma peal hoida ja uut infot jagada.

Pea vastu!

Armsad vanemad, pidage vastu! Veebist leiab palju häid ressursse, mis annavad ideid, kuidas oma last praegusel ajal toetada. Ära unusta pöörduda logopeedi poole, kui vajad personaalset nõu ja tagasisidet!