Kohanda piltidega suhtlussüsteem (PECS) oma lapsele sobivaks

Kuid iga laps on erinev. Selleks, et PECS (piltidega suhtlussüsteem) sinu lapse puhul toimiks, tuleb see talle sobivaks kohandada. Nüüd, kui alustan PECS-iga oma mitteverbaalse kolmeaastasega, mõistan...

pecs-therapy.jpg

Kuid iga laps on erinev. Selleks, et PECS (piltidega suhtlussüsteem) sinu lapse puhul toimiks, tuleb see talle sobivaks kohandada. Nüüd, kui alustan PECS-iga oma mitteverbaalse kolmeaastase lapsega, mõistan, et pildisüsteem peab olema kujundatud spetsiaalselt tema vajadustest ja huvidest lähtuvalt.

PECS-iga alustamiseks võid pildikaartide komplektid kas osta ja välja printida või need ise teha. Mina kasutan oma poja unikaalsete vajaduste katmiseks nii ostetud kui ka ise tehtud kaarte. Siin on neli viisi, kuidas PECS oma lapsele sobivaks kohandada!

Keskendu sellele, milles laps enim abi vajab

Alustad pildisüsteemi ilmselgelt seetõttu, et sinu laps vajab viisi oma vajaduste väljendamiseks, vähendades samal ajal pettumustunnet. Siiski peaksid endalt küsima järgmise küsimuse:

    Selleks pead mõtlema oma lapse individuaalsele olukorrale. Kui laps vajab abi nälja väljendamisel, vajad nälga tähistavaid pildikaarte. Et aidata pojal või tütrel toiduvajadusest märku anda, loo mitmesuguseid valikuid, mis väljendavad "nälga". Nende hulka kuuluvad kaardid piltidega "Näljane", "Hommikusöök", "Lõunasöök" ja "Õhtusöök".

    Kui sinu laps ei mõista veel söögiaegade mõistet, saad PECS-kaarte veelgi täpsemalt kohandada, lisades sinna tema lemmiktoidud! Lemmiktoitudega kohandatud kaardid aitavad lapsel öelda, milliseid konkreetseid toite ta süüa soovib. See valdkond on minu poja jaoks suur suhtlustakistus.

    child-mealtime.jpg

    Kui küsin temalt: "Mida sa süüa tahad?", ei saa ma mingit vastust või kostub seosetuid lalisemissõnu, millest ma aru ei saa. Tahaksin väga sellele küsimusele vastust saada. Just siin tulevadki appi kohandatud PECS-kaardid. Praegu teengi kaarte, mis kujutavad mõnda tema lemmiktoitu. See võimaldab tal (lõpuks) anda mulle selle toidu pildikaardi, mida ta süüa soovib.

    Seni olen loonud järgmised PECS-kaardid tema lemmiktoitudest ja suupistetest: kananagitsad, köögiviljafriikad, puuviljasnäkid, jogurtiglasuuris rosinad, hommikuhelbed ja makaronid juustuga. Kõik need kaardid sisaldavad nii toidu pilti kui ka vastavat sõna.

    Lähtu oma lapse huvidest

    Võta aega, istu maha ja pane kirja kõik oma lapse huvid, lemmiktegevused ja eelistused. Aja jooksul see nimekiri kindlasti pikeneb. Kuid oluline on olla kursis sellega, mis köidab sinu lapse tähelepanu kõige rohkem. Miks?

    Mida rohkem lähtud pildipõhises suhtlussüsteemis oma lapse huvidest, seda rohkem võimalusi lood tema kõne arenguks. Seda seetõttu, et laps näitab tõenäolisemalt üles huvi PECS-i kaudu suhtlemise vastu, kui ta tunneb ära oma lemmikmänguasjad, -toidud, -tegevused ja muu taolise.

    Vastavalt sellele, kuidas lapse lemmikasjade nimekiri pikeneb, laieneb ka pildikaartide valik. Oletame, et lapsele meeldib ronida ja köögitarvikutega mängida. Sellisel juhul tasub luua pildikaardid, mis kujutavad erinevaid hüppamistegevusi ja mitmesuguseid köögiriistu. Edasiseks kohandamiseks võid lisada kaarte, mis näitavad sobivat hüppamiskäitumist.

    Kui lapsel on kombeks hüpata alla igalt majas olevalt mööbliesemelt, kasuta pildikaarte, et näidata eeskuju, kus on sobiv hüpata. Näiteks lisa kaart, kus laps hüppab batuudil ja millel on tekst "Hüppa batuudil". See näitab lapsele, et batuudil hüppamine on sobiv tegevus võrreldes laualt allapüppamisega.

    Joonistused versus päris fotod

    Kuigi enamik poest ostetud või internetist alla laaditud pildikaarte on tavaliselt joonistatud pildid, eelistavad mõned vanemad päris fotosid. Ausalt öeldes pole midagi valesti ei päris fotode ega joonistuste kasutamises. Kõik sõltub lihtsalt sellest, mida sinu laps eelistab.

    Üks oluline aspekt on aga järjepidevus. Kui laps eelistab joonistatud pilte, jätkagi joonistatud pildikaartidega. Joonistuste ja päris fotode vahel edasi-tagasi hüppamine võib tekitada segadust, mis omakorda võib häirida PECS-i õppeprotsessi.

    Et näha, kas mu poeg mõistab paremini joonistusi või päris fotosid, teen pildikaartidega väikese katsetuse. Lõin väikese näidiskomplekti tema lemmiktegevustest ja -mänguasjadest nii joonistatud kui ka päris fotodena. Nii saan hinnata tema reaktsiooni ja vastust joonistatud kaartidele võrreldes fotodega.

    Minu arvates on see ainus viis aru saada, milliste PECS-kaartidega suhtluse toetamiseks jätkata.

    Vali, kuidas PECS-kaarte paigutada

    Otsustamine, kus ja kuidas pildikaarte paigutada, on kohandus, mis sõltub väga otseselt sinu lapsest. Kuhu ja kuidas pildikaardid paigutada, sõltub paljudest teguritest, sealhulgas:

      Paljud vanemad otsustavad panna päevakava kuskile kodus seinale, kus see on lapsele kergesti kättesaadav. Nii on nii vanemal kui ka lapsel lihtne terve päeva jooksul päevakavaga kaasas käia.

      Siin on mõned võimalused, kuhu ja kuidas PECS-kaarte paigutada:

        https://www.instagram.com/p/B38KzRVhc7a

        Oma kolmeaastase jaoks tahan teha PECS-i võimalikult lihtsaks! Praegu jätan suhtlusraamatu ja päevakavatavli vahele kahel põhjusel. Esiteks tunnen, et suhtlusraamat on minu poja jaoks liiga keeruline. Teiseks pole mu lapsel päevakavatahvlitaolise asja jaoks kannatust. Pealegi lõhub ta kõike! Kardan, et ta tõmbaks tahvli lihtsalt seinalt maha. Seni, kuni ta õpib paremini piire ja kannatlikkust, peavad need kaks asja ootama.

        Praegu loon ja kohandan PECS-kaarte, mis prinditakse kartongile, lamineeritakse ja kinnitatakse hõlpsaks kättesaadavuseks võtmerõngale. Mõned kaardid, mida mu poeg tõenäoliselt kõige rohkem kasutama hakkab, on näiteks piim, vesi, pott, näljane, suupiste, kõhuvalu ja teised.

        Kokkuvõte

        Piltidega suhtlussüsteemi alustamine võib tekitada segadust. Praegu püüan pildikaarte kohandada oma poja huvide ja vajadustega, et PECS tema puhul toimiks. Alustan väga lihtsalt... Kohandatud pildikaardid esmavajaduste ja -soovidega on lamineeritud ja kinnitatud võtmerõngale.

        Selles väikeses PECS-kaartide komplektis kombineerisin joonistusi ja päris fotosid, et näha, kuidas mu poeg kummalegi reageerib. Nii saan otsustada, kas jätkata PECS-iga üht või teist varianti kasutades. Praegu on minu eesmärk viia ta kurssi PECS-i esimese etapiga ja loodetavasti tõhustada suhtlust pildikaartide vahetamise abil, et vältida jonni- ja raevuhoogusid.

        Õnneks on PECS täielikult kohandatav vastavalt sinu lapse vajadustele, iseloomule ja eelistustele. Selle lapsele ainuomaseks muutmine nõuab küll palju tööd! Kuid lõpuks, kui oled aidanud oma lapsel oma vajadusi sulle edasi anda... on kogu pildipõhise suhtlussüsteemi kohandamine seda väärt!

        Tagasi kõigi postituste juurde