Mis on piltvahetussüsteem (PECS)?

Piltvahetussüsteem, tuntud kui PECS, võimaldab inimesel suhelda ka ilma sõnadeta. Sisuliselt annab see "hääle" inimesele, kes ei kasuta sõnu oma soovide ja vajaduste väljendamiseks.

Nii vanemad, õpetajad kui ka terapeudid kasutavad seda süsteemi autismiga laste ja teiste arenguliste erivajadustega laste puhul. Kui tunned, et sinu laps vajab abi oma vajaduste väljendamisel, võib PECS olla just õige lahendus!

PECS võimaldab inimesel suhelda ilma sõnu kasutamata.

PECSi ajalugu

PECS on ametlikult kaubamärgiga kaitstud programm, mille tõi turule Pyramid Education Products ning mille lõid Andrew Bondy ja Lori Frost 1980. aastatel. See visuaalset tuge pakkuv suhtlussüsteem on tuntud oma pildikaartide poolest. Kuid PECS on eelkõige konkreetne lähenemisviis, kuidas õpetada last piltide abil suhtlema.

Selleks, et see suhtlusvahend toimiks, koosneb programm kuuest etapist. Iga etapp tuleb enne järgmise alustamist lõpuni viia. Näiteks peab esimene etapp eelnema teisele. Need järjestikused etapid loovad lapse ja hooldaja vahelise suhtluse kindla vundamendi.

Uuringud on näidanud, et lapsed hakkavad arenguliselt piltidest aru saama pärast kolmandat eluaastat. Seetõttu soovitatakse piltvahetust sageli lastele alates kolmandast eluaastast. Paljud logopeedid rakendavad PECSi tänapäeval nii lühi- kui ka pikaajaliseks kasutamiseks.

Kuigi mis tahes suhtlussüsteemi eesmärk on toetada kõne arengut, saab seda kasutada ka peamise suhtlusviisina. Mõned lapsed läbivad süsteemi kuus etappi ja hakkavad kõnelema. Teised jätkavad PECSi kasutamist "funktsionaalseks" suhtluseks.

Kas PECS sobib minu lapsele?

Piltvahetussüsteem sobib suurepäraselt lastele, kes:

• Ei suhtle kõne teel
• Omavad isiklikke eelistusi (mis meeldib ja mis ei meeldi)
• On "kavatsuslikud" suhtlejad

"Kavatsuslik" suhtleja on laps, kellel on sisemine vajadus oma soove väljendada. Kui laps on "kavatsuslik" suhtleja, võib ta tulla täiskasvanu juurde, võtta hooldajal käest kinni ja viia ta selle juurde, mida ta soovib.

Millised on PECSi etapid?

1. etapp: Õppida suhtlema

Esimene etapp hõlmab suhtlemise selgeks saamist. See algusetapp suhtlussüsteemis on otsustava tähtsusega, et õpetada lapsele, kuidas oma vajadusi piltide abil väljendada. Selleks on hooldajal või terapeudil parim kasutada motiveerivat stiimulit, mis last väga huvitab.

Näiteks kui lapsele meeldivad mängurongid, kasuta rongi pilti, et motiveerida last pilti mängurongi vastu vahetama.

Esimeses etapis vahetatakse korraga vaid ühte pilti. Nii tekitab see vähem segadust ja loob tugeva aluse piltidega suhtlemiseks. Seda saab teha nii, et üks täiskasvanu hoiab eset käes ja teine täiskasvanu lapse selja taga suunab tema kätt pilti võtma ja seda teisele täiskasvanule ulatama.

2. etapp: Püsivuse ja pildi kauguse õppimine

Teine etapp toetub esimesele. Laps mitte ainult ei suhtle jätkuvalt pildivahetuse abil, vaid õpib ka püsivust ja toimetulekut pildi kaugusega. Selle asemel, et pilt oleks käeulatuses, peab laps oma vajaduse täitmiseks selle ise ära tooma.

Lapsele püsivuse õpetamiseks hoiab täiskasvanu lapse soovitud eseme pilti enda käes ja astub eemale. Laps peab seejärel täiskasvanu juurde minema, et pildikaart kätte saada.

3. etapp: Valikute tegemine

Kolmandas etapis tutvustatakse lapsele kahte pilti korraga. Tavaliselt on üks pilt midagi sellist, mida laps ei soovi, ja teine midagi, mida ta tahaks valida. See sunnib last kahe pildi vahel valikut tegema.

See samm piltvahetussüsteemis paneb lapse pildikaarte vaatama ja uurima, et teha otsus vastavalt oma vajadustele.

4. etapp: Tunnete ja vajaduste väljendamine

See on etapp, kus pilte ja sõnu hakatakse omavahel ühendama. Selles etapis võetakse kasutusele uus komplekt kaarte, millel on ainult sõnad. Mõned kaardid sisaldavad väljendeid nagu:

„Ma tahan . . .”

VÕI

„Ma vajan . . .”

VÕI

„Ma tunnen end . . .”

Need lühikesed laused viiakse seejärel kokku pildiga, et väljendada, mida laps tahab, tunneb või vajab. Mõne lapse jaoks on see etapp selle pildisüsteemi arengus viimane.

5. etapp: Küsimusele vastamine

See etapp hõlmab küsimusele vastamist lühikeste lausekaartide ja piltide abil. Kui lapselt küsitakse: „Mida sa teha tahaksid?“, saab laps kombineerida lausekaarte ja pildikaarte, et küsimusele vastata.

On oluline märkida, et mitte iga laps ei liigu neljandast etapist viiendasse. Kuid see on täiesti normaalne! Peaasi, et laps on selgeks saanud "funktsionaalse" suhtluse oma põhivajaduste rahuldamiseks.

Küsimustele vastamiseks kasutatakse sageli takjapaelaga alust või pildimappi. Laps asetab esmalt takjapaelale lühikese lausekaardi, näiteks „Ma tahan”. Seejärel pannakse selle kõrvale soovitud eseme pildikaart. Selles PECSi etapis hakkavad paljud lapsed lauset ka häälega välja ütlema.

See on keeleliste raskustega laste jaoks oluline arenguline edasiminek.

6. etapp: Küsimuse kommenteerimine

Mõnede arvates ei ole piltvahetussüsteemi kuues etapp „tõeline“ etapp ja see jäetakse sageli vahele, kuna see on väga sarnane viiendale etapile. Siiski väärib see etapp mainimist, sest see arendab eelmist etappi edasi.

Kuues etapp tugineb viiendale, õpetades last küsimust kommenteerima. Näiteks küsib täiskasvanu lapselt: „Mida sa näed?“ Vastamiseks peab laps kombineerima kõiki varasemaid PECSi etappe ja kasutama kriitilist mõtlemist, et küsimusele vastust sõnastada. Laps vastab seejärel kaardiga „Ma näen . . .“ ja selle pildikaardiga, mida ta parajasti näeb.

Pööra tähelepanu verbaalsele ja mitteverbaalsele käitumisele

Piltvahetussüsteem (PECS) on suurepärane abivahend igale lapsele, kes on võimeline püüdma oma vajadusi kavatsuslikult väljendada. See on sageli üks esimesi abivahendeid autismispektri lastele, kellel on piiratud kõneoskus või kes ei räägi üldse.

Alustan praegu PECSi oma mitterääkiva kolmeaastasega. Ausalt öeldes on see hirmutav ülesanne, sest koduspüsimise piirangute tõttu on kõik suletud ja ta ei käi praegu teraapias. See tähendab, et uurin ja alustan PECSi ilma logopeedi abita. Kuigi suhtleme e-posti teel, pole see sama, mis teha PECSi oma pojaga koos logopeediga kohapeal.

Kuid alles aeg näitab, kui hästi mu poeg pildisüsteemiga kohaneb. Lootus paremale omavahelisele suhtlusele annab mulle jõudu, et saaksin tema vajadusi täita vähemate frustratsioonide ja jonnihoogudega. Usun, et rahulikult läbi PECSi etappide töötamine toetab tema kõne arengut ja paneb ta taas rääkima!