Kõne ja keele arengu eesmärgid autismiga lastele

Oma logopeedia erapraksises puutun tihti kokku sellega, et autismiga lapse vanemad toovad kaasa lapse IÕK (individuaalse õppekava) ning paluvad mul selle eesmärke ja ülesandeid hinnata. Tavaliselt juhtub see siis, kui lapse areng peatub ja vanemad muretsevad, et eesmärgid on kättesaamatud või ei vasta nende lapse vajadustele.

IÕK eesmärgid autismi korral

Eesmärgid saab jagada eri kategooriatesse:

Speech Blubs aitab autismispektri lapsi! Vaata Ashi lugu, kes hakkas Speech Blubsi rakenduse abil loomahääli matkima.

Vaata seda postitust Instagramis

Postitust jagas Speech Blubs (@speechblubs)

Pärast IÕK koosolekut peaks lapse arengukavas olema iga eesmärk välja toodud koos mõõdetava osaga. See tähendab, et õppeperioodi, trimestri või õppeaasta lõpuks peaks laps vastama teatud kindlatele kriteeriumidele.

Näiteks kui eesmärk on, et laps istuks jutuvestmise ajal paigal, võib lühiajaline eesmärk olla see, et ta istub ja kuulab kolm korda nädalas 5 minutit mõõdukate suuliste või puuteliste suuniste toel. Pikaajaline eesmärk võib aga olla, et laps istub viis korda nädalas 20 minutit minimaalsete suunistega.

IÕK kõne ja keele arengu eesmärgid

Need eesmärgid peaksid arvestama ka lapse vanust. Üheaastane laps ei suuda õppeaasta lõpuks minimaalsete suunistega 20 minutit jutu kuulamiseks paigal istuda.

Kolmeaastane laps peaks selle eesmärgi saavutamisega aga kenasti hakkama saama. Muidugi mängivad ka teised erivajadused või kognitiivsed iseärasused rolli selles, kui kiiresti laps oma IÕK-s määratud hariduslikud eesmärgid saavutab.

1. Jagatud tähelepanu

Jagatud tähelepanu on kahe või enama inimese ühine keskendumine mingile esemele, tegevusele või sündmusele. See hõlmab oskust koordineerida tähelepanu enda, teise inimese ja ümbritseva eseme või sündmuse vahel. Näiteks kui laps osutab mänguasjale ja vaatab oma vanemale otsa, et huvi jagada, või kui kaks inimest vesteldes teineteisele otsa vaatavad, rakendavad nad jagatud tähelepanu. See on ülioluline oskus sotsiaalseks suhtluseks, kõne arenguks ja õppimiseks.

Sinu lapse IÕK võib sisaldada mõnda või kõiki neist eesmärkidest:

2. Sotsiaalne vastastikkus

See tähistab sotsiaalse suhtluse vastastikust kulgu – andmist ja võtmist. Me teame intuitiivselt, kuidas teiste inimeste huvidele ja reaktsioonidele vastata. Autismispektri lastel aga puudub selline kaasasündinud tunnetus.

Siin on mõned näited eesmärkidest, mida saab IÕK sotsiaalse vastastikkuse osasse lisada:

3. Keele- ja kognitiivsed eesmärgid

Keele- ja kognitiivsed eesmärgid hõlmavad kõike, mis on seotud lapse emakeele mõistmise ja kasutamisega. See võib hõlmata ka mitteverbaalset suhtlust, näiteks žestide kasutamist.

Siin on mõned näited keele- ja kognitiivsetest eesmärkidest:

4. Käitumise ja emotsioonide reguleerimine

See on spektri lastele üks raskemaid valdkondi, sest see puudutab nende diagnoosi tuuma. See valdkond on seotud lapse oskusega oma emotsioone mõista, neid töödelda, oma tundeid väljendada ja õppida toime tulema emotsioonidega, mida ta kogeb.

Käitumise ja emotsioonide reguleerimise eesmärkide näited võivad olla järgmised:

Rõhutame veel kord, et need on näited eesmärkidest, mida saab sinu lapse IÕK-s rakendada. Veendu, et valitud eesmärgid keskenduksid just sinu lapse nõrgematele külgedele ja oleksid ühe õppeperioodi jooksul saavutatavad. Enamikku selle häire puhul soovitatud eesmärke tuleb harjutada ka koduses keskkonnas. Mida rohkem lapsel on võimalusi eesmärgi nimel harjutada, seda kiiremini ta selleni jõuab.

Funktsionaalse suhtluse eesmärgid autismi korral

Funktsionaalne suhtlus on viis, kuidas eemaldada takistused lapse iseseisvuse teelt. See tähendab oma soovide ja vajaduste väljendamist ning suhtlemist teiste inimestega. Eri vanuses ja võimetega lastele on vähemalt 50 funktsionaalse suhtluse eesmärki, mille kallal töötada – tee neist osa oma igapäevasest suhtlusest, et see ei mõjuks loengu pidamise või õpetamisena. Koolieelse ea autismi IÕK eesmärgid peaksid olema koostatud spetsiaalselt sinu lapse jaoks ja olema jõukohaselt saavutatavad.

Püüa olla võimalikult kannatlik ja küsi oma logopeedilt nimekirja tegevustest, mida saate harjutada ja sihtida koduses keskkonnas. Lõpetuseks – ära karda ühiseid käike ja tegevusi väljaspool kodu. See on lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel ja toetamisel äärmiselt oluline osa!