Koolieelse lapse koduõpe: õppekava ülevaade

Selles artiklis

• Arenda oma lapse sõnavara rohkem kui 1500 tegevusega. Proovi Speech Blubsi juba täna!
• Koolieelse koduõppe õppekava arenguvaldkonnad
• • Sotsiaal-emotsionaalne
  • Füüsiline
  • Tunnetuslik
  • Keeleline
  • Kirjaoskus
  • Matemaatika
• Kokkuvõte: lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu

Kuidas aga kõiki neid asju lapsele õpetada? Ja milliseid muid tegevusi peaksid koolieelikule pakkuma? Hea uudis on see, et leidub tohutult veebilehti, mis on täis eakohaseid ja põnevaid koduõppe ideid sinu pisipõnnile. Olen siin, et aidata sul mõista, mida peaksid oma lapse koolieelse koduõppe tundidesse kaasama ja millele tähelepanu pöörama!

Arenda oma lapse sõnavara rohkem kui 1500 tegevusega. Proovi Speech Blubsi juba täna!

Mida rohkem harjutad, seda rohkem õpid! Proovi rakendust Speech Blubs, et nautida lõbusat ja kaasahaaravat keeleõpet koos oma lapsega.

Koolieelse koduõppe õppekava arenguvaldkonnad

Esmalt peaksid teadma, et koolieelse lapse koduõppes on kuus peamist arenguvaldkonda. Need on: sotsiaal-emotsionaalne, füüsiline, tunnetuslik, keeleline, kirjaoskus ja matemaatika.

Sinu iganädalane eesmärk võiks olla kaasata kõiki neid valdkondi vähemalt kaks korda. Kui see tundub hirmutav, ära muretse – enamik tegevusi katab korraga mitut valdkonda.

Näiteks loete päevakava osana Giles Andreae raamatut "Kaelkirjakud ei oska tantsida". Koos lugedes arendad lapse kirjaoskust. Kui vestlete sellest, kuidas peategelane end loo alguses ja lõpus tundis, oled juba kaasanud sotsiaal-emotsionaalse ja keelelise arengu. Kui lased lapsel oma lemmiklaulu järgi tantsu välja mõelda, lisandub ka füüsiline valdkond! Näed? Sa saad sellega suurepäraselt hakkama!

Sotsiaal-emotsionaalne

Sotsiaal-emotsionaalne areng tähendab täpselt seda, mida nimi ütleb: see on sinu lapse sotsiaalsete oskuste, emotsioonide väljendamise ja nendega toimetuleku arendamine. Raamatute lugemine, eriti selliste, mis sisaldavad sotsiaalseid lugusid, on suurepärane tegevus. Enne lugemist, selle ajal ja pärast küsi lapselt avatud küsimusi: kuidas tegelased end tunnevad, miks see nii on ja mida nad saaksid teisiti teha? Ka nukkudega mängimine aitab sotsiaalseid oskusi õppida – saate koos läbi mängida erinevaid lahendamist vajavaid olukordi.

See võib kõlada ebaloogiliselt, kuid koos mängides (eriti kui tegemist on ainukese lapsega) tee vahel asju, mis teda pisut ärritavad – näiteks kuku "kogemata" tema klotsitorn ümber või võta mänguasi, mida ta just kasutas. See võimaldab lapsel kogeda tugevaid tundeid, mida saate koos turvaliselt lahendada. Kasuta ära iga võimalus, et aidata lapsel oma tunnetest rääkida! Kinnita tema tundeid ja näita, et jah – isegi emme nutab ja on vahel kurb!

Füüsiline

Füüsilise arengu toetamiseks on vanematel sageli kõige kergem ideid leida, sest see hõlmab tuttavaid tegevusi, nagu tants, sport ja aktiivne mäng. 20 minutit tagaaias jalgpalli tagumist arendab lapse jämedomotoorikat. Ujumistund ei arenda mitte ainult eluliselt vajalikke oskusi, vaid pakub ka kehale mitmekülgset koormust.

Teised suurepärased jämedomotoorika tegevused on palli püüdmine, tantsimine, jooga, keksu mängimine ja takistusraja läbimine koduaias. Koolieelik vajab iga päev vähemalt kaks tundi aktiivset füüsilist liikumist.

Peenmotoorika areng hõlmab käelihaste tugevdamist kirjutamiseks, kingapaelte sidumiseks, kääride kasutamiseks ning silma ja käe koostöö arendamist. On äärmiselt oluline mõista, et enne kirjutama õppimist peavad lapse käelihased olema piisavalt arenenud. Lõbusad viisid käelihaste tugevdamiseks on pintsettide, pipettide või pesulõksudega mängimine. Voolimissavi on üks parimaid vahendeid kirjutamisoskuse ettevalmistamiseks. Praktilised tegevused on siinkohal võtmetähtsusega.

Tunnetuslik

Tunnetuslik ehk kognitiivne areng hõlmab lapse mälu, probleemide lahendamise ja analüüsivõime arengut. Pusled, Lego-klotsid, ehituskomplektid ja tavalised klotsid – peaaegu kõik, millega saab midagi luua ja ehitada – on lapse kognitiivsete võimete arendamiseks suurepärased. Hoia end tagasi ja ära lahenda probleemi tema eest; selle asemel juhenda teda küsimustega läbi vajalike sammude. Näiteks: "Sinu torn kukub muudkui ümber. Kuidas sa arvad, miks see juhtub? Mida saaksid torni juures muuta, et see püsti püsiks?"

Otsi-ja-leia raamatud, memoriin ja järjestamismängud on imelised abivahendid! Memoriini mängimiseks pole vaja spetsiaalseid kaarte – võta tavaline kaardipakk ja vali sealt tosin paari! Seejärel palu lapsel joonistada pilt millestki, mida ta päeva või nädala jooksul nägi, või räägi talle mõnest oma igapäevasest murest ja küsi tema nõu!

Keeleline

Keeleline areng hõlmab kõne, sõnavara ning vestlustes või aruteludes osalemise oskuse kujunemist – beebide keeleline areng algab juba enne sündi. Nad tunnevad ema hääle ära juba emakas olles. Vastsündinud märkavad vahet oma emakeele ja võõrkeele vahel.

Parim viis lapse sõnavara arendamiseks on temaga rääkida ja lasta tal endal rääkida! Väldi vigade kohest parandamist; selle asemel korda tema lauset õigel kujul. Kui laps ütleb näiteks: "Mina tahtma poodi minna!", vasta lihtsalt: "Mina tahan ka poodi minna!"

Mängige rollimänge, näiteks arsti juures või toidupoes käimist. Kasuta sõnu ja väljendeid, mida nendes kohtades tavaliselt kasutatakse, ning tutvusta lapsele uusi sõnu. Riiimimängud (ka väljamõeldud sõnad sobivad!), "Mina näen midagi..." mängimine, laulmine ja näpumängud toetavad kõik suurepäraselt koolieeliku keeleoskust!

Kirjaoskus

Pane tähele, et kirjaoskus erineb kõnest ja keelest, ehkki neid saab sageli samas tegevuses ühendada. Täpsemalt viitab kirjaoskus kirjalikule keelele, mistõttu tuleks keskenduda sellele, kuidas laps mõistab tähtede kujusid, häälikuid ja kirjutatud sõnu. Seega muretse endale tähestikukomplekt – olgu see magnetitest, plastist või vahust.

Ainus tingimus on, et tähti saaks kasutada eraldi, mitte ainult kindlas järjekorras. Tähestikulaulu päheõppimine ei tähenda veel, et laps tunneb tähti. Kirjaoskuse õpetamisel alusta lapse enda nimest. Laske tal otsida tuttavaid tähti kodust või raamatutest. Kui ta tunneb oma nime ja selle tähti, liikuge edasi teiste sõnade juurde, mis algavad samade tähtedega, ning õppige õdede-vendade või vanemate nimede tähti. Tuttavad asjad on sinu parimad liitlased, eriti kui lapsel on tähtedega raskusi.

Teised suurepärased võimalused on sõnamängud, tähtede sobitamismängud, plastiktähtede peitmine liivakasti või tähevormide kasutamine voolimismassiga. Kasuta kõiki loovaid viise, kuidas tähti mängu tuua! Et aidata lapsel nime kirjutamist pingevabalt harjutada, lase tal end iga päev "kooli sisse kirjutada". Võid selleks kasutada tahvlit, märkmikku või lihtsalt paberilehte! Pane tähele, millised tähed vajavad harjutamist, ja loo mänge just nende kujude kinnistamiseks. Väldi vigadele kohest osutamist.

Matemaatika

Numbrid on väga olulised ja sarnaselt tähtedega saab neid põimida mitmesugustesse mängudesse. Suurepärased valikud on mängud kassaaparaadi ja mängurahaga, täringumängud, kaardid ja domiino. Samas püüa vältida mälukaarte ja tuima päheõppimist, sest need arendavad küll meeldejätmist, kuid ei loo sügavat arusaamist. Üks minu lemmikviise lastele arvmõistete õpetamiseks on snäkkide abil! Küpsised, kommid, puuviljaviilud ja marjad sobivad selleks suurepäraselt!

Kaardimängud õpetavad mõisteid "rohkem" ja "vähem" ning numbrite äratundmist. Kohandatud bingo (väikelastega tasub piirduda numbritega 1–20), lihtsate graafikute tegemine, nupumosaiigid ning kõik, mis sisaldab kujundeid ja värve, aitavad lapsel matemaatilisi oskusi arendada.

Kokkuvõte: lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu

Koolieelse koduõppe kõige olulisem reegel on see, et laps peab õppima läbi praktilise mängu. Töölehed, mälukaardid ja tuim numbrite lugemine ei aita lapsel omandada teadmisi, mis loovad tugeva aluse – need treenivad vaid meeldejätmist. Selleks, et mõisted saaksid lapsele tõeliselt selgeks, peab ta ise tegutsema. Nagu kuulus arengupsühholoog Jean Piaget on öelnud: "Mäng on lapse töö."