Matkimisoskuse puudumine – millal muretseda?

Kõne areng on lastel väga erinev ja nende teekond läbi kõne arenguetappide võib kulgeda sootuks teisiti.

Võin omast kogemusest öelda, et näen erinevust juba oma kahe lapse pealt. Nora, kes on kolmeaastane, hakkas lalisema justkui otsekohe pärast sündi. See tüdruk lihtsalt ei väsinud häälitsemast. Minu 10-kuune poeg aga hakkas lalisema alles umbes 7-kuuselt.

Ehkki oskused arenevad erinevas tempos, on olemas tüüpiline muster, mida me lapses märgata loodame.

Kas sinu laps matkib hääli?

Matkimine on üks esimesi märke sellest, et laps õpib häälikuid, mida on vaja sõnade moodustamiseks, ning see on lapse kõne arengus äärmiselt oluline etapp. Logopeedina on üks esimesi küsimusi, mida vanematelt uurin: „Kas sinu laps matkib loomaaabitsaid, žeste või muid sinu tehtud hääli?“

Tüüpilised ajaperioodid ja kõne arenguetapid

• 1.–3. elukuuni beebid nutavad ja koogavad;
• 4.–6. elukuuni beebid ohkavad, matsutavad, lasevad mulle, kilkavad, naeravad ja teevad erinevaid nutuhääli;
• 6.–9. elukuuni beebid lalisavad silpe ja hakkavad matkima hääletoone ning kõnehäälikuid;
• 12. elukuuks tulevad tavaliselt kuuldavale lapse esimesed sõnad ning 18 kuu kuni 2 aasta vanuselt kasutavad lapsed umbes 50 sõna ja hakkavad kahte sõna lühikesteks lauseteks kokku panema;
• 2.–3. eluaastani pikenevad laused 4–5 sõnani. Lapsed tunnevad ära ja nimetavad peaaegu kõiki tavalisi esemeid ja pilte ning kasutavad asesõnu (mina, mulle, tema) ja mõningaid mitmuse vorme. Võõrad inimesed saavad enamikust sõnadest aru;
• 3.–5. eluaastani muutuvad vestlused pikemaks, abstraktsemaks ja keerukamaks;
• 5. eluaastaks on lapsel tavaliselt umbes 2500-sõnaline sõnavara ning ta räägib täielike, grammatiliselt korrektsete lausetega. Ta küsib palju küsimusi: „miks?“, „mis?“ ja „kes?“.

18. elukuuks ootame juba sõnade matkimist. Lapsed kordavad kuuldud sõnu või hääli, näiteks lause viimast sõna. Tihti jätavad nad aga sõna algused või lõpud ära. Näiteks võivad nad öelda „kutsu“ asemel „tsu“ või „mõmmi“ asemel „mõ-mõ“.

Varajane sekkumine on võtmetähtsusega

Eespool toodud küsimuses esitatud info põhjal soovitaksin rääkida logopeediga.

Kuigi laps žestikuleerib, teeb loomahääli ja tunneb viipeid, soovime olla kindlad, et ta kasutab sõnu suhtluseesmärgiga („kommunikatiivne kavatsus“). See tähendab: kui lapsel on valus, kas ta suudab sellest märku anda? Kui tal on kõht tühi, kas ta oskab seda sulle öelda? See aitab tulevikus vältida liigset frustratsiooni.

Palun pea meeles, et teised kaasuvad diagnoosid võivad teatud verstaposte edasi lükata!

Näiteks Downi sündroomi või autismiga lapsed ei saavuta tüüpilisi kõne ja keele verstaposte samal ajal kui teised. Ka matkimisoskuse õppimine käib selle arengu juurde. Parim samm on pöörduda logopeedi poole ja rääkida oma muredest seoses kõne arenguga ka lapse perearstile!