Mida teha laste peale karjumise asemel
„Andy! Mitu korda ma pean sulle ütlema, et vihmaga ollakse toas? Sa jääd ju haigeks!” Kui sageli kuulevad naabrid sind laste peale karjumas? Küsitlemisel tunnistab enamik vanemaid...
„Andy! Mitu korda ma pean sulle ütlema, et vihmaga ollakse toas? Sa jääd ju haigeks!” Kui sageli kuulevad naabrid sind laste peale karjumas? Küsitlemisel tunnistab enamik vanemaid, et tõstis häält seetõttu, et miski viis nad viimse piirini.
Selles artiklis
- Kas väikelapse peale karjumine on halb?
- Õpi tundma oma päästikuid
- Hoiata oma lapsi
- Mõista, millal asi on sinus endas
- Võta aeg maha
- Õpeta ja selgita hiljem
- Tee endale selgeks, mis on eakohane käitumine
- Sea realistlikud ootused
- Millal tohib häält tõsta?
- Nüüd tead, kuidas lõpetada laste peale karjumine
Ajakirjas Journal of Marriage and Family avaldatud uuringust selgus, et ligi 90 protsenti osalejatest tunnistas, et oli eelmisel aastal oma laste peale häält tõstnud. Veelgi enam: seitsmeaastaste ja vanemate laste vanemad tunnistasid, et karjuvad peaaegu 100 protsendil juhtudest.
Vanemad karjuvad, sest neid rebitakse korraga mitmes eri suunas. See tekitab suurt frustratsiooni. Nad näevad oma lapsi tegemas midagi lubamatut ja lihtsalt plahvatavad. See on loomulik reaktsioon.
Kas väikelapse peale karjumine on halb?
Kõigi nende uuringute põhjal võib järeldada, et vanemad karjuvad oma laste distsiplineerimiseks. Kuid see pole sugugi kõige tõhusam viis. Sa mitte ainult ei õpeta oma lapsele, et karjumine on toimiv konfliktide lahendamise strateegia, vaid teed olukorra ka hullemaks.
Uuringud on näidanud, et karm verbaalne distsiplineerimine ei lahenda laste käitumisprobleeme. Vastupidi – see võib panna neid veelgi tõenäolisemalt tegema just seda, mida sa keelad. Pea meeles, et lastel on tundlik närvisüsteem ja karjumine on neile hirmus. Mida siis selle asemel teha?
Õpi tundma oma päästikuid
Sa ei karju tühja koha pealt. Tavaliselt on see loomulik reaktsioon konkreetsetele olukordadele – lühidalt öeldes vallandab selle mingi päästik. Kui avastad asjad, mis panevad su seest keema, suurendad märgatavalt võimalust neid ennetada. Tee endale selgeks oma päästikud, sest need on igal inimesel erinevad. Eneseteadlikkus aitab sul teha kaalutletud valikuid.
Hoiata oma lapsi
Kas ma peaksin oma väikelapse peale karjuma, kui lapsed autos kaklevad või magamaminekut edasi lükkavad? Enne tuleks neid hoiatada. Anna neile teada, et nende käitumine viib sind viimse piirini ja sa ei soovi nende tähelepanu saamiseks häält tõsta. Rahulikust hoiatusest piisab sageli, et lapsed oma käitumist muudaksid. Hoiatused võimaldavad lastel ka mõttes ümber lülituda.
Mõista, millal asi on sinus endas
Karjumine on sageli seotud lapse halva käitumisega, kuid see võib olla ka sinu enda rahuldamata vajaduste ja soovide peegeldus. Lihtsalt rahulikuks jäädes saavad paljud vanemad vältida oma pahameele väljaelamist laste peal ja hilisemat süütunnet. Kui oled viimase nädala jooksul pidevalt häält tõstnud, istu maha ja mõtle, mis sind tegelikult häirib. See võib olla stress tööl, mure raha pärast või lihtsalt unepuudus. Kui õpid ja töötad korraga, võid aja ja energia säästmiseks kaaluda lõputöö kirjutamisteenuste abi. Kui oled oma mured lahendanud, on lapse raskustega tegelemine palju lihtsam.
Võta aeg maha
Lapse arengu spetsialistid soovitavad vanematele tõhusat rahunemisvõtet – mine vannituppa ja karju WC-potti. Ja tõmba seejärel vesi peale! See võrdub aja mahavõtmisega ning pakub kindla viisi end koguda. Teine võimalus on lüüa palli või paluda kellelgi teisel olukorraga tegeleda. Kui oled pühendunud oma käitumise muutmisele, pead võtma pausi, et harjutada enesekontrolli. Pikemas plaanis tasub see end kuhjaga ära.
Õpeta ja selgita hiljem
Suhtlemiseks ei pea karjuma. Karjumine pisendab sinu tegelikke muresid ning paneb lapse sinu kuulamise asemel hoopis endasse tõmbuma. Kogu kogunenud pinget võib olla raske vaos hoida. Ometi annab enesevalitsus tugevama sõnumi ja toob paremaid tulemusi. Selgitamine ja õpetamine on märksa tõhusamad siis, kui oled ise rahulik.
Tee endale selgeks, mis on eakohane käitumine
Lapsevanemana tuleb mõista, et selline käitumine nagu virisemine, õdede-vendade omavaheline nääklemine ja magamaminekule vastu puiklemine on lapse vanust arvestades täiesti normaalne. Sellest arusaamine aitab sul olukordi vähem isiklikult võtta. Nii suudad käitumisega toime tulla, selle asemel et lasta samadel tempudel end hulluks ajada. Enamik vanemaid karjub seetõttu, et nad soovivad, et nende lapsed käituksid teisiti. Kui sellest ootusest lahti lased, tuleb sul tegeleda vaid hetkeolukorraga.
Sea realistlikud ootused
Laste puhul on realistlike ootuste säilitamine hädavajalik. Üks põhjus, miks vanemad häält tõstavad, on see, et nende suured lootused mõnele üritusele või väljasõidule ei vasta tegelikkusele. Sinu laps võib hakata jonnima ja keelduda keset tänavat sammugi edasi astumast. See võib tekitada tunde, et oled läbi kukkunud. Siiski tuleb ootusi lihtsalt kohandada. Planeeri lühem sõit või jalutuskäik ja anna korraga vaid üks juhis.

Millal tohib häält tõsta?
Lisaks arutatud olukordadele võid häält tõsta vaimustusest või rõõmust, et lastele kaasa elada, või nende tähelepanu võitmiseks siis, kui nad on ohus. Näiteks võid karjuda siis, kui laps ei peatu enne sõidutee ületamist. Karjumine on tõhus ainult sellistes olukordades. Pidevalt kasutades see enam ei toimi.
Nüüd tead, kuidas lõpetada laste peale karjumine
Sinu laps on looduse kingitus. Sina vastutad tema eest kindla eluetapi jooksul. Ära kuritarvita oma võimu. Kui teed eneseanalüüsi ja hakkad end teadlikult valitsema, muutub elu lihtsamaks mitte ainult sulle, vaid ka su lapsele. Võta ohjad enda kätte ja sinu lapsest saab su parim sõber.
Autor: Jennifer Holland