Mis on kõneapraksia ja kuidas seda diagnoositakse?

Selles artiklis

• Apraksia ja rakendus Speech Blubs
• Kõneapraksia numbrites
• Kõneapraksia nähud ja sümptomid
• Kõneapraksia hindamine ja diagnoosimine
• Logopeedi lugu: minu nõbu, kellest keegi aru ei saanud

Laste kõneapraksia (CAS) võib tekkida teadaoleva neuroloogilise kahjustuse tagajärjel, seoses teadaolevat või teadmata päritolu keeruliste neurokäitumuslike häiretega või idiopaatilise neurogeense hääldushäirena. Põhiline häire liigutuste ruumilis-ajaliste parameetrite planeerimises ja/või programmeerimises toob kaasa vigu häälduses ja prosoodias.

ASHA, 2007b, peatükk „Definitions of CAS“, lõik 1

Uh! Mida see üldse tähendab? Lihtsamalt öeldes: kui lapsel diagnoositakse laste kõneapraksia, teab ta täpselt, mida öelda tahab, kuid tema kõneartikulaatorid (suu, keel, lihasnõrkus) takistavad tal häälikuid selgelt tekitada. Võid sattuda olukorda, kus palud lapsel öeldut korduvalt korrata, ent ei saa ikka aru, mida ta öelda püüab.

Apraksia ja rakendus Speech Blubs

Speech Blubs on keeleteraapia rakendus, millel on ulatuslik, enam kui 1500 tegevusest, näofiltritest, häälega aktiveeritavatest mängudest ja harivatest boonusvideotest koosnev kogu.

Rakendus töötati esialgu välja lastele, kellel on autism, Downi sündroom ja kõneapraksia! Rakendus kasutab videomudeldamist, mis on tõestatult tõhus meetod autismispektri häirega laste kaasamiseks. Alusta tasuta prooviperioodi juba täna ning avasta kaasahaaravaid tegevusi numbrite, värvide, kujundite, loomade ja palju muu õppimiseks!

Kõneapraksia numbrites

• See ei ole väga sage – seda esineb ühel kuni kahel lapsel 1000-st;
• Seda esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel;
• Kõneapraksiaga sündinud lastel on suurem tõenäosus saada hiljem keele-, lugemis- või kirjutamishäire diagnoos (Lewis et al., 2004; Lewis & Ekelman, 2007);
• Kõneapraksiat või selle jooni täheldati sagedamini lastel, kellel diagnoositi fragiilse X-i sündroom, galaktoseemia või velokardiofatsiaalne sündroom (Kummer, Lee, Stutz, Maroney, & Brandt, 2007);
• Kuigi lastel, kellel on autismispektri häire, diagnoositakse sageli kõne- ja keeleraskusi, EI tähenda see, et neil diagnoositakse tingimata kõneapraksia.

https://www.youtube.com/watch?v=-chvTL9C2lY

Vaata sellest videost lühikest ülevaadet kõneapraksiast.

Kõneapraksia nähud ja sümptomid

Praegu ei ole ainsatki eraldiseisvat tunnust, mis eristaks laste kõneapraksiat täielikult teistest hääldushäiretest. Siiski on teatud tunnuseid, mida kõneapraksiaga lastel järjepidevalt täheldatakse:

• Ebaühtlased vead vokaalide ja konsonantide hääldamisel silpide või sõnade kordamisel. See tähendab, et laps võib öelda sõna „pall“ kolm korda järjest õigesti, kuid neljandal korral ei tule see enam välja.
• Pikenenud ja katkendlikud pausid sõnade ja häälikute vahel. Laps, kellel see tunnus esineb, võib lauseid öeldes teha ebatavalistes kohtades pause või jagada sõnu „tükkideks“, mis võib muuta suhtluse keeruliseks ja raskesti jälgitavaks.
• Ebakohane prosoodia tähendab, et lapse hääl võib kõlada ebaloomulikult valjusti, vaikselt või nasaalselt. Sageli laps ise seda ei märka.
• Artikulatoorne kompamine on väga sage sümptom, mida olen oma patsientidel näinud. Seda on väga lihtne märgata, sest laps või inimene liigutab suud nii, nagu räägiks, kuid häält ei tule. Mõnikord näeb see välja lausa vaevaline ja võib tähelepanu tugevalt kõrvale tõmmata.
• Tavapärasest aeglasem kõnetempo tekib sellest, et laps peab keskenduma sellele, kuidas ta rääkima peaks.

Kõneapraksia kahtluse korral võivad ilmneda ka kõnega mitteseotud raskused. Need sümptomid võivad hõlmata: suupiirkonna tundlikkust (kas ülitundlikkust või vähest tundlikkust), üld- ja peenmotoorika arengupeetust, söömisraskusi ja jäsemete apraksiat (nõrkust kätes või jalgades).

https://www.youtube.com/watch?v=WhtuEM9tE-k

Laste kõneapraksia eristamine teistest hääldushäiretest: videonäited fonoloogilisest puudest ja düsartriast

Kõneapraksia hindamine ja diagnoosimine

Kõneapraksia kahtlusega lapsed tuleks suunata logopeedi juurde põhjalikuks hindamiseks ja diagnoosimiseks. Hindamine hõlmab mitmesuguseid standardiseeritud ja mittestandardiseeritud hindamisi, näiteks vestlust lapsevanemaga. Logopeed ei tee mitte ainult teste, vaid kontrollib ka oraalset mehhanismi. See tähendab, et ta vaatab lapse suu sisse ja hindab anatoomilist ehitust. Samuti hindab ta motoorseid liigutusi, mida laps suudab või ei suuda sooritada. See võib hõlmata naeratamist või suu prunti lükkamist. See on oluline, sest lapsed, kellel ei ole kõneapraksiat, suudavad neid ülesandeid edukalt ja raskusteta teha.

Pärast hindamist võib toimuda mitu asja.

Nende hulka võivad kuuluda:

• kõneapraksia või mõne muu hääldushäire diagnoosimine (nt artikulatsiooni- ja/või fonoloogiline häire) – lisateabe saamiseks artikulatsioonihäirete ja fonoloogiliste häirete erinevuste kohta loe kindlasti minu teisi postitusi;
• häire omaduste ja raskusastme kirjeldus;
• kõnehäiret soodustavate või põhjustavate tegurite väljaselgitamine;
• soovitused sekkumiseks, mis toetavad üldist suhtluspädevust, sealhulgas alternatiivkommunikatsiooni (AAC) vahendite kasutamist. AAC-vahendid võimaldavad lapsel suhelda ka siis, kui hääldushäire on väga raske. Nendeks võivad olla viipekeel, pilditahvel või tahvelarvutil põhinev kõneprogramm, mis tema eest räägib;
• suulise kõne (kuulamise ja rääkimise) häire diagnoosimine;
• kirjaoskuse (lugemise ja kirjutamise) probleemide tuvastamine;
• kõnehäirega õpilaste kirjaoskuse arengu jälgimine logopeedi ja teiste kooli spetsialistide poolt;
• soovitused lapse koolile mitmetasandilise tugisüsteemi rakendamiseks, et toetada kõne ja keele arengut; ning
• vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde, kelleks võivad olla:
• • tegevusterapeut kõnevälise, sensoorse või peenmotoorika toetamiseks;
  • füsioterapeut, kui muret teevad üldmotoorika või lihastoonus;
  • lasteneuroloog, kui esineb neuroloogilisi tunnuseid (nt võimalik krambioht, värinad või tasakaaluhäired); ja
  • geneetik, kui lapse haiguslugu või perekonna taust viitab pärilikule neurokäitumuslikule häirele (nt fragiilse X-i sündroom, Retti sündroom, düsmorfoloogia).

Loe lähemalt: ASHA: „Childhood Apraxia of Speech“ 2011

https://www.youtube.com/watch?v=KMkgSwHPDt0&disable_polymer=true

Laste kõneapraksia määratlus ja kirjeldused

Logopeedi lugu: minu nõbu, kellest keegi aru ei saanud

Mul oli lapsepõlves nõbu, keda ma ei näinud just tihti, aga kui me kokku saime, sain aru, et tema kõnest on väga raske aru saada. Me kõik pidime tal paluma öeldut korrata ja ükskõik mitu korda ta proovis, polnud meil ikkagi aimugi, mida ta öelda püüdis. Hiljem diagnoosis logopeed Nicholasil laste kõneapraksia.

Aastad läksid ja Nick jõudis põhikooli, kuid tema kõne ei paranenud. Nüüd sellele tagasi mõeldes oli tema kõnest gümnaasiumisse minnes arusaadav umbes 25%. Selleks ajaks ei saanud ta enam logopeedilist abi, sest koolipiirkond teatas, et tema edusammud pole piisavad, et teda nimekirjas hoida. Minu tädi ja onu ei pidanud eraviisilist logopeediat piisavalt oluliseks, et Nicki sinna viia, ning kahjuks ei läinudki tema kõne paremaks.

Olin mõni aasta tagasi pulmas ja istusin koos Nicholasiga, kes õpib MIT-is ja on väga intelligentne noormees. Mu abikaasa pöördus minu poole ja ütles: „Ma ei saanud ühestki tema sõnast aru. Mis tema kõnega lahti on?“

Räägin sulle seda lugu kahel põhjusel:

(1) Tahan, et teaksid, kui oluline on oma lapse eest seista ja abi välja nõuda. Kui kool seda ei võimalda, otsi abi väljastpoolt kooli. Kui minu tädi ja onu oleksid olnud järjekindlamad ja rohkem pingutanud, kõlaks Nicholas oma 20. eluaastates kindlasti hoopis teistmoodi.

(2) Logopeedia moodustab päevast vaid väikese osa. Sa pead lapsega ka kodus sihikindlalt harjutama. See kehtib MIS TAHES KÕNEHÄIRE PUHUL!

Rakendus Speech Blubs on üks vahenditest, mida saad kodus kõne harjutamiseks kasutada. Uuri julgelt ka teiste lapsevanemate arvustusi.

Laadi alla rakendus Speech Blubs, naudi lõbusaid ja kaasahaaravaid mänge ning alusta harjutamist juba täna!