Stimmimine ja autism: mis see on, põhjused ja kuidas sellega toime tulla

Stimmimine on mis tahes korduv liigutus või häälitsus, mida tehakse enda ergutamiseks ja rahustamiseks. Enamasti hõlmab stimmimine kõigi viie meele aktiveerimist eri põhjustel.

Kuidas stimmiv käitumine välja näeb?

Stimmimine jaotatakse kahte kategooriasse: madalama ja kõrgema taseme stimmimine. Madalama taseme stimmimine koosneb lihtsatest liigutustest nagu keha kõigutamine ja käte lehvitamine. Kõrgema taseme stimmid on keerukamad korduvad käitumisviisid, näiteks kindlad rutiinid ja sügavad erihuvid.

Levinud stimmimise vormid on:

• Küüte närimine
• Kõigutamine
• Pöörlemine
• Käte lehvitamine
• Sõnade või fraaside kordamine
• Juuste kiskumine

Need on vaid mõned sagedasemad näited stimmivast käitumisest, mida seostatakse autismiga. Oluline on mõista, et mitte igasugust stimmimist ei peeta segavaks või ebatavaliseks. Kui keegi närib ärevusest küüsi, ei pane seda õieti keegi tähelegi. Põhjus on selles, et küünte närimist peavad kõik normaalseks tegevuseks, mida ärevuse korral vahel ikka ette tuleb.

Kui stimmimine muutub inimese elus silmatorkavamaks ja pidevamaks, võib see teisi häirida. Kui laps hakkab avalikus kohas ringiratast pöörlema, ei pruugi ta tajuda, et see teisi segab. Seetõttu ei jäta ta seda järele, vaid jätkab liigutusi ka seltskonnas olles.

Oluline on meeles pidada, et kui laps on kord juba stimmima hakanud, võib seda olla raske lõpetada. Teiseks võivad autistlikud inimesed korrata liigutusi, mis võivad neile füüsiliselt viga teha.

Mõned stimmimise vormid, mis võivad viia enesevigastamiseni:

• Pea tagumine
• Enese löömine
• Hammustamine
• Haavade või kärnade nokkimine
• Ohtlike esemete maitsmine või allaneelamine

https://www.youtube.com/watch?v=JQSLPJt3HBg

Mis põhjustab stimmivat käitumist?

Teadus ei ole stimmimise täpseid põhjuseid veel välja selgitanud. On mitmeid teooriaid selle kohta, miks autistlikud inimesed stimmivad.

Ühe teooria kohaselt aitab korduv tegevus inimest rahustada ja võimaldab tal stressirohketes olukordades paremini keskenduda. Selle teooria järgi stimmitakse siis, kui keskkonnast tuleb liiga palju meelelist sisendit, mis tekitab ülemäärase sensoorse koormuse ehk ülemeeleerituse.

Teine teooria väidab, et stimmimine on sensoorset süsteemi ergutav käitumine. Stimmi ajal aktiveerub närvisüsteem, mis dopamiinilaksu toel tekitab ajus meeldiva tunde. See teooria toetab mõtet, et meelelist sisendit napib ja stimmimise abil püütakse luua vajalikku stimulatsiooni juurde.

Stimmivat käitumist pole teaduses kuigi põhjalikult uuritud, sest tavaliselt keskenduvad uuringud autismiga seotud sotsiaalsetele ja suhtlemisraskustele.

Kuidas stimmimisega toime tulla?

Inimesed, kes stimmivad stressi ja ärevuse ajal, võivad seda ise märgata ning suudavad tegevuse lõpetada, kui tunnevad, et see väljub kontrolli alt. Autistlikel inimestel võib aga olla seda tegevust väga raske peatada.

Stimmivat käitumist ei ravita. Selle asemel on võtmesõnaks selle suunamine ja ohjamine. Kuigi stimmimist ei tasu lihtsalt niisama maha suruda, vajab see siiski ranget tähelepanu ja suunamist, kui see põhjustab mingil viisil füüsilist kahju, et hoida ära enesevigastamist.

Siin on mõned lihtsad kodused nipid autismist tingitud stimmimisega toimetulekuks!

Sensoorsed mänguasjad

Õnneks võimaldavad meelemänguasjad autistlikul inimesel suunata oma energia stimmimise asemel mänguasjale. Saadaval on mitmesuguseid sensoorseid mänguasju, näiteks:

• Pigistatavad mänguasjad – pehmed mänguasjad või pallikesed, mida saab korduvalt pigistada
• Sensoorsed pallid – eri tekstuuride, mummude, värvide ja/või tuledega pallid meelte ergutamiseks (tuntud ka kui kompimismänguasjad)
• Voolitavad materjalid – näiteks lima, voolimismass, kineetiline liiv ja muu sarnane; aitavad lapsel parandada keskendumist ja arendada loovust
• Näpumänguasjad (fidget-mänguasjad) – vurrid või nupukestega klotsid, mis teevad kuulmismeele ergutamiseks klõpsuvaid helisid

Välista tervisemured

Tervisemured, nagu peavalu, kehaline valu või kõrvapõletik, võivad stimmimist esile kutsuda või seda süvendada. Et aidata lapsel stimmimist vähendada, on oluline välistada võimalikud terviseprobleemid.

Loo rahulik keskkond

Stimmimine võib ärevuse või stressi korral tugevneda. Stimmiva käitumise vähendamiseks püüa leevendada ärevust ja vältida olukordi, kus autistlik laps võib kergesti liigse pinge alla sattuda.

Proovi liikumist ja sporti

Mõnele autistlikule inimesele on stimmimise vähendamisel suureks abiks liikumine. Uuringud näitavad, et füüsiline aktiivsus aitab pingeid maandada ja korduvat käitumist leevendada. Lisaks sellele, et trenn vähendab stimmimist, pakub see vajalikku stimulatsiooni neile, kes otsivad stimmimise kaudu meelelisi kogemusi.

Õpeta tunnete juhtimist

Üks valdkond, millega autistlikud lapsed sageli hädas on, on oma tunnete reguleerimine ja väljendamine positiivsel moel. See tuleneb raskustest nii enda kui ka teiste emotsioonide märkamisel ja mõistmisel. Kui laps on endast väljas, võib tal olla keeruline oma ärevust või viha sõnadesse panna.

Kui tugevate tunnete väljendamiseks puuduvad sõnad või muu väljund, võib stimmimine süveneda. Stimmimise leevendamiseks on väga kasulik, kui laps õpib oma emotsioone ise juhtima ja rahunema.

Isiklik kogemus stimmimisega

Minu poeg hakkas stimmima umbes 8 kuu vanuselt. Niipea kui ta suutis püsti tõusta ja mööblile toetudes ronida, hakkas ta oma keha edasi-tagasi kõigutama. Alguses arvasin, et ta lihtsalt lussutab end niimoodi magama. Kuid kõigutamine jätkus.

Nüüd on ta kolmene ja stimmib terve päeva vältel. Diivanil edasi-tagasi kõigutamine on muutunud tema igapäevaseks harjumuseks. Viimasel ajal on see läinud intensiivsemaks ja lausa agressiivseks. Kui ta hüppab ja end vastu diivanit tagasi kõigutab, lööb ta pea vastu aknalauda. Paraku jätkab ta samal ajal hüppamist ja kõigutamist, et meelega ikka uuesti ja uuesti pead ära lüüa.

Sellist käitumist on raske pealt vaadata ning ma annan endast parima, et seda jälgida ja suunata, enne kui stimmimine viib tõsise vigastuseni.

Selle ohjamiseks ostsin eri meelemänguasju, sealhulgas nupukestega ja erksavärvilisi sensoorseid palle. Iga kord, kui tema stimmimine muutub liiga ägedaks, ulatan talle sensoorse palli, millele keskenduda – ja ma olen näinud suurt edasiminekut! Niipea kui tal on sensoorne mänguasi käes, kõigutamine lakkab!

Ehkki meelemänguasjad aitavad tema stimmimist vaos hoida, loodan ma, et kui poeg alustab tegevusteraapiaga, saame seda käitumist veelgi paremini suunata.

Kokkuvõte

Stimmimine on käitumine, mida mõistetakse sageli valesti. Vaja pole mitte üksnes rohkem uuringuid selle nähtuse enda kohta, vaid inimestele, kelle lähedaste seas pole autiste, võib stimmimine tunduda lihtsalt „kummaline” või „veider”.

Teatud stimmivaid tegevusi, näiteks küünte närimist, peab ühiskond normaalseks ning neid esineb vaid ajutiselt stressi korral. Kuid autistlikel inimestel ei ole alati võimalik stimmimist peatada.

Minu kui stimmiva lapse ema jaoks on see tavaline igapäevane asi. Kuigi ma ei saa oma pojal stimmimist täielikult ära hoida, saan ma püüda seda sensoorsete mänguasjadega leevendada ja ennetada enesevigastamist. Sellega pole lihtne toime tulla, kuid seda saab teadlikult suunata. Olen õppinud aktsepteerima, et edasi-tagasi kõigutamine on lihtsalt üks osa sellest, kes mu poeg inimesena on.