Pussunaljad ja miks need väikelastele nii väga meeldivad
Kui su väikelaps on jõudmas potihuumori eluetappi, peab ta neid nalju tõenäoliselt äärmiselt naljakaks! Ja kuigi väike kakahuumor on igati okei, soovib enamik vanemaid pussunalju pisut piirata...
Kui su väikelaps on jõudmas potihuumori eluetappi, peab ta neid nalju tõenäoliselt äärmiselt naljakaks! Ja kuigi väike kakahuumor on igati okei, soovib enamik vanemaid pussunalju pisut piirata või vähemalt miinimumini viia. Kuid millal tasub sellist kakamängude ja pellerijuttude faasi oodata, miks lapsed pussunalju nii naljakaks peavad ja kuidas selle väikelapseea etapiga toime tulla? Räägime kakast (ja potitreeningust).
Huumori areng lastel
Kui tahame mõista, miks lapsed kakanalju nii naljakaks peavad, peame esmalt aru saama huumori arenguetappidest, mida lapsed läbivad. Tuntud psühholoogi dr Freudi sõnul on huumori arengus kolm etappi:
- „Mängu“ etapp (2–3-aastaselt)
- „Naljatlemise“ etapp (4–6-aastaselt)
- „Naljade tegemise“ etapp (alates 7. eluaastast)
Mänguetapis leiavad beebid ja väikelapsed nalja lihtsatest elulistest asjadest – nii võib peitusemäng „kuku-luu!“ neid tundide kaupa lõbustada ja naerma ajada. Uurimistulemuste kohaselt pakuvad lihtsad mängud imikutele nii palju nalja seetõttu, et nende kognitiivsed võimed ei ole veel neist mängudest kaugemale arenenud. Kuku-mäng on näiteks naljakas, sest nad ei ole veel omandanud arusaama objekti püsivusest (nende jaoks kehtib ikka „silmist ära, meelest läinud“). Kui aga lapse kognitiivsed võimed sellest arusaamast üle kasvavad, ei ole kuku-mäng äkitselt enam üldse naljakas.
Ja siis tuleb naljatlemise etapp
See on etapp, kus kaka- ja pussunaljad hakkavad ilmet võtma. Selles vanuses peavad lapsed kõige naljakamaks asju, mis on „šokeerivad“. Selles faasis on naljakas kõik, mis tekitab reaktsiooni – ja mis tekitaks veel parema reaktsiooni kui väike potihuumor?
Millal pellerijuttude etapp algab ja miks see nii naljakas on?
Potihuumori etapp saabub umbes 4-aastaselt, kuid olenevalt lapsest võib see alata ka varem või hiljem. Üldiselt saab see huumorietapp hoo sisse siis, kui laps hakkab mähkmetest loobuma või kui alustatakse potitreeningut.
Aga miks on kaka- ja pussunaljad nii naljakad? Peamine põhjus on see, mida juba mainisime – need löövad täiskasvanutel harja punaseks või tekitavad elevust. Alates 3. eluaastast meeldib lastele oma võimu täiskasvanute peal proovile panna. Nad teevad seda mitmel eri moel: vahel jonnihoogude abil, vahel oma ei-ütlemise õigust kehtestades ja vahel tekitades täiskasvanutes ebamugavustunnet. Ja mis oleks veel parem viis täiskasvanut kohmetuma panna kui üks hea (või mitte nii hea) potinali?
Lollitamine on suurepärane viis lastele õpetamiseks.
Kuid täiskasvanute reaktsiooni esilekutsumine pole ainus põhjus, miks potihuumor lastele nii naljakas tundub. Spetsialistide sõnul kasutavad inimesed sageli huumorit selleks, et tulla toime asjadega, mis tekitavad neis ärevust. See kehtib igas vanuses. Väikesed beebid kardavad näiteks sageli vanematest lahusolekut, mis selgitab hästi, miks pakub neile nalja kuku-mäng, kus vanemad hetkeks „kaovad“. Vanemas eas viskame nalja tõsisemate asjade üle, nagu seks, surm, vigastused ja nii edasi. Miks? Sest need tekitavad meis ärevust.
Kuid umbes 4–6 aasta vanuses ei tekita lastes ärevust seks ja surm – neis tekitab ärevust potilkäimine. Mõtle ise: kuidas sina end tunneksid, kui sa ei teaks kindlalt, kas jõuad õigel ajal tualetti? Või kui sa ei teaks, kas ärkad täna öösel märjas voodis? Need olukorrad võivad lastes ärevust tekitada, isegi kui nad seda otse välja ei näita. Ja kuidas nad selle ärevusega toime tulevad? Vana hea potihuumori abil.
Kuidas vanemad saavad potinaljadega toime tulla?
Kõigepealt: kui su laps hakkab pellerijutte rääkima, ära satu paanikasse. On oluline mõista, et pussunaljad ja ropud potisõnad on täiesti loomulik lapse arengu osa. Ometi ei muuda see fakti, et tualetijutud ei ole sotsiaalselt päris „aktsepteeritavad“. Kuidas saavad vanemad siis selle lapsepõlveetapi üle elada?
Õpeta lapsele tema keha tundma
Potitreeningu ajal muutuvad lapsed oma keha suhtes tõeliselt uudishimulikuks. Ja pea meeles – nad püüavad alati sinult mingit reaktsiooni kätte saada. Kui väldid ebamugavaid teemasid, nagu kakamine ja pussutamine, õpetad lapsele, et need teemad tekitavad sinus ebamugavust – ja ta kasutab seda sinu vastu ära igal võimalusel.
Selle asemel püüa kehafunktsioone normaliseerida. Õpeta oma lapsele, kust tekivad gaasid ja miks me kakame. Rahuldades tema uudishimu, kaob kehafunktsioonidest „šokielement“ ja kakanaljad vähenevad.
Lase neil naerda – aga sobival ajal
Rõhutame veel kord: kaka- ja pussunaljad on täiesti loomulik lapse arenguetapp. Kuid igale asjale on oma aeg ja koht. Kui lapsel on potijuttude faas, sea teatud piirid. Üks hea reegel on see, et kedagi teist ei tohi solvavalt kutsuda, näiteks „kakanäoks“. Miks? Sest see teeb haiget.
Teine hea reegel on, et potijutte võib rääkida küll, aga selleks määratud ajal. Eralda 5 minutit päevas, mil su laps võib kaka, pussude ja oma keha kohta öelda või küsida mida iganes, ilma et ta pahandada saaks. Kui ta teeb nalju väljaspool seda aega, tuleta talle meelde, et potijutud on mõeldud ainult „kaka-jutu ajaks“. Selliste piiride seadmine aitab tal ärevust maandada, järgides ja austades samal ajal sotsiaalseid norme.
Varu kannatlikkust ja sälita hea huumorimeel
Potihuumoriga toimetulekul on kannatlikkus tõeline voorus. Su laps läbib selle faasi ja kasvab sellest ka välja. Püüa meeles pidada naljade taga peituvaid põhjuseid ja suhtu asjasse huumoriga. Pea meeles – huumor aitab leevendada ka sinu enda ärevust!
Otsid viisi, kuidas oma lapsele keha tutvustada? Proovi rakendust Speech Blubs! Speech Blubs on suurepärane viis lapse keelearengu toetamiseks ning sealt leiab ka vahvaid nalju ja lõbusaid fakte!
Autor: Robert McKenzie